tegelikult on,sõltumata inimtegevusest. Siiski ilmneb üha enam tendentse, mis sunnivad seda arusaama revideerima. Loodusteaduseks kõige puhtamal kujul peetakse füüsikat. Sõna „loodusteadus” mõistetakse sageli ka teisiti, mõeldes selle all eluslooduse uurimist põhiliselt vaatluse teel. Loodusteaduslik uurimismeetod sisaldab teatud komponente: • Probleem • Hüpotees • Katse hüpoteesi kontrolliks • Järeldus hüpoteesi kehtivuse/mittekehtivuse kohta • (Uus probleem, kui hüpotees ei leidnud kinnitust) • Teooria Näiteks mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: • Mikrobioloogid- mikroorganismide uurimine • Mükoloogid- seente uurimine • Ornitoloogid- lindude uurimine • Ökoloogid- biotoopide või ökosüsteemide uurimine • Antropoloogid- inimese uurimine Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusteadus http://www.slideserve.com/mayda/loodusteaduslik-uurimismeetod
Loodus on struktueeritud erinevad ained erinevate looduste alade uurimiseks (keemia, geograafia, füüsika, bioloogia)LOODUSTEADUSED- annavad nähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi.Loodusteadlik meetod= vaatlus (andmete kogumine)->hüpotees (oletus, kuidas ai võiks olla)->eksperiment (või sihipärane vaatlus)->andmetöötlus- >järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta.Objekt(füüsika keeles)- nähtus. Mudel-vähendatud kujul, ei arvesta kõiki olulisi fakte. Füüsika=täppisteadus, miks? Füüsika on rajatud matemaatikale ehk kasutatakse kindlat meetodi, et lahendada probleeme.Tervliklik maailmapilt- Olulise eristamine ebaolulisest, teadusliku eristamine ebateaduslikust. KUJUTLUSED JA FÜÜSIKA-füüsika on sõltumatu e. Subjektiivne. Füüsika TUNDUB meile ühesugusena, kuid on hoopis erinev, sarnasused tulevad
,,Miks ma kristlane ei ole" Bertrand Russell Põhiidee: Kuna levima hakkas dissidentlus ja sellega ka ideed, kuidas jumala olemasolu ümber lükata, mõtles katoliku kirik välja tõestused, kuidas sellele lõpp teha. Bertrand Russell võtab neist mõningad selles teoses ette ja tõestab ka nende mittekehtivuse. Lisaks toob ta veel välja ka muid probleeme ja vastuolusid, mis selles õpetuses leidub ning põhjendab, miks ta kristlane ei ole. Põhipunktid: 1. Kristlased väidavad, et kõigel, mida me näeme, peab olema põhjus ja kui minna mööda põhjuste ahelat aina edasi, jõuame algpõhjuseni, milleks on Jumal. Algpõhjuse argument on alusetu, sest kõigel eksisteerival peab olema põhjus, ka Jumalal. See arvamus, et kõigel peab olema algus, tuleb tegelikult meie
teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla?), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. 4. Mis on loodusseadus? Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed ning mis ei sõltu inimesest. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Seadus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvantitatiivne ehk mõõdetav ja arvuliselt väljendatav, matemaatiliselt range valemi või võrrandina esitatav üldistus. 5
Pidamislausetena on nad mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigitatakse: 1. Seletavateks-nt riigikogu valimise seadus. Paragrahv seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. 2. Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. Juriidiline fakt ...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid
