võimed Diversiteet mõjub hästi äritegevusele. Grupi kommunikatsioonivõrgustik võib olla tsentraliseeritud, osaliselt detsentraliseeritud, täielikult detsentraliseeritud ning hierarhiline. Mõjutamine grupis.veenmine, sisendamine, sundimine. Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939) Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesand sots.-em. suhete spetsialistid Liidriksoleku stiil Liidri esilekerkimine · Liidri kategoriseerimise teooria (Lord et al 198 Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja st Eelistatud isikuomadused. · Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001): Liidriks saamise tõenäosus on suurem neil gru täidavad grupinorme ja eelistatud käitumisviis · Karismaatiline liidriksolemise stiil (Bass 1998):
idee, et käitumine sõltub tagajärgedest. Seega juhid saavad kontrollida või vähemalt mõjutada töötajate käitumist tagajärgedega manipuleerides. Tagajärje seadus ütleb, et inimene kordab meeldivate tagajärgedega tegevust ja ei korda ebameeldivate tagajärgedega tegevust. 14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewin. Kurt Lewini järgi 3 juhtimisstiili: autokraatlik- käskiv, kontrolliv, domineeriv. demokraatlik - loob usaldusliku õhkkonda, pühendumust ja vastatikust respekti. Mittevahelesegav e passiivne - juht väldib võimu ja vastutust, töötajad motiveerivad ennast ise. 15.Osalus, eeltingimused, juhtide kartus. Osalus on inimese vaimne ja emotsionaalne kaasatus rühmatöös, mis julgustab neid panustama rühma eesmärkide täitmisele ja jagama vastutust nende eest. Edukaks osaluseks on vajalikud jägmised eeltingimused: töötajatel piisavalt aega, osalus alluvate meelest huvitav, töötajate vaimne võimekus, teadmised. Juhid kardavad oma võimu kaotada, kui nad
võrreldes rohkem mõjujõudu. Liidri omadused K. Davis: Intelligentsus üldine arukus ja taibukus. Sotsiaalne küpsus liidri emotsionaalne tasakaalukus. Sisemine motivatsioon tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid tulemusi. Hoiak inimsuhetele olla tähelepanu keskpunktis. 27. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: Autokraatlik juhtimisstiil Demokraatlik juhtimisstiil Passiivne ehk mittevahelesegav juhtimisstiil 28. Eestvedamise situatsiooniteooriad eesmärk, leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid. Liidristiili mõjutajad ülesannete olemusja selle liik, kompleksus, tehnoloogia, maht, otsese juhi liidristiilid, rühmanormid, kontrolli ulatus, välisohud ja surve, organisatsioonikultuur. 29. Töömotivatsiooni olemus, erinevad klassikalised teooriad
Eesmärgiks on inimesi ,,õigele teele" suunata ja neid õpetada. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 37. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli toimimise põhimõtet. 38. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. 39. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? 40. Mida nimetatakse coachinguks? 2. Coahingu selgitus
Kui etnilisse gruppi kuulumine on eneseaustuse allikas, tajuvad liikmed enam rahuldust grupis olemisest (Crocker jt. 1994)Seetõttu on etnilistele vähemustele kuulumine olulisem Kohesiivsuse mõjurid ·koosveedetud aeg ·sisenemise keerukus ·grupi suurus ·välisoht ·varasem edu ·läbielatud konfliktid Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939): Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesande spetsialistid vs. sots.-em. Suhete spetsialistid Liidriksoleku stiil Liidri esilekerkimine ·Liidri kategoriseerimise teooria (Lord et al 1984): Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja stereotüüpide toel. Eelistatud isikuomadused. ·Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001): Liidriks saamise tõenäosus on suurem neil grupi liikmetel, kes täidavad grupinorme ja eelistatud käitumisviise
sekkub igasse pisiasja; Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi; Alluvatel on vähe infot org.-i kohta ning vähe võimalusi enesealgatusteks. 2. Demokraatlik (osalev) juhtimisstiil Juht detsentraliseerib võimu, küsimusi arutatakse ja otsustatakse koos; Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutatavatest tingimustest; Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena; Alluvatelt oodatakse ideid. 3. Mittevahelesegav (passiivne) ehk vaba juhtimisstiil Juht vädib võimu ja vastutust ning sõltub suuresti rühmast; Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsioonide eest; Liidriroll on minimaalne-rühm võib hakata tegustema risti vastu org.i eesmärkidele ja viia kaosesse; Liider jätab kogu valikuõiguse rühmale, mis eeldab rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja tugevat motiveeritust. Kurt Lewini järgi inimese tööalane käitumine sõltub:
Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil 2. Demokraatlik juhtimisstiil 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat. X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest.
