Puhta vee omadused on: läbipaistev, värvuseta, märg, lõhnata ja maitsetu. Vesi esineb looduses kolmes erinevas olekus: tahkena, vedelana ja gaasilisena. Vee omadusi tunneme meelte abil. Nendeks on siis- nägemine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Vedelike voolamine on ka üks tähtis vedeliku omadus. Maakeral voolab vesi Maa külgetõmbejõu ehk raskusjõu tõttu. 5 Kuidas saadakse puhast vett? Et eraldada veest mittelahustunud aineid, juhitakse vesi läbi liivakihi. Ja mittelahustunud ained jäävad liivakihti. Saab ka teistmoodi vett puhastada. Selleks juhitakse vesi settebasseini. Seal tahked ained sadestuvad ja vesi muutub selgemaks. Ka kodus on vee puhastus filtrid. 6 Katsed minu koduveega Esimesena tegime pH määramist. pH näitab happelisust. Puhta vee pH on 7. Minu puhta vee pH ongi 7: Katse tegutsemine
c) ühe ja sama elemendi esinemist mitme erineva lihtainena 2) Molekulivalem väljendab a) aine ehitust b) aine koostist c) aine olekut 3) Liitaineteks nimetatakse a) elemente, mis kuuluvad ühendite koostisse b) aineid, mis koosnevad kahe või enama elemendi aatomitest c) keemilisi ühendeid 4) Igal ainel on vaid üks keemiline valem, sest a) molekul on aine väikseim osake b) aine koostis on püsiv c) aine koosneb molekulidest või aatomitest 5) Mittelahustunud osakeste sadestamist nimetatakse a) destilleerimiseks b) filtreerimiseks c) setitamiseks 6) Indikaatorite abil ei saa kindlaks määrata a) lahjendatud happeid b) leeliseid c) lahustumatuid aluseid 7) Happelise keskkonna kindlakstegemiseks kasutatakse a) maitsmist b) fenoolftaleiini c) lakmust 8) Aineid, mis liidavad endaga hapnikku, nimetatakse a) katalüsaatoriks b) redutseerijaks c) indikaatoriks 9) Happelises keskkonnas on pH väärtused
Õhk Õhk koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsihappegaasist (0,04%). Õhureostus tekib kütuste põlemisel, vingugaas. Vesi Vee omadused on : värvitu, lõhnatu, maitsetu, läbipaistev . Vee reostus on see kui järves pestakse autot ja, et seda vältida on vaja pesta autot kuskil mujal. Setitamine on mittelahustunud osakeste sadestamine. Filtrimine on ainete eraldumine filtri abil. Destilleerimine on vee aurumine ja seejärel kondenseerumine. Keemilised elemendid Vesinik (H) Heelium (He) Liitium (Li) Berüllium (Be) Boor (B) Süsinik (C) Lämmastik (N) Hapnik (O) Fluor (F) Neoon (Ne) Naatrium (Na) Magneesium (Mg) Alumiinium (Al) Räni (Si)
Katse läbiviimiseks kasutati tahket NaCl ja liiva segu (10 g), mis oli kuivatud 105 °C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. 3. TÖÖ KÄIK Kõigepealt asetati lehtrisse 2xpooleks volditud volditud filterpaber ning see tehti destilleeritud vee abil niiskeks. Seejärel lahustati koonilses kolvis eelnevalt kaalutud liiva-soola segu umbes 50 cm3 destilleeritud veega. Saadud lahus valati mööda klaaspulka lehtrisse, üritades vältida seda, et mittelahustunud aine tükid satukisd filtrisse. Lehtri all asus keeduklaas nii, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu keeduklaasi seina. Korraga täideti umbes kolmveerand filtrist. Kui kogu lahus oli läbi filtri läinud, valati see keeduklaasist mõõtesilindrisse. Selleks, et NaCl korralikult välja pesta, lisati kolvis olevale jäärgile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja saadud lahus filtreeriti ning valati mõõtesilndrisse. Tegevust korrati kokku kolm korda.
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut
nõudvatest etappidest. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. · Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid.