I O Joonis 11. Kui on teada või kokkuleppeliselt fikseeritud ühe otsustuse tõeväärtus, siis ülejäänud kolme otsustuse tõeväärtus on määratud (kui ei ole tegu määramatuga) kindlatest vastasolekutest, mida ongi võimalik demonstreerida loogilise ruudu abil. Nende reeglipäraste seoste juures esineb üksainus kõrvalekalle - vastupidiste otsustuste ühe mittekehtivuse korral jääb teine määramatuks. Määramatus tähendab seda, et loogika vahenditega (reeglid, vorminõuded) ei ole võimalik kindlaks teha otsustuse kehtivust või mittekehtivust. Näiteks, üldjaatava otsustuse mittekehtivuse korral ei ole võimalik üldeitava otsustuse tõeväärtust kindlaks määrata ja sellisel juhul fikseeritakse selle määramatus. Kõik taimed õitsevad - ei kehti, siis otsustuse Ükski taim ei õitse tõeväärtust ei saa loogikas
2)Eeldused peavad kõik olema loogikaliselt tõesed (tautoloogilised), järeldus ilmselt ka, muidu kaob kehtivus ära, kehtiv peab nkn olema, eeldused peavad olema kõik loogikaliselt tõesed (tautoloogia) c. Oletame, et arutlus kehtib, aga selle järeldus on väär. Mida saame öelda eelduste kohta? – vähemalt üks eeldus peab olema väär, muidu tekib võimalus et tõestest eeldustest on tehtud väär järeldus, mis tekitab mittekehtivuse. Üks eeldustest peab olema loogikaliselt väär, muidu võime kehtivuse ära kaotada d. Oletame, et arutlusel on loogikaliselt väär eeldus. Selgita, miks see arutlus peab olema deduktiivselt kehtiv vaatamata sellele, millise tõeväärtusega on ülejäänud eeldused ja järeldus. – Ükskõik millised on teised eeldused ja milline on järeldus, arutlus on ikkagi kehtiv
Näide blanketsest õigusnormist PKS-s § 48. Koguvara (6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Kitsendavad õigusnormid välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. 12 Kitsendavad õigusnormid kitsendavad õigusnormide mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Näide kitsendavast õigusnormist PKS-s § 167. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise keeld (5) Lapsendamist ei tunnistata kehtetuks, kui see oluliselt kahjustab lapse huve, välja arvatud juhul, kui kehtetuks tunnistamist nõuavad lapsendaja kaalukad huvid. 5. PEREKONNASEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA, PKS-e EESMÄRK
oleval norm) Kitsendav – välistatakse olukord, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui hüpoteesile lisandub tunnus X, siis hüpoteesiga seotud õiguslik tagajärg ei kehti kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Seadusandja või õigusnormi looja käitub nii, sest kõikide „piiravate tunnuste” loetlemine positiivses õiguses on raskendatud või tahab ta skeemi „reegel ja erand” abil sageli ühtlasi tõendamisekoormist reguleerida. A. Aarnio õigusnormide liigitus õigusnormidele: 1) regulatiivsed – käitumisnormid, mis olid juba siis, kui moraal ja õigus polnud
lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ei pea tõendama kahju, piisab rikkumise tõendamisest) 28. Käendus, käendussuhtes osalevad isikud Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud (s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti. Põhimõtteliselt võib käenduse anda nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Samas praktikas ei ole juriidilise isiku poolt antud käendus levinud tagatis. Käenduslepinguga võtab üks isik (käendaja) endale teise isiku (võlausaldaja) ees kohustuse täita kolmanda isiku
18. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Vastus: Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused: Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud(s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti. 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused: Käsirahaks loetakse rahasumma, mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvelt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks.
