hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad väga ebasoodsaks, spooridega saavad bakterid levida ühest elukeskkonnast teise. Bakterid paljunevad pooldudes! Bakterite arenguks on vaja niiskust, soodsat temperatuuri, toitainete olemasolu, väikest jääkainete hulka, hapniku (aeroobidel) ja happelisust teatud bakteritel. Bakterid liiguvad keskkonnas erinevalt, mõned kasutavad viburit, mõned liiguvad endast lima välja surudes, mõni aga keerleb pöörleb taoliselt
RNA). Iga viiruse genoomi ümbritseb KAPSIID. LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub rakule, sisestab sinna faagi DNA, milles sisaldub vajalik info valkude sünteesimiseks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibiootikume või, kui keha toodab antikehi. TAIMED eritavad lipiide, mis vähendavad vastuvõtlikkust.
sünteesitavad valgud on nendele teatud organellidele vajalikud, nt mitokondris olevad ribosoomid sünteesivad mitokondrile vajalikke valke. -Mitokonder energia muundamine raku elutegevuseks sobilikku vormi (ATP) Rakuhingamine: GLÜKOOS ----> CO2 + H2O + ATP -Lüsosoomid *1 membraan *põiekesed, mis sisaldavad ensüüme *moodustuvad Golgi kompleksist * lõhustavad valke ja lipiide ja lüsosoomi mittevajalikke struktuure. Eristatakse PRIMAARSEID (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) ja SEKUNDAARSEID (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid) Karl Ernst von Baer võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Imetaja munaraku ja viljastumise avastaja. II LOENG RAKKUDE JAGUNEMINE -Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS
siledapinnaline 2. karedapinnaline Ülesanded: · ainete rakusisene transport · valkude süntees(karedapinnalisel) · glükogeeni süntees( siledapinnalisel) Ribosoomid: rRNA+ valgud Ülesanded: · valgu süntees Ribosoome leidub tsütoplasmas ja tsütoplasmavõrgustikus. Golgi kompleks: (kompaktsem;põiekesed ümber) Ülesanded: · toimub valkude ümbertöötlemine ja pakkimine. Lüsosoomid ... ensüüme sisaldavad organellid. 1. primaarsed ( sisaldavad mitteaktiivses olekus) 2. sekundaarsed ( sisaldavad aktiivses olekus) Ülesanded: · rakule mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokonder -- kaksikmembraansed -- sisaldavad oma DNA-d -- sisaldavad oma RNA-d -- sisaldavad oma ribosoome -- toimub valgu süntees -- paljuneb jagunemise teel Ülesanded: raku varustamine energiaga toodetakse ATP-d Tsütoskilett koosneb erineva läbimõõduga niitjatest vaögu molekulidest Ülesanded: raku tugielement
Moodustuvad rakku välismõjude eest. tihedam ja paistab golgi kompleksis. Suurus on Tagab kindla asendi. Kaitseb mikroskoobis tumeda alana. 0,25-0,5m. ühes rakus kuni raku siserõhu eest. Kromosoomid on nähtavad paarsada. Primaarsed- Tsentrosoom/Tsetrioolid vaid raku paljunemise ajal. sisaldavad vaid tsentrosoom on Punastel verelibledel puudub mitteaktiivses olekus moodustunud kahest tuum. ensüüme. Sekundaarsed- ristiolevast silindrikujulisest Tsütoplasma sisaldavad liskask tsentrioolis, mis koosneb rakus olev vedelik, mis aktiveeritud ensüümidele 3x9valgulisest mikrotuublist. koosneb peamiselt veest. See veel lagundatavaid aineid. Mikrotuublid on
Aeglane: ensüümvalgu hulga muut (kas ensüümvalku sünteesitakse juurde või lagundatakse) (aeganõudev) Kiire: ensüümvalgule keemiliste rühmade lisamine/ eemaldamine (kiiresti muutub, sekundid) REK: Küsitakse suhteliselt harva, üle paari aasta (parandada raske) 1) Ensüümreaktsiooni joonis piltlikul kujul, küsiti, millega on tegu, ei olnud, et ensüümid 2) Nimetage 3 tegurit, mis mõjutavad inimkehas ensüümreaktsiooni toimumist 3) Põhjendage, miks seedeensüümid sünteesitakse mitteaktiivses olekus (kui nad oleksid aktiivsed, siis nad seediksid kohe ära; selleks et neid transportida; et oleks varu võtta jne) Hormoonid: Mõistes vastuolu reaalse elu ja kooliõpikute vahel REAALNE: Hormoonid on signaalmolekulid, mis toimivad kompetentsetele e. vastavatele retseptoritega rakkudele ja põhjustavad neist vahendatult ainevahetuse muudu (klassikalised ja koehormoonid) KLASSIKALINE: Hormoonid on ühendid, mida sünteesivad sisenõrenäärmed