Õlle valmistamise protsess koosneb paljudest hoolikat tähelepanu nõudvatest etappidest. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid.
Epler&Lorenz 8. Plekkpurgid- 60 püevase protsessi. 65-70% purkidest taaskasutatakse. 1) taara automaat 2)kokku pressimine 3) magnet lint- terase eraldamine 4) press kuubikuteks-27 tuhat purki 1 kuubik 5) UK- sulatusse( Al) 6) vormitakse kangid- 10m pikad ja 27t 7) lehtedest uued purgid 9. Reovesi- olmevesi, sadevesi 10.Reovee puhastamine- 1) mehhaaniline (kammide, sõelte ja võredega- tahkete osade eemaldamiseks) 2) liivapüünis-vee liikumiskiiruse vähendamisega liiv settib / eelsete- mittelahustunud osakesed vajuvad gravitatsiooni jõul põhja, kus kaabitsate abil eemaldatakse 3) biokeemiline- bakterite abil lagund. Org.reostus. Osalt vabaneb gaasidena ja osalt bakterite toiduks. 11. olmeprügi Ohtl. Papp/pabe biojäätms Jäätmejaa ehitusprah jäätm r m- t Suur.kont Fotokemik tapeet Väike kont Süstlad kalkulaato
Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses. Küllastunud lahus kui ainet ei saa enam lahustada antud temperatuuril. Küllastumata lahus kui ainet saab veel lahustada antud tempertatuuril. Lahustumist saab kiirendada segamisel, soojendamisel ja peenestamisel. Tahketa ainete lahustuvus temp. Tõstmisel kasvab, gaasidel väheneb. Ainete eraldamine segudest: Setitamine ja nõrutamine vedeliku eraldamiseks mittelahustunud tahketest ainetest(jämedateralised ja suure teihedusega tahked ained). Setitamine on tahke aine sadenemine ja nõrutamine vedeliku eraldamine sademest. Filtrimine hõljuvate tahkete mittelahustunud ainete eraldamiseks lahusest. Jaotuslehter mittesegunevate vedelike eraldamiseks teineteisest (nt vesi ja bensiin). Põhineb vedelike erineval tihedusel. Aurusatmine vedelikus lahustunud tahke aine kättesaamiseks nt mereveest soola saamiseks.
Õlu on seega looduslikust toorainest valmistatud jook. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub
suudab toiduta olla üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. Keskmiselt 60-65% inimkehast koosneb veest, seda on ajus 85%, veres 80% ja luudes 25%. Milleks on meil vaja vett? Vesi on aine, mis aitab meie organismi elutegevuse protsesse käimas hoida, tuues rakkudeni toiteaineid ja jääke välja viies. Tänu veele toimub kehatemperatuuri reguleerimine. Seetõttu võibki inimene olla söömata poole kauem kui ilma veeta. Tervise seisukohalt kujutavad endast suurimat ohtu vees mittelahustunud keemilised ained, sealhulgas rasked metallid, erinevad kantserogeensed ained ja nii edasi. Kellelegi pole saladuseks, et vesi ei ole steriilne. Aga selle juures on hea teada, et mikroorganismid mis vees on ei ole meie tervisele ohtlikud. Vähemalt mitte selles koguses nagu neid leidub vees. Inimesele on vaja oma tervise säilitamiseks kindlat kogust vett. Inimesed kes tarbivad vähe vett, kannatavad peaaegu kõik vere puudulikkuse käes. Mida vähem vett, seda rohkem tervisehädasi,
Merevees on nitraatide sisaldus tavaliselt 0,2-0,4 mg/l. Mõned tsüanobakterid kasutavad molekulaarset lämmastikku. 2.2 Fosfor Vetikad kasutavad peamiselt fosfaate. Ookeanide pinnakihis fosfaatide kontsentratsioon 0,001- 0,01 mg/l. Põhjalähedastes kihtides sisaldus tõuseb. Paljudel vetikatel esineb rakus ensüüm aluseline fosfataas - mis võimaldab neil kasutada ka lahustunud orgaanilisi fosforühendeid. 2.3 Räni Si esineb veekogus lahustunud ränihapete, mittelahustunud soolade, elusate ja surnud ränivetikate näol või kompleksühenditena raua ja alumiiniumhüdroksiidiga. Räni sisaldus varieerub pinnakihis: · Troopilistes vetes ca 0,15 mg/l · Vaikses ookeanis kuni 7 mg/l Põhjalähedastes kihtides räni sisaldus tõuseb Räni on eriti oluline ränivetikate arenguks 2.4 Raud HNLC - High-Nutrient, Low-Chlorophyll HNLC kirjeldab olukorda ookeanis, kus toiteaineid (N, P, Si) on palju, kuid fütoplanktoni arvukus ja biomass on madal
