(TuMS § 233) 26. Milliseid kulusid ja millises ulatuses on füüsilisel isikul õigus oma tuludest maha arvata? Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid. (TuMS § 25 lg 1) Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja ümberehitamist ehitusseadustiku tähenduses ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel
eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei
1 eelmised andmed aluseks võtta ja siis on TSD esitamine väga lihtne. Selleks tuleb minna kõigepealt e-maksuametisse, valida: deklaratsioonid- TSD-TSD eelistused ja seal kõigile kolmele kohale linnukesed lisada. Ja seejärel lisa 1 täitmisel valida "võta aluseks varasem lisa 1". Ülejäänud lisad muutusid vähem. Lisad 2 ja 3 on mitteresidentide kohta, neid läheb harvem vaja. Lisa 2 mitteresidentidele makstud tasude deklareerimine ja lisa 3 mitteresidendist juriidilise isiku püsivast tegevuskohast väljaviidud kasum. Lisa 4 seal tuleb deklareerida erisoodustused. Maksud arvutab programm ise, endal tuleb vaid õiged summad õigetesse lahtritesse panna. Lisa 5 kingitused, annetused ja vastuvõtukulud. Ülemine pool deklaratsioonist on mõeldud nimekirja kantud MTÜ-dele jms tehtud annetustetarbeks, alumine pool esinduskulude deklareerimiseks. Päris all on üks rida ka MTÜ-de tarbeks (nimekirja kantud MTÜ-de poolt tehtud
ka Thomas Hobbes. Kulumaks on laiaulatusliku uuringu objektiks olnud ka Rootsis, kuid seaduseloomeni ei ole jõutud. Seega erineb Eesti teistest riikidest oma nn juriidilistele isikutele kehtestatud kulumaksusüsteemi poolest. 1 TULUMAKS 1.1 MAKSU OBJEKT JA MAKSUMAKSJA Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised (TMS §1, lg.1). Nimetatud tulu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu (TMS §2, lg.1). Maksustamisperiood on kalendriaasta. Tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused (vt punkti 3.2.3). Maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi (TMS §2, lg.2). Maksustamisperiood on kalendrikuu
Ülikooliseaduse kohaselt on nendes valdkondades lubatud reserveerida 75% õppekohtadest neile, kes on saanud keskkooli- või gümnaasiumihariduse Austrias, 20% õppekohtadest tudengitele teistest Euroopa Liidu riikidest ning 5% tudengitele kolmandatest riikidest (väljaspool ELi). Valitsuse määrusega kehtestati need kvoodid arstiks ja hambaarstiks õppida soovijatele. FAKTILISE D ASJAOLUD Euroopa Kohtu 22. veebruari 2008. aasta kohtuasjas C-73/08:Bressol oli tegemist mitteresidendist üliõpilaste vastuvõtu piiramisega tervishoiuvaldkonna erialadel ülikoolides, mis oli tekitatud ohtu meditsiini- ja parameditsiini erialade hariduse kvaliteedile ning ohtu tervishoiu eriala diplomeeritud spetsialistide nappuse. ALUS Euroopa Kohus otsustas, et ELTL artiklitega 18 ja 21 (õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriigi territooriumil, ilma et neid võiks kodakondsuse alusel otseselt või kaudselt diskrimineerida) on
Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60%
vabastamisel ettenähtud hüvitis….) Tulumaksuga ei maksustata, st kohaldub vabastusmeetod, kui on toidetud mõlemad tingimused: 183 päeva, tulu….. Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riiki või KOV asutus, FIE, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident (nt välismaa äriühing, kellel on Eestis töötaja. Eesti maksustab – tuluallika riik. Tööandja peab registreerima ennast Eestis mitteresidendist tööandjana, ettevõtte tulumaks talle ei laiene.) Väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis – väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel; või maksu kinnipidaja on välisriigis maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane. Mis on tõend? Töötaja füüsilise isiku tuludeklaratsioon Leedus
(MKS § 14 lg 1) 10. Millised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris? Enne tegevuse alustamist on Maksu- ja Tolliametis kohustatud end registreerima: (MKS § 18 lg 1 p-d 1-5) juriidiline isik, keda ei kanta äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse; riigi-, valla- või linnaasutus, keda ei kanta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse; mitteresidendist juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha kaudu, mida ei ole filiaalina kantud äriregistrisse; notar ja kohtutäitur. Kümne tööpäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates on Maksu- ja Tolliametis kohustatud end registreerima: (MKS § 18 lg 11 p-d 1-2)
võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. 4 Ettevõtlus ja maksustamine Maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad maksudeklaratsioonides. Juriidilise isiku tulumaks Kehtiva seaduse kohaselt ei maksa Eestis registreeritud juriidilised isikud ja Eestis filiaali või muu püsiva tegevuskoha registreerinud mitteresidendist juriidilised isikud tulumaksu mitte teenitud vaid jaotatud kasumilt, samuti maksustamisele kuuluvatelt kingitustelt annetustelt ning piirnorme ületavatelt vastuvõtukuludelt. Seega kuuluvad maksustamisele seaduses sätestatud konkreetsed kulutused. Maksustamisperiood on kalendrikuu ja maksumäär on 21/79. Maksumäära rakendatakse netoväljaminekute suhtes. Kasumit on võimalik jaotada kahel moel kas varjatult või otse. Otseseks kasumijaotuseks on dividendid ja kasumieraldised
täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust. Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. 49. Mis on ajatatud laen ? Ajatatud laen- graafiku alusel tasumisele kuuluv laenu on õigus nõuda makseraskustes maksukohustuslasel ja selle otsustab maksuhaldur. 50. Kes on tulumaksu maksja ? tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. 51. Mis on tulumaksu maksustamise periood ? Kalendriaasta, mõnel juhul kalendrikuu 52. Kes on resident tulumaksuseaduse mõistes ? Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja.
Ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutisi ettevõtlustulust maha arvata ei saa. Kui võtaksime arvesse ka ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutused, siis oleks ettevõtluse tulude ja kulude käsitlus sama, mis ettevõtluse jätkamisel ning ettevõtluse peatamine kaotaks oma mõtte (ettevõtluse tulud ja kulud 2008). 8. ERIKONTO AVAMINE JA KASUTAMINE Tulumaksuseaduse kohaselt on ainult registreeritud FIEl õigus avada pangas ( residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis) üks erikonto, millele ta tohib kanda kümne tööpäeva jooksul, alates laekumisest, ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega seaduse alusel eelarvest või abiprogrammidest saadud toetused või stipendiumid. FIE võib lasta ettevõtlusse laekuvad summad ka otse erikontole kanda, siis ei ole tal enam kümmet tööpäeva vaja arvestada. Kuna
ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja; 8) käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kohustatud isik; 9) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 41. peatükis nimetatud füüsiline isik; 10) juriidilise isiku staatuseta välismaine isikuteühendus või varakogum; 11) isik, kelle andmeid töödeldakse maksualase teabevahetuse seaduse alusel. 11. Mida tuleb teha püsiva tegevuskoha registreerimiseks? Mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile avaldus. 12. Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb? Töötamise register on Maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks
kaevandamisõiguse tasu maksja. REGISTREERIMINE EMTAs: Enne tegevuse alustamist: juriidiline isik, keda ei kanta Eestis muusse registrisse; välismaa juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha, mida ei kanta filiaalina äriregistrisse, kaudu; riigi-, valla- või linnaasutus, keda ei kanta registrisse; notar, vandetõlk ja kohtutäitur. 10 kalendripäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates: Mitteresidendist tööandja; seltsing, ühisus vm juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus. Vabatahtlik: FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa. Lõpetamisest, tegevuskoha likvideerimisest või registreerimisel esitatud andmete muutumisest teatada 5 kalendripäeva jooksul. MAKSUSALADUS: Maksukohustuslast puudutav teave, sh äri- ja pangasaladus, mida on teada saadud maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla
kuupäevaks (näite puhul hiljemalt 10. veebruariks) esitama Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni TSD koos vastavate lisadega. Lisal 1 deklareeritakse füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitiselt arvestatud kogumispensioni makse isikute lõikes. Lisal 2 deklareeritakse mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks isikute lõikes. Lisal 4 deklareeritakse tööandja poolt töötajale antud erisoodustused. · Vormil TSD deklareeritud maksud ja maksed tuleb Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle kanda väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks (esimese näite puhul hiljemalt 10. veebruariks).
ning edasikantud kulude mahaarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele. Kui maksumaksjal tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle seitsme aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Erikontole võib kanda ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused. Raha peab kontole kandma kümne tööpäeva jooksul alates ettevõttesse laekumisest
Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel võetakse aluseks järgmine järjestus: 1) kohustusliku kogumispensioni makse; 2) töötuskindlustusmakse; 3) kinnipeetud tulumaks; 4) sotsiaalmaks; 5) füüsilise isiku tulumaks; 6) maamaks; 7) tollimaks; 8) hasartmängumaks; 9) aktsiisid; 10) raskeveokimaks; 11) residendist juriidilise isiku ja mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha tulumaks; 12) käibemaks; 13) kohalikud maksud; 14) intress; 15) sunniraha; 16) muud kohustused. § 115. Maksukohustuslase poolt makstav intress (1) Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi
annaabi.ee 