· Tasakaalukus kriitilises olukorras. Karisma mõju-, tõmbe-, sisendusjõud Karismaatilise liidri omadused: · enesekindlus; · domineerimine; · paindlik rollide valdamine; · endast mulje kujundamine; · isiklik veetlus ja külgetõmme. 23. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: · AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL · DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL · MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": · Ekspluateeriv autokraat · Heatahtlik autokraat · Konsulteeriv demokraat · Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid-meetodiks. · Töötajatele orienteeritud tegevus · Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: · 1
mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; otsustus- ja vastutusvõime; tasakaalukus kriitilises olukorras. Karismaatiline liider: enesekindlus, domineerimine, paindlik rollide vedamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme. 26. Eestvedamise käitumisteooriad. 1. Kurt Lewin- a) autokraatne juhtimisstiil: juht põhineb võimul. Kontrollimine, ainult üks arvamus- juhi oma. b) demokraatlik juhtimisstiil: juht arvestab teiste arvamusega c) mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil: juht ei ole vastutav ning ei taha seda ka võtta. Juhi käepikendus. 2. Renis Likert- sai ,,4-süsteemi". a) ekspluateeriv autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Valitseb hirmu kaudu, töötajatega mittearvestamine, türann. Töötajad muutuvad passiivseteks. b) heatahtlik autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Mängib demokraati- annab arvestamise tunnetuse, kuid lõppotsus on ainult tema oma.
ja keeleoskus jne. 63. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi ,,õigele teele" suunata ja neid õpetada. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 64. Eestvedamise situatsiooniteooriad Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Delegeeriv 2. Käskiv e autokraatlik 3. Osalev e toetav 4. Selgitav e konsulteeriv 65. Motivatsiooni mõiste
Otsustus ja vastutusvõime Tasakaalukus kriitilises olukorras 140. Juhtimise käitumisteeoriad (K. Lewin, R. Likert), (D. McCregor X ja Y teooria), (R. Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Lewin: Autokraatne juhtimisstiil Liker: Demokraatlik juhtimisstiil Ekspluateeriv autokraat Mittevahelesegav (passiivne) Heatahtlik autokraat Konsulteeriv autokraat juhtimisstiil Osavõtlik autokraat X-teooria: juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus: Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest.
· Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; · Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. 24 Eestvedamise käitumisteooriad + Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: 1. AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL 2. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL 3. MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid- meetodiks. Töötajatele orienteeritud tegevus Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi:
Grupis käib kõik juhi korralduste järgi. Juht ise töös ei osale. ->parem kvantiteet, palju vaenullikust ja agressiooni, alistuvust juhile ning sõltuvust juhist. 2)Demokraatlik. Grupis toimuv otsustatakse võrdselt koos, kõigi arvamusi ära kuulates. Juht anna ainult tehnilist nõu, tehes seda valikuvariantide esitamise kaudu. Juht püüab töös mõõdukalt osaleda, et grupi liikmeid innustada. -> hea töömotivatsioon, suurem originaalsete lahenduste hulk. 3)Laissez faire e mittevahelesegav. Juht annab grupi liikemetele täeliku otsutusvabaduse, annab teavet vaid siis, kui küsitakse. Ta ei osale rühmaaruteludes ega töös. Juht ei anna hinnanguid tulemustele. ->halb kvaliteet ja vähe toodangut. Häid tulemusi saavutavad juhid kasutavad mitut juhtimisstiili vastavalt situatsioonile. 1) sundiv nõuab järeleandlikkust ja pidevat enesega nõustamist, initsiatiiv pole soositud, see toob edu kriisisituatsioonides, selle stiili mõju tööõhkkonnale on negatiivne
tagajärgedest. Seega juhid saavad kontrollida või vähemalt mõjutada töötajate käitumist tagajärgedega manipuleerides. Tagajärje seadus ütleb, et inimene kordab meeldivate tagajärgedega tegevust ja ei korda ebameeldivate tagajärgedega tegevust. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Kurt Lewini järgi 3 juhtimisstiili: autokraatlik - käskiv, kontrolliv, domineeriv. demokraatlik - loob usaldusliku õhkkonda, pühendumust ja vastatikust respekti. Mittevahelesegav e passiivne - juht väldib võimu ja vastutust, töötajad motiveerivad ennast ise. 15. Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada ? Osalus on inimese vaimne ja emotsionaalne kaasatus rühmatöös, mis julgustab neid panustama rühma eesmärkide täitmisele ja jagama vastutust nende eest. Eesmärk on motiveerida inimesi tegema kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma.
Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; Otsustus- ja vastutusvõime; Tasakaalukus kriitilises olukorras. 295. 63. Juhtimise käitumisteooriad 296. Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 297. 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil.. 298. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 299. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil - juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. 300. Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 301. 1. Ekspluateeriv autokraat 302. 2. Heatahtlik autokraat 303. 3. Konsulteeriv demokraat 304. 4. Osavõtlik demokraat. 305. X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) 306
63. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi „õigele teele” suunata ja neid õpetada. 2. Demokraatlik juhtimisstiil – juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. ensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1.Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) Douglas McGregor’i raamat ''The Human Side of Enterprise''
annaabi.ee 
