Tsütoplasmavõrgustik-seda esineb kahte tüüpi:sileda- ja karedapinnaline Golgi kompleks-rakus sünteesitud ainete kogumine, ümbertöötlus 4. Oskad organisme jagada päristuumseteks, eeltuumseteks, mitterakulisteks (viirused) objektideks. Päristuumne-kuuseriisikas, lihasrakk/kude. Eeltuumne-Salmonella bakter Mitterakuline object(viirus)-marutaud, HIV. 5. Milles seisneb kloroplastide olulisus? Kloroplastide peamine ülesanne on FOTOSÜNTEES. 6. Oskad võrrelda mitokondrit ja kloroplaste (nende ehitust ja ülesandeid). Tunned need ära joonisel. Mitokonder-raku energiat tootev organell. Ümbritsetud kahe membraaniga. Silindrikujuline. Liiguvad tsütoplasmas, seotud mikrotuubulitega. Kloroplast-taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees. Päikesevalguse, vee ja süsihappegaasi abil toodetakse glükoosi. Annavad taimele iseloomuliku rohelise värvuse. Võivad ka muunduda kromoplastideks. 7
Bioloogia KT kordamisküsimuste vastused BY MATHIAS RANNA 1. Võrdle mitokondrit ja kloroplasti Mitokonder Kloroplast 2 membraani 2 membraani Sarnane Oma DNA Oma DNA Väiksem Suurem Erinev Energiaga varustamine Fotosüntees 2. Rakutuum- joonis, osad, tähtsus Tähtsus: 1. Juhib rakku
2. Seleta mõisted: karüoplasma, osmoos. Karüoplasma – tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA’d, RNA’d, valkecja erinevaid madalmolekulaarseid ühendeid. Osmoos – mehhanism, mis kontrollib vee jagunemist keha erinevate vedelikuruumide vahel. 3. Mis vahe on fagotsütoosil ja pinotsütoosil? Fagotsütoos – tahkete ainete rakku viimine (amööbi toitmine) Pinotsütoos – vedelate ainete rakku viimine 4. Kummal joonisel on kujutatud a) kloroplasti ja b) mitokondrit? Kloroplast – 1. joonis Mitokonder – 2. joonis Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevus – põhiülesanded: kloroplast – fotosüntees, mitokonder - rakuhingamine Sarnasused – mõlemal on kahekihiline membraan; mõlemad sisaldavad DNA ja RNA molekule 5. Millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid - taime maapealsetes osades
Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest? Pooldumisel tekib kaks uut rakku,aga spoori moodustumisel üks. Miks vajavad bakterid spoore? Bakterid vajavad spoore ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Tooge näide,kuidas mõjutab inimest asjaolu,et bakterid moodustavad spoore. Haigused, nad on võimelised üle elama spooridena raskeid elutingimusi. Ehk paljud haigused püsivad ja säilivad keskonnas ja organismis. 4.Kummal joonisel on kujutatud a)mitokondrit ja b)kloroplasti? Esimene on mitokonder ja teine on kloroplast Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust,lähtudes nede ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevused: 1. Kloroplastis toimub fotosüntees, mitokonder aga varustab rakku energiaga Sarnasused: 1.Mõlemad on ümbritsetud kahe membraaniga 2.Mõlema sisemuses on DNA ja RNA molekule. 5.Joonisel on kujutatud ühe tööstuses laialdaselt kasutatava organismi paljunemist. See organism on pärmseen.