Lüsosoom Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid. Lüsosoomid kontrollivad veel mitmete bioaktiivsete ainete toimet, kindlustavad metabolismi toimumise nälja tingimustes ja kudede ümberkujundamist organismidel, kellel on moondega areng. 12 Vakuool Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste
Sissejuhatus Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid. Lüsosoomid kontrollivad veel mitmete bioaktiivsete ainete toimet, kindlustavad metabolismi toimumise nälja tingimustes ja kudede ümberkujundamist organismidel, kellel on moondega areng. Ehk siis peamisteks ülesanneteks on: · Kindlustada surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. · Tagada rakku sattunud võõra orgaanilise aine (antigeenide) lõhustamine.
(teadmised, oskused jne) Refleksikaar- refleksi kulgemise tee. Piirdenärvisüsteem Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Jaotub talituse alusel kolmeks: 1)Kehaline ehk somaatiline- Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) 2)Sensoorne ehk tundeline- Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. 3) Vegetatiivne-tahtele allumatud tegevused (siseelundid, näärmed),jaguneb veelkord kaheks: 3.1) Parasümpaatiline- mitteaktiivses olekus (näiteks aeglustab südametegevust) 3.2)Sümpaatiline- aktiivses olekus (näiteks kiirendab südametegevust) SÜNAPS-närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub närviimpulsi ülekanne. Ühe närviraku akson puutub kokku teise närviraku dendriidiga. Keemilise sünapsi ehitus: 1)Presünaps- ühe närviraku aksonipoolne ots, sisaldab virgatsaineid ehk mediaatoreid. 2)Sünapsipilu-Väike vahe, mis on närvirakkude vahel.
Golgi kompleks valkude ja lipiidide lõplik modifitseerimine (posttranslatsiooniline modifitseerimine) ning suunamine kindlatesse raku piirkondadesse tsisternides moodustuvad ning kogunevad polüsahhariidid lüsosoomide moodustamine Ribosoom - osaleb koos mRNA valgude sünteesis - moodustub ER - on membraan Lüsosoomid - Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme - Moodustuvad Golgi kompleksis Eristatakse: primaarseid (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) sekundaarseid (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid). Rakkude energiavajadus - Sisekeskkonna säilitamine - Jagunemine Rakkude energiavajadus - Ainete ja ühendite transport Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku Assimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesireaktsioonid Dissimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad lagunemisreaktsioonid Koed
Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Viirusosakeste vabanemisega kaasneb bakteri hukkumine. Lüsogeenses: Rakku sisenenud viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse. Sel juhul ei pea järgnema uute viirusosakeste moodustumist ja viiruse DNA võib rakus säilida lühemat või pikemat aega mitteaktiivses olekus. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viirusgeenid jaguneva põlvkonna tütarrakkudesse. 25. Geneetikaülesanded (monohübriidne ristamine, veregrupid, suguliiteline pärandumine) 26. Mis on modifikatsiooniline muutlikkus? Modifikatsiooniline muutlikus on mittepärilik muutlikkus, keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Ei kaasne muutusi kromosoomides. 27. Millised on pärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused?
kaitse vee sissetungi eest: Veejoad kõikidest suundadest Küsimus 34 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on vahe normaalselt avatud ja normaalselt suletud kontakti vahel? Valige üks: a. Normaalselt avatud kontaktiga ahelas puudub vool ja normaalselt suletud kontaktiga ahelas on vool b. Need ei erine üksteisest c. Mõlemad kontaktid katkestavad elektriahela mitteaktiivses olekus d. Mitteaktiivses olekus normaalselt avatud kontakt ühendab ahela Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Normaalselt avatud kontaktiga ahelas puudub vool ja normaalselt suletud kontaktiga ahelas on vool Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Elektriseadmete maandamisel on vaja … Valige üks või mitu: a. Saavutada nõutud maandustakistus b. Saavutada puutepinge 80 V c.