läbi selle liigub iga päev rasvane toit, liiga palju piimatooteid, liha ja muid toiduaineid, mis võivad sisaldada mürkaineid, siis kogunevad seal toidujäägid. Kui te lasete nendel toidu laguproduktidel seal koguneda, siis võite kokku puutuda autointoksikatsiooniga (enesemürgistusega) ehk seisundiga, mis tekib organismi poolt ainevahetusjääkide soolestikust omastamise tõttu. Mis on elutegevuse produktide jäägid? Selle terminiga tähistatakse mittelahustunud ja töötlemata aineid, mis moodustuvad praktiliselt kõigis organites, aga peamiselt jämesooles, maksas ja neerudes ehk eritussüsteemi organites. Üheks meie organismi tähtsaimaks funktsiooniks on selle võime mürkidest vabaneda ja ise puhastuda. Nii päeval kui öösel toimub ohtlike ühendite kahjutustamine ja nende väljaviimine organismist. Kõigi haiguste, ravimite kasutamise, pikaajalise stressiga kaasneb toksiliste ainete kogunemine ja see nõuab seetõttu veel pingutavamaid
Õlle valmistamise protsess koosneb paljudest hoolikat tähelepanu nõudvatest etappidest. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Saku Õlletehase õllelaagerdamise tankidPõhjakääritamine toimub temperatuuril 8- 12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid.
7. Enamik neist on valdavalt toatemperatuuril kas vedelikud või tahked ained. Vaid mõned fluorohalogeeniühendid, klorometaan, bromometaan, kloroetaan ja kloroeteen on toatemperatuuril gaasid. Nad on värvuseta, omapärase lõhnaga, mürgised, narkootilise toimega, veest tihedamad, hüdrofoobsed ehk vees mittelahustuvad ained. Kuna nad on vees mittelahustuvad ja veest raskemad, siis halogeeniühendite segu veega kihistub kergesti. Sel juhul ülemisse kihti koguneb vesi ja teised vees mittelahustunud orgaanilised ained, kuna nad on halogeeniühenditest kergemad. Eriti tugeva lõhnaga ja kergesti lenduvad on narkootilise toimega halogeeniühendid, mis põhjustavad raskeid muundumisi närvisüsteemis ja kahjustavad maksa. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise või isegi surmaga. Orgaanilistes lahustites nad lahustuvad hästi, olles samal ajal ise head lahustid, millena neid ka paljusid kasutatakse. 8. DIKLOROMETAAN CH2Cl2 ja TRIKLOROMETAAN ehk KLOROFORM CHCl3
Vees lahustuvad tahketest ainetest hästi sool ja suhkur. Hapetest sool-, väävel-, ja lämmastikhape. Gaasidest lahustub vees süsihappegaas. 1.10 Segude ja lahuste koostis osade eraldamine Lahused ja segued koostisosad e. siis lahustit ja lahustunud aineid. Nende eraldamist nimetatakse lahutamiseks. Selleks rakendatakse setitamist ning nõrutamist, filtrimist, aurustamist, destilleerimist jt. meetodeid. Mis on setitamine ja nõrutamine ? Setitamist kasutatakse mittelahustunud aine eraldamiseks lahusest. Nõrutamist läheb vaja selleks et selge vedelik eraldada sademelt. Toon ühe näite. Võtan klaassilindri, täidan selle veega. Lisan veidi mulda ning segan seda klaaspulgaga nii kaua kuni tekib hägune vedelik. Jätan selle mõneks ajaks seisma. Mõne aja pärast on näha, et silindri ülaosas on vedelik muutunud selgeks ja läbipaistvaks. Silidri põhjas aga on sadenenud mullaosakesi.