avaldub? Tingitud IX faktori puudulikkusest, punktmutatsioonist. Liigne veritsemine. Verehüübimise häire 11. Mis põhjustab daltonismi? Kuidas haigus avaldub? X kromosoomi päritav haigus. Võib olla geneetiline, või silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. Värvipimedus. Iseseisev töö 2 (geneetika 5, 6 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused) 1. Kirjelda mitokondrit? Kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid 2. Mis on mitokondrite põhifunktsioon organismis? Spetsialiseerunud ATP sünteesile s.t organismi energia tootmisele. 3. Iseloomusta mitokondriaalset DNA-d (mtDNA)? On täielikult sekveneeritud. mtDNA poolt kodeeritud valgud lokaliseeruvad põhiliselt mitokondri sisemembraanis. Vastavaid valke sünteesivad mitokondri enda ribosoomid. Enamik ensüüme, mida vajatakse
Sisaldavad ensüüme. Lüsosoomide ülesanne: lüsosoomides lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. GOLGI KOMPLEKS Golgo kompleksi ehitus: koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksi ülesanne: golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. MITOKONDRID Mitokondri ehitus: mitokondrit ümbritseb kaks membraani. Sisemembraan moodustub rohketest kurdudest, mida nim harjakesteks. Mitokondrid sisaldavad DNA-d, RNA.d ja ribosoome, seega toimub seal mitokondrile omaste valkude süntees. Mitokondri ülesanne: raku varustamine energiaga TSÜTOSKELET Tsütoskeleti ehitus: koosneb valgulistest niitidest, mis võivad moodustada fibrille ja mikrotuubuleid. Tsütoskeleti ülesanded: 1. toetab rakku 2
ÜL: 1) aitab säilitada raku kuju 2) seob raku organellid ja tuuma ühtsks tervikuks ning kindlustab nende töö 3) tagab toitainete laiali kandmise rakus 4) on jääkainete eritumiskohaks 5) sisaldab lahustunud gaase, ainetevahetuse vaheprodukte, regulaatoraineid, pigmente 6) talletab raku rasva-ja glükoosivarud 7) toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine organellid organellid- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud membraaniga (nt mitokondrit, kloroplastid, rakutuum) prokarüootidel organellid puuduvad või on neid väga vähe organoidid on lihtsama ehitusega kui organellid. Organoid- raku tsütoplasmas olevad spetsidiseeritud talitlusega osad, mis pole rakutaolise ehitusega (ripse, vibur, vakuoolid, ribosoomid jt) Raku tuum Raku tuum-eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ül: 1) juhib kogu raku elutegevust 2) Kanda edasi pärilikku infot kromosoomided asuva DNA abi 3) Seal toimub DNA replikatsioon e süntees
Võtavad paiknevad taime pole tugevaid sidemeid. suurema osa rakust, maapealsetes osades. Membraanivalgud asuvad paljunevad pooldumise teel, Klorofülli abil toimub membraani sise-või liikuv ja plastiline. Tavaliselt fotosüntees. Kloroplast välispinnal. Võivad liikuda on ühes rakus u.1000 ümbritsetud kahekordse membraanis väga kiirelt. Nad mitokondrit. Toodab rakule membraaniga, sisemises on tegutsevad kui ensüümidena, vajalikku energiat. klorofüll. Võimelised ka ise ainete trantsportijatena kui Golgi kompleks osasi vajalikke valke ka info vastuvõtjatena. päristuumse raku organell, sünteesima, kuna neis on Loomarakus on ka membraanidest ja kanalitest pärilikusainet.kromop