detoksifikatsioon Ca+ ioonide depoo Golgi kompleks - membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. o Ainete sorteerimine ja laiali saatmine o Valkude struktuuri lõplik kujundamine o Süsivesikute süntees Endosoomid - põiekesed, mis tekivad endotsütoosi käigus. Sisaldab pakitud materjali mitteaktiivses olekus. o osakeste rakku transportimine Lüsosoomid - sisaldavad üle 40 hüdrolüütilise ensüümi, ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. o Ainete lagundamine Peroksüsoomid - väikesed ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid o dedoksifikatsioon o mikroorganismide hävitamine o pikaahelaliste rasvhapete lagundamine
Ribosoomid: Koosnevad: rRNA + valgud ÜLESANNE valgu süntees! Leidub ER- peal ja tsütoplasmas Polüsoom: 1 mRNA-ga seotud ribosoomie kompleks. Golgi kompleks: Koosneb kolmest tsisternist ning selle ümber on ümarad põiekesed (lüsosoomid). Membraanne ehitus ÜLESANNE Valkude ümbertöötlemine ja pakkimine. BIOLOOGIA 2010 Lüsosoom: Ensüüme sisaldavad organellid, mis tekivad Golgi kompleksis. · Primaarsed sisaldavad mitteaktiivses olekus ensüüme · Sekundaarsed lüsosoomid ensüümid töötavad aktiivselt. Toimub rakule mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokonder: Ovaalse kujuga, kaksikmembraansed Sisaldavad · oma DNAd, · oma RNAd, · oma ribosoome, · neis toimub rakust sõltumata valgu süntees ÜLESANNE · Raku varustamine energiaga. · Glükoosi molekuli lõplik lagundamine, mille käigus toodetakse ATP-d, süsihappegaasiks ja veeks. Tsütoskelett:
üksteise peal ning otstest eralduvad membraansed põiekesed. Ülesandeks a)tsütoplasma võrgustikul sünteesitud materjali sorteerimine b)materjali pakendamine membraanstruktuuridesse c)materjali osaline muutmine nt lihtvalkudest liitvalgud d)raku jagunemisel kujutab endast sisemembraanistiku varu · endo-ja lüsosoomid. Endosoomid-Golgi kompleksist eralduvad membraansed põiekesed, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. Kasutatakse rakusiseselt ja rakuväliselt.Lüsosoomid-membraanstruktuurid, mis sisaldavad aktiivseid ensüüme ja ümbertöödeldavat rakumaterjali. Jagunevad töö põhiselt kaheks: 1)autofaagia-eneselagundamine nt nälgimine(dieet), emaka taandareng pärast sünnitamist, kullese saba taandareng, kudede lagundemine nuku staadiumid täismoonde korral verevalumite taandareng 2)heterofaagia ainuraksete algloomade
on samuti oluline hüdrofoobsete toksiliste ühendite lagundamisel. maksarakkudes Golgi kompleks- enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. Endosoomid- Golgi kompleksist eralduvad membraansed põiekesed, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. plasmamembraanist koosneva vesiikuli moodustumise ehk endosoomi, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Lüsosoomid- üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure. loomarakkudes Peroksüsoomid- ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid, mis esinevad kõikides loomsetes rakkudes (v.a
eest. Regulatsioon Ligandi sidumisega kaasneb: · Kahe monomeerse retseptorkinaasi dimeriseerumine või dimeeri stabiliseerumine. Selline mehhanism võimaldab rakuvälise signaali saamisel edastada keerulisi vastuseid. · Kinaasi trans-autofosforüleerimine (fosforüleerimine dimeeris või multimeeris oleva teise kinaasi poolt) Autofosforüleerimisega kaasneb kinaasi kahe alamdomeeni nihkumine teineteise suhtes, mis omakorda avab kinaasi domeeni ATP-le. Mitteaktiivses vormis on alamdomeenid ruumiliselt paigutunud nii, et ATP ei pääseks ligi kinaasi katalüütilisele tuumale. Kui kinaasis on mitu fosforüleeritavat aminohapejääki, suureneb kinaasi aktiivsus iga sellise jäägi fosforüleerimisega. Sellisel juhul on esimese fosforüleerimise näol tegemist cis-autofosforüleerimisega, mis lülitab kinaasi mitteaktiivsest olekust nn "ootereziimi". Retseptoriga seotud türosiinkinaasid