masinas mitte kasutada. Puhastatud õli kvaliteedi tagab tema laboratoorne kontroll pärast puhastamist. · Läbitöötanud õli võetakse vastu vastuvõtu mahutisse, kust seejärel pumbatakse setitisse. Settimise kiirendamiseks kasutatakse vajadusel reagente Na3PO4 või Na2CO3. Settinud õli separeeritakse, kust õlist eraldatakse vesi, järgnevalt puhastatakse õli filterseadmes eraldades mehaanilised lisandid üle 10 µm. Edasi puhastatakse õlis mittelahustunud vananemisproduktid separaatoriga. Puhastatud õli kontrollitakse mustuse indikaatoriga IRZ, mille järel tehakse laboratooriumis laboratoorne analüüs. Naftasaadusi sisaldavate jäätmete kompostimine Kompostimine on üks meetod jäätmetes oleva orgaanilise materjali bioloogiliseks oksüdeerimiseks tingimustes, mis võimaldab bioloogilise soojuse tekitamist. Jäätmekäitluse seisukohalt on kompostimine selline lõpptöötlusmeetod, mis võimaldab
käigus toimub: puhastuslahuse sisuainete absorbeerimine (neeldumine) mustuse ja puhastatava materjali vahele või juurde 2 difusiooniprotsess, mille käigus eraldub mustus puhastusvedelikku (difusioon kokkupuutuvate gaaside või vedelike aeglane, ilma välise mõjuta teineteisesse tungimine, segunemine) vee tungimine kuivanud mustusesse mittelahustunud mustuse osade lahusesse viimine Vesi puhastusprotsessis vesi niisutab pinda leotab ja transpordib mustust eemaldab mustuse mehaaniliselt toimib soojusenergia kandjana ja puhastusaine lahjendajana loputab pinnalt mustuse Vee omadused: 1. vee pindpinevus - tensiidid lõhuvad vee pindpinevuse - kõige suurem vee pindpinevus on 4ºC juures 2. vee karedus (negatiivne nähtus)
Toitelahused, kus kõik väetusained on lahustunud kujul. Saab valmistada erineva NPK vahekorraga ja mikroelementide sisaldusega vedelväetisi. Lahuse puuduseks on madal üldkontsentratsioon (30%), mille suurendamine pole võimalik lahustunud ainete väljakristalliseerumise tõttu. Lähtekomponentide üledoseerimine toob esile väetiselahuse kristallisatsiooni, mis takistab selle kasutamist. Suspensioonväetised Taimetoiteelemente sisaldavad üleküllastunud lahused, milles esinevad ka mittelahustunud soolade osakesed ja millele on juurde lisatud nn. stabilisaatoreid. Kontsentratsioon kuni 40%. Saab kasutada ka mittelahustuvaid komponente. Võib anda koos kasvuregulaatorite ja pestitsiididega. Teisejärgulised makroväetised Arvestatavates kogustes kaltsiumi viiakse mulda peamiselt lubi- ja fosforväetistega. Tolmjad lubiväetised sisaldavad 30…35%, dolomiidijahu 21%, lihtsuperfosfaat 20,5% kaltsiumi.