(B) seotud sisemise membraaniga. Mõlemas organellis on sisemembraanide pind väga suur ja nendega on seotud ensüümid, mille ülesanne on transportida . Elektronide transpordil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Energia allikaks mitokondris on toidust pärinevad suhkrud ja rasvhapped, mida O 2 oksüdeerib CO2 ja H2O. Mitokondrid on suhteliselt suured (0,5-1× 7 µm) piklikud organellid. enamikes loomsetes rakkudes on rikkalikult (nt. maksarakkudes on ligikaudu 2000 mitokondrit). enamasti ümaraotsalise kepikese kujulised, võivad olla ka ümarad või väljavenitatult pikad (näiteks paiguti neuronites), ka plastilised võivad kuju muuta. liiguvad rakus ringi mikrotuubulite kaasabil, kuid võivad ka püsida, eriti energiat kulutavas raku osas, paigal (nt. spermis viburi basaalses osas). toodavad oksüdatiivse fosforüülimise teel ATP-d (rakuhingamine): ATP on rakkude universaalne energiaallikas . peroksüsoomide kõrval (lagundatakse ensümaatiliselt pika
Erandiks pruun rasvkude, kus kogu energia läheb soojuseks. Ka teatud ravimid blokeerivad ATP sünteesi ja tõstavad soojuse eritumist kehas, nt aspiriin. Inimestel, kellel söömisjärgselt kehatemp (paar tundi) tõuseb ole 37o, on põletavat tüüpi ainevahetus ja paksuks ei lähe. 3. Arv. Väga kõikuv, teatud juhtudel polegi mitokondreid rakus, nt anaerobioosis; tavaliselt on rakus mõnisada mitokondrit; maksimaalselt suurtes munarakkudes on 106 või rohkemgi mitokondrit. Tegurid, mis mõjut. mitokondrite arvu rakkudes: raku suurus; raku füsioloogiline aktiivuse ehk energiavajadust; raku varustatus hapnikuga. 4. Paljunemine a) pooldumine b) pungudes (pärmseentel) c) ühe vana mitokondri sisse moodustub 2-3 uut 5. Päritolu. a) indiviidi tasandil kõikidel meil on ema mitokondrid b) evolutsiooniliselt pooldatakse endosümbioosi hüpoteesi, neid vaadeldakse Lynn
20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Seeneraku ehitus ja talitlus. · Tuum - Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Juhib ja kontrollib elutegevust
20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus?
kasutada à tuuma hilisem teke. Kasulik oli ära tunda enda sarnaseid organisme ja siis vahetada toitevakuoole. (Meioos oli vanem.) Mitte toidu vaid informatsioonivaru. Rakutuum tõenäoliselt enne kui H2O fs teke. Ainuke miinus oli see, et ta ei osanud hapniku kasutada. Tekkis hapnikutaluvus, aga kasutada ei osanud à neelas alla aeroobse bakteri àmitokondri omandamine, sises¸biondina. Tänapäeval pole ühtegi organismi millel pole mitokondrit olnud, mõndadel on see kadunud, jäljed mitokondri olemasolust on olemas. (1) Endosümbioos. (2) Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus à erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = Mandriline maakoor kergem ja muutus selleks mandilise triiviga. O2 hulga kiire tõus Proterosoikum hapnikuga aeg, palju pole järgi. h) Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna)
3.2. Spermatogeneesi regulatsioon. 3.4. Isaslooma sugulise arengu ja seksuaalfunktsioonide endokriinne regulatsioon. Sperma koosneb spermidest ja vedelikest (munandimanuse ja lisasugunäärmete). Spermid on haploidse kromosoomistikuga. Sperm koosneb peast, keskosast ja sabast. Pea sisaldab tuuma ja tuuma ees paikneb eriline peakate – akrosoom – spermile spetsiifiline rakuorganell, mis sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme munarakukestade lammutamiseks. Keskosa sisaldab mitokondrit, mis toodab ATP. Lisasugunäärmete fruktoosi kasutatakse ATP tootmiseks. Sabas on mikrotuubulid, mis ATP energia arvelt töötavad. Regulatsioon. Regulatsioon toimub hüpotalamuse, hüpofüüsi eessagara ja gonaadide (munadid ja munasarjad) abil. Hüpofüüsi eessagar kontrollib testosterooni, östrogeeni, progesterooni (toodetakse gonaadides) sekretsiooni kahe hüpofüüsi sagara hormooni abil: LH ja FSH – gonadotroopsed hormoonid. Hüpotalamuse GnRH kontrollib LH ja FSH sekretsiooni