EDS-s on röntgenkiirguse detektoriks Li legeeritud Si kristall, mis on töövõimeline ainult madalatel temperatuuridel Li suure difusioonivõime tõttu. Seetõttu on EDS detektori üheks osaks jahuti, milleks võib olla veeldatud lämmastiku (temp. -196° C) anum (eelmistel fotodel) või toimub jahutamine elektriliselt. Oma teel objektist detektorini võivad röntgenkiired neelduda ja hajuda detektori aknalt, kristalli metallist kattekihis, Si kristalli mitteaktiivses pinnakihis. Aktiivne mõõteala on 12,5 mm2 pindalaga ja 3mm paksune. Erineva energiaga röntgenkiired tekitavad Si kristallis samaaegselt energiaga proportsionaalseid laenguimpulsse, mida registreeritakse. Seega on võimalik kõiki keemilisi elemente määrata ÜHEAEGSELT. 43. Mida analüüsitakse lainepikkusdispersioon spektromeetriga? Lainepikkusdispersioonspektromeetriga määratakse ainest väljuvate ja mõõtekristallis difrageeruvate kindla lainepikkusega röntgenkvantide arvu
mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Vabanemisega kaasneb bakteri hukkumine. Sellist paljunemisprotsessi, millega kaasneb peremeesraku hävimine, nim. viiruse lüütiliseks tsükliks. Mõnikord võib rakku sisenenud viiruse genoom lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Sel juhul ei pea kohe järgnema uute viirusosakeste moodustumist ja viiruse DNA võib rakus säilida lühemat või pikemat aega mitteaktiivses olekus. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Sellist protsessi mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, nim. viiruse lüsogeenseks tsükliks. Inimese viirushaigused HIV, soolatüükad, konnasilmad marutõbi, ajukelmepõletik Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
nende elukäigu vältel. Dokumendi elukäiguna mõistetakse dokumendi haldamist, säilitamist ja kasutamist tema loomise hetkest kuni hävitamiseni või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäigu juhtimine on terviklik ja järjepidev protsess, mis määratakse kindlaks arhiivimoodustaja dokumendihalduse korras ning mille teostamiseks töötatakse välja dokumendisüsteem. Kaasajal on täheldatav, et varem dokumendi elukäigu mitteaktiivses etapis tehtud traditsiooniliselt arhiivinduslikke otsuseid tehakse nüüd juba enne dokumentide tegelikku loomist dokumendisüsteemi väljatöötamise järgus. See tähendab, et dokumendi elukäiku käsitletakse tervikuna, vahetegemine haldamise kahe faasi vahel kaob. Dokumendihaldus kitsamas mõttes tegeleb dokumendi kui üksikobjektiga ja selle tegevusalaks on dokumendi loomine, hõlmamine dokumendisüsteemi ja kasutamise kontroll dokumendisüsteemi üksikkasutaja poolt arhiivihaldus tegeleb
- Otstest eralduvad membraansed põiekesed. Ülesanded: o Tsütoplasma võrgustikul sorteeritud materjali sorteerimine o Materjali pakendamine membraanstruktuuridesse o Materjali osaline muutmine (lihtvalkudest liitvalgud) o Raku jagunemisel kujutab endast sisemembraanistiku membraanset varu Endosoomid Golgi kompleksist eraldunud membraansed põied, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. Kasutatakse: a) Rakusiseselt b) Rakuväliselt Lüsosoomid membraanstruktuurid, mis sisaldavad aktiivseid ensüüme ja ümbertöödeldavat rakumaterjali. Lüsosoomid: · Autofaagia eneselagundamine o Nälgimine, dieedid o Emaka taandareng peale sünnitamist o Kullese saba taandareng o Kudede lagundamine nuku staadiumis täisarengu puhul o Verevalumite taandareng · Heterofaagia
annaabi.ee 