tsiviilmenetluse normid). Täielikud ja mittetäielikud normid Seletavad normid- määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge; Kitsendavad normid- välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Viitavad normid- viide mõnes muus normis sisalduvale faktilisele koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Otsene viide- kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, Blanketne viide- kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile. Subjektide ringi järgi:
Pidamislausetena on nad mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigitatakse: 1. Seletavateks-nt riigikogu valimise seadus. Paragrahv seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. 2. Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. 6.1 Juriidiline fakt ...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid
uusi loodusnähtusi. • Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (oletus, kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. Geograafia, Bioloogia ja Keemia • Geograafia on loodusteadus, mis uurib Maa pinda ja sellel toimuvaid protsesse. • Geograafiat huvitavates loodusnähtustes osalevad objektid karakteristliku mõõtmega 1 m (inimene) kuni 1000 km (maailmajaod). Geograafia osaks loetakse ka geoloogiat. • Bioloogia on loodusteadus, mis käsitleb elusas looduses kehtivaid seaduspärasusi. • Bioloogia tegevusvaldkond looduse struktuuritasemete skeemil ulatub
Seletav õigusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4, mis seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. Viitav õigusnorm on see, kus nt viidatakse teisele paragraafile, hoiduvad kordamisest. Kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele §-le, siis on tegemist viitelise õigusnormiga, kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse kehtimisega. Kõikide piiravate tunnuste nimetamine positiivses õiguses on raskendatud. Seadusandjal on kitsendavate õigusnormide loomisel vaba otsustus, kas ta nimetab negatiivsed faktilised koosseisu tunnused või lisab ta need täiendavalt negatiivse kehtimiskorra kujul. Aarnio liigitab õigusnormid: Menetlusnormid Regulatiivsed
t. kui võlgnik ei ole selles süüdi). Kokkulepe viivise-leppetrahvi kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vorminõude mittejärgimine toob kaasa lepingu kehtetuse selle leppetrahvi kohta. Käendus. Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud(s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti. Käendusleping aegub: 1. Käendusega tagatud kohustuse lõppemisega 2. Kui kreeditor 3 kuu jooksul alates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu 3. Võla ülekandmisega kui käendaja ei väljendanud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest Käsiraha
On kaks võimalikku varianti: p ∨ q Nt Ma sõidan Lätti (A) või Leetu (B). A ∨ B p Ma sõidan Lätti. A ∴ ? Pole selge, kas ma Leetu sõidan või mitte. ? Lühemas kirjaviisis p ∨ q, p ⊨ q. Teisel juhul jaatatakse teist esimeses eelduses esitatud disjunktsiooni komponenti: p ∨ q Nt Ma sõidan Lätti (A) või Leetu (B). A ∨ B q Ma sõidan Leetu. B ∴ ? Pole selge, kas ma Lätti sõidan või mitte. ? Lühemas kirjaviisis p ∨ q, q ⊨ p. Modus ponendo tollens’i mittekehtivuse seletamiseks disjunktiivses süllogismis tuleb meelde tuletada, et lause „Ma sõidan Lätti või Leetu” on tavalise (mittevälistava) disjunktsiooni puhul ekvivalentne lausega „Ma sõidan Lätti või Leetu või mõlemasse”, valemina A ∨ B = A ∨ B ∨ A & B. Kui ma sõidan Lätti, siis pole ikkagi veel välistatud juhtum, mil ma sõidan mõlemasse riiki. 2. Modus tollendo ponens: esimene eeldus on disjunktiivne väide, teine eeldus on
? Lühemas kirjaviisis p q, p q. Teisel juhul jaatatakse teist esimeses eelduses esitatud disjunktsiooni komponenti: pq Nt Ma sõidan Lätti (A) või Leetu (B). AB q Ma sõidan Leetu. B ? Pole selge, kas ma Lätti sõidan või mitte. ? Lühemas kirjaviisis p q, q p. Modus ponendo tollens'i mittekehtivuse seletamiseks disjunktiivses süllogismis tuleb meelde tuletada, et lause ,,Ma sõidan Lätti või Leetu" on tavalise (mittevälistava) disjunktsiooni puhul ekvivalentne lausega ,,Ma sõidan Lätti või Leetu või mõlemasse", valemina A B = A B A & B. Kui ma sõidan Lätti, siis pole ikkagi veel välistatud juhtum, mil ma sõidan mõlemasse riiki. 2. Modus tollendo ponens: esimene eeldus on disjunktiivne väide, teine eeldus on
annaabi.ee 