taandamisega veeks taandatud koensüümidelt pärit elektronide arvel. Elektronide transpordiahel elektronid, mida kannavad tsitraaditsüklis moodustunud taandatud koensüümid, läbivad valkude ja koensüümide ahela (hingamisaehla), et moodustada prootonigradient läbi mitokondri membraani. Protsessid toimivad mitokondri sisemembraanis või selle pinna. Mitokondrit ümbritseb kahekordne membraan. Sisemembraani sopistised moodustavad kurde e kristasid. o 2. Redokspotentsiaal E väljendab seda, kui hästi on üks ühend võimeline teisi ' redutseerima (elektrone loovutama). Kõrge E0 näitab tugevat elektronide sidumise tendentsi, st tendentsi saada taandatud. Elektronid loovutatakse negatiivsema redokspotensiaaliga reaktsiooni poolt ning
suuri võõrkehi, moodustades fagosoomi. See ühineb samuti endosoomiga, moodustades fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos toitumisviisiks. Kokkuvõte: · Lüsosoomid on spetsialiseerunud rakusiseseks seedimiseks. · Nad sisaldavad paljusid hüdrolüütilisi ensüüme (pH optimum 5). 4.6. Mitokondrid Mitokondrid on ainuomased kõikidele eukarüootsetele rakkudele. Näit. maksarakus on keskmiselt 1000-2000 mitokondrit, mis moodustavad viiendiku raku ruumalast. Tema suurus on 5-10 µm. Mitokonder on väga plastiline organell, tema kuju võib väga kiiresti muutuda, nad on mobiilsed, s.t. liiguvad rakus ringi. Osades rakkudes on mitokondrid fikseeritud teatud kindlas kohas, kus nad toodavad ATP-d just selles kohas, kus rakk seda intensiivselt tarbib (näit. südamelihase rakus on mitokondrid tihedalt pakitud müofibrillide vahele, spermis aga ümbritsevad nad viburi basaalset osa.
suuri võõrkehi, moodustades fagosoomi. See ühineb samuti endosoomiga, moodustades fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos toitumisviisiks. Kokkuvõte: Lüsosoomid on spetsialiseerunud rakusiseseks seedimiseks. Nad sisaldavad paljusid hüdrolüütilisi ensüüme (pH optimum 5). 4.6. Mitokondrid Mitokondrid on ainuomased kõikidele eukarüootsetele rakkudele. Näit. maksarakus on keskmiselt 1000-2000 mitokondrit, mis moodustavad viiendiku raku ruumalast. Tema suurus on 5-10 µm. Mitokonder on väga plastiline organell, tema kuju võib väga kiiresti muutuda, nad on mobiilsed, s.t. liiguvad rakus ringi. Osades rakkudes on mitokondrid fikseeritud teatud kindlas kohas, kus nad toodavad ATP-d just selles kohas, kus rakk seda intensiivselt tarbib (näit. südamelihase rakus on mitokondrid tihedalt pakitud müofibrillide vahele, spermis aga ümbritsevad nad viburi basaalset osa.
panrease B-rakkude vastu. Haiguse väljaarenemine sõltub suuresti keskkonnateguritest – suhkru tarbimisest. Haigestunud vajavad insuliiniterapiat - II – insuliinist sõltumatu diabeet. Ei ole autoimmunhaigus, tavaliselt polügeenne ning keskkonna poolt tugevalt mõjutatud HIV/AIDS - Retroviirus mis levib vere kaudu otsesel kontaktil. Koosneb kolmest retroviiruse ühisgeenist: gag, pol, env Näita mulle oma mitokondrit ok Loeng VI 1 Sügootne kell - Sügoodi arenguprogramm. lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega - See periood mis jääb viljastumise ja munaraku jagunemise tekkimise vahele - Õnnehormoonid ja armastus – dopamiini, seratoniin 44.Emaefekti geenid - Emaefekt - isengi tunnus, mis on määratud ema poolt
valke. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. 3. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. 12 3.7. Kummal joonisel on kujutatud a) mitokondrit ja b) kloroplasti? 4 punkti ....................................... ............................................... Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevused: 1. ........................................................................................................................ ......................................................