Kui N puhul on oluline fond atmosfäär, siis P puhul atmosfäär pole üldse fondiks. P olulisim fond on kivi ja ookeanisetted, muld. Tähtsamate fondide suhtelised suurused: Ookeani setetes tohutul määral P-d 108 g. Sõltuvalt aastaajast on fosfor organismides kinni või mitte. Fosfori saab süsteemi: maismaal eelkõige kivimite porsumisel. Fosfori ringes on transport organismidega, maismaal, kus fosfor on paremini kättesaadav. Inimesest tuleb seda porsumise teel juurde mittelahustunud mineraalid teevad midagi ägedat. Elementide liikumine kivimitest lahustuv? Mulda. Sellest veidi kiiremini toimub P ärakandmine ookeani. Nii happelises kui aluselises kk-s on väga stabiilne... pH vahemikus 6-7 on kõige paremini kättesaadav. Kui pH kõrgem, seondub Ca-ga, raskem kätte saada. pH madalam, kui seostub Fe, Al-ga. Happelistes ja aluselistes keskkondades muutub fosfor limiteerivaks. Limiteerib meie ökosüsteemidest
Eelkõige tuleb kondensaat puhastada kõrvalistest lisanditest ja naftaproduktidest. Mootorlaevade abi-katelde toiteveesüsteemides kasutatakse tavaliselt soojaveekasti (“hot well”, “тёплый ящик”). Soojaveekast on kondensaadi kogumistsistern, mis tavaliselt jagatakse horisontaalse vaheseinaga ülemiseks ja alumiseks osaks. Tarbijatelt tagasitulev kondensaat suunatakse ülemisse ossa, kus see läbib esmalt kaskaadsektsioonid, millistes toimub suuremate vees mittelahustunud raskemate ja kergemate osiste väljasettimine. Ülemise osa viimased sektsioonid on koksitäidisega filtrid, millised on pealt kaetud saepuru, tekstiilist või poroloonist filtreeriva kihiga. Neis filtrites eraldatakse kondensaadist suurem osa naftast, v.a. emulgeerunud osa. Ülemistes sektsioonides puhastunud kondensaat koguneb alumisse ossa, kust suunatakse kondensaadipumba (või toitepumba) abil edasi toitevee-süsteemi järgmistesse osadesse või vahetult katlasse
Olmes enimkasutatavad reoveeneelud: Kraanikausid Wc- potid Vanni Dushilaused põrandatrapid Tööstuses: lehtrid, rennid, kanalid. Kohtpuhastid ja nende töötamise põhimõte Juhul kui kinnistult ärajuhitava reovee omaduste tõttu tekivad vastuolud eelpooltoodud nõuetega tuleb kasutada kohtpuhasteid. Kohtpuhasteid leiavad kasutamist ka reoveekorduvkasutamiseks (nt. autopesula) Enimkasutatavad kohtpuhasteid; 1) Võred on vajalikud suurte mittelahustunud lisandite kinnipüüdmiseks reoveest. Võred valmistatakse metallvarrastest.Kasutatakse tasapinnalisi võresid varraste vahega 5...20 mm. Varraste tihedus sõltub reovee omadustest.Väikesed võred (käsivõred) on kõige lihtsamad mehaanilise puhastuse seadmed (suurtes puhastusjaamades on võrede konstruktsioon tunduvalt keerukam).Väiksemate lisandite puhul võib kasutada sõelasid ja sõela avade mõõdud sõltuvad reoveest.
Kokku kogutud prügi ladestatakse hiljem prügimäel. Seejärel juhitakse reovesi liivapüünisesse, kus reovee liikumiskiirust vähendatakse piisavalt, et hakkaksid settima 0,1–1 mm suurused rasked osakesed, nagu liiv ja väiksed kivid. Mõnes reoveepuhastusjaamas pestakse kogutud liiv puhastatud reoveega ning kasutatakse näiteks tänavate liivamiseks. Pärast liivapüünist liigub reovesi eelsetitisse, kus vee liikumiskiirust vähendatakse niivõrd palju, et mittelahustunud osakesed suurusvahemikus 0,1–1 mm vajuvad gravitatsiooni jõul setiti põhja, kus nad kraabitsate abil eemaldatakse. Eelsetitis on võimalik ka korjata kokku veepinnale tõusnud rasv ja õli. Mehaaniline puhastus on vajalik, et tagada pumpade ja teiste seadmete korrasolek, ühtlasi suureneb järgnevate puhastusprotsesside efektiivsus. Mehaanilise puhastuse käigus väheneb biokeemiline hapnikutarve (BOD) 20–30% ja heljumi (SS) sisaldus 50–60%. Bioloogiline puhastus
annaabi.ee 