Ümbritsetud kahe membraaniga, kusjuures sisemembraan on arvukate harjakestega, kus toimub glükoosi lõplik lagundamine. Kindlustavad hingamise raku tasandil. 2. Koosnevad kahest osast. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad valke. 3. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. 13 3.7. Kummal joonisel on kujutatud a) mitokondrit ja b) kloroplasti? 4 punkti ....................................... ............................................... Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevused: 1. ........................................................................................................................ .......................................................................................................................................
Roteeruv molekulaarmootor, mille abil toimub ADP fosforüleerimine prootonigradiendi juuresolekul. F1-l on kolm omavahel interakteeruvat kuid eristatud aktiivtsentrit. Elektronide transpordist saadav energia moodustab prootonigradiendi, mis kutsub esile ATP süntaasi konformatsioonimuutused. Selle tulemuseks on substraadi (ADP) sidumine, ATP süntees ja produkti vabanemine. 2. Esitage mitokondri joonis (lõige) ja kirjeldage selle põhjal mitokondri ehitust. Imetaja rakus 800-2500 mitokondrit. Pikkus - 0,5 kuni 2 m. Läbimõõt - 0,3 kuni 0,5 m Kahe membraaniga (välismembraan, sisemembraan) bakteriaalset päritolu organell. Membraanide vahel on membraanidevaheline ruum. Sisemembraanist edasi asub sisemembraanistik ehk kristad (harjakesed, kurrud) ning maatriks ehk sisemembraani sisse jääv ruum. 3. Kirjutage oksüdatiivse fosforüülimise protsessi üldvõrrandid NADH-st ja FADH2-st lähtuvalt: NADH + H+ + 1/2O2 + xADP + xPi -> NAD+ + H2O + xATP
wikipedia.org/wiki/Phragmoplast Mitokondrid 94. Mitokondrite suurus ~0.5 - 1m 95. Iseloomustage mitokondrite DNA-d (% raku DNAst, molekuli suurus, struktuur, geneetiline kood, geenide paiknemine, millised valgud kodeeritud) 16.5kbp e 15k-17k aluspaari. Koosneb kergest ja raskest ahelast. Kodeerib kokku 37 geeni, millest 13 on valkudele, peamiselt elektrontrasportahela valgud. Kodeeritavad valgud: mtETA, ATP sünteesi valgud, translatsioonivalgud. 16,5 kbp e 15k-17k aluspaari. 100-10.000 mitokondrit, igas oma DNA, kerge (C-rikas, 9geeni) ja raske ahel (G-rikas, 28 geeni). kodeerib 37 geeni, 13 valku, 22 tRNA'd, 2 rRNA. Elektrontransportahela valgud: NADH dehüdrogenaasid, koensüüm q - tsütokroom c reduktaas/tsütokroom b, tsütokroom c oksüdaas, ATP süntaas. 96. Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele? Mitokondrid poolduvad rakkudega sarnaselt, mõlemale tütarrakule umbes sama palju mitokondreid 97. Mis on tsütoplasmaatiline pärilikkus?
Kui pärast tõusmist temp. Tõuseb, siis need lõhustavad aineid(ei lähe paksemaks). Palunemine: · Pooldumine · Pungumine · Vana mitokondri sisse moodustub 2 uut. Mitokondrite arv rakus ja seda mõjutavad tegurid. · 1...rakusisesed parasiidid · 10(astmel 6) · )10(astmel2...10(astmel3) · Sõltub suurusest · Mida aktiivsem energiat seda rohkem mitokondreid · Kokku puutest hapnikuga, kui hapniku pole pole ka mitokondrit. Päritolu: · Tekkisid endosümbioosi teel, mis on kunagised aeroobsed bakterid, kes asusid elama päristuumsetesse rakkudesse 2. Kloroplastid Esinevad: · Valgusele eksponeeritud päristuumsetes rakkudes ja protistides. Ehitus: · 2 membraani 2 ruumi · Välismembraan ja hästi liigendunud sisemembraanistik · Sisemembraani struktuuristik kannab nimetust Tülakoid(neid 2 tüüpi): a) riidad ehk graannitülakoidid b) stroomatülakoidid
annaabi.ee 
