või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. Värvipimedus. Iseseisev töö 2 (geneetika 5, 6 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused) 1. Kirjelda mitokondrit? Kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid 2. Mis on mitokondrite põhifunktsioon organismis? Spetsialiseerunud ATP sünteesile s.t organismi energia tootmisele. 3. Iseloomusta mitokondriaalset DNA-d (mtDNA)? On täielikult sekveneeritud. mtDNA poolt kodeeritud valgud lokaliseeruvad põhiliselt mitokondri sisemembraanis. Vastavaid valke sünteesivad mitokondri enda ribosoomid. Enamik ensüüme, mida vajatakse oksüdatiivse fosforüleerimise juures, on kodeeritud tuumas olevate geenide poolt. Tal on ainult eksonid, rõngas 4. Kus asub ja kuidas pärandub mitokondriaalne DNA? Pärandub ainult emalt, Asub maatriksis 5. Mis on heteroplasmia
p < 0,05 H1 hüpotees on tõestatud p > 0,05 H0 hüpotees on tõestatud 4. Mis iseloomustab autosoom dominantset pärandumistüüpi? 5. Mis iseloomustab autosoom retsessiivset pärandumistüüpi? Geneetilise haiguse avaldumiseks peab inimesel olema mõlemas geenis muutus. Inimene päris oma vanematelt ühe muutusega geeni ja teise normaalse geeni, siis juhtudel normaalne geen korvab muutusega geeni ja see inimene on muutuse kandja. 6. Iseloomusta mitokondriaalset pärandumistüüpi? Emapoolne pärilikkustüüp, haigestuvad nii pojad kui tütred, haiguse raskusaste/tunnuse väljendus sõltub selles, kui suur osa mitokondreid on kahjustunud 7. Rakutüübid, mida võimalik eristada eukarüootsetel organismidel? Too igaühe kohta näide? Protistide - Seente - Taimede - Loomade - 8. Eukarüootsele rakule iseloomulikud omadused ja protsessid? Membraaniga ümbritsetud tuum. Valkudega ühinenud DNA. Genoomis
Suuremaid, kuid kõvema kestaga seemneid leidus teistest rohkem. Nende sisuni suutsid jõuda aga vaid suurema nokaga linnud. Paari põlvkonna järel oligi nokkade keskmine pikkus kasvanud. Parematel kliimatingimustel võis aga paegi kohata väiksemate nokkadega linde. Nüüd on abielupaar koos rootsi ja ameerika kolleegidega järjestanud 120 vindi genotüübi, uurides kõigi 14 seni kirjeldatud liigi pärilikkusainet. "Seni on uuritud vaid vintide üksikuid geenipiirkondi ja nende mitokondriaalset pärilikkusainet. Nii võib pidada tööd kõige laiamahulisemaks, mis seni avaldatud," märkis Leif Andersson, töö kaasautor Uppsala ülikoolist. Töörühm kõrvutas järjestatud genoome ja otsis neist erinevusi, mis selgitaksid erinevate liikide erinevat nokakuju. Ilmselge kandidaadina jäi sõelale ALX1, mis mängib selgroogsete seas olulist rolli kolju moodustumises. "Ainult ühe geeni niivõrd suur mõju on päris üllatav, arvestades, et taoliste
(hingamisahel ehk rakuhingamine), mis lähtub tsitraaditsüklis tekkinud NADH-st ja kus lõppsaadusena sünteesitakse ATP (ühe glükoosimolekuli kohta 36 ATP). Uued mitokondrid tekivad olemasolevate jagunemisel. Valke sünteesivad mitokondri ribosoomid. Mitokondri genoom on rõngaskromosoom. mitokondrite, kloroplastide genoomi moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). 4. Kirjelda põhjalikult mitokondriaalset DNA-d? Inimese mitokondriaalne DNA on kaheahelaline rõngasmolekul ja "tihe" on ainult eksonid, intronid puuduvad. H - ja L ahelate transkriptsioon toimub vastassuunaliselt. puudub seotus histoonidega . puuduvad DNA reparatsioonimehhanismid. DNA replikatsioon toimub kogu rakutsükli jooksul, mitte ainult S-s. Mitokondriaalse Genoomi suurus on 16 568np ja sisaldab 37 geeni. mitokondriaalne DNA pärandub
GOLGI KOMPLEKS. -koosneb üksteise kohal ümbritsevatest plaatjatest tsinternikestest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Gülgi kompleksis toimub valkude ümbertöötlemine ning lüsosoomide moodustamumine. Lisaks: Osaleb see rakumembraani ja taimerakudes ka rakukesta moodustamises. MITOKONDRID Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan on varustatud arvukate harjakestega. Nende vahele jäävas ruumis leidub mitokondriaalset RNA ja DNA-d . DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omase RNA ja valkude sünteesiks. Põhiülesanne on raku varustamine energaiga. Hingamisprotsessi käigus eraldus süsihappegaas. Koos sellega vabaneb energia. TSÜTOSKELETT Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganellidest. .. võib lugeda tugi ja liikumissüsteemiks.
Mis on elektronide doonoriks? Nitraadireduktaas koosneb kahest identsest subühikust molekulmassiga a 100-120 kD. Mõlemad subühikud sisaldavad FAD, heemi ja Mo aatomi. Seega NAD(P)H-lt tulevad elektronid liiguvad ensüümi pinnal elektronide transpordi ahelas FAD-heem-Mo ja molübdeenilt nitraatioonile nitriti tekkega. Elektronide liikumine toimub negatiivsema redokspotentsiaaliga ühenditelt positiivsema redokspotentsiaaliga ühendite suunas ja meenutab mitokondriaalset elektronide transpordi ahelat. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO3- + NAD(P)H + H+ --> NO2- + NAD(P)+ + H2O Kirjutage nitritireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitriti reduktaas viib läbi nitriti redutseerimist ammoniaagiks. See toimub kloroplastis või muudes plastiidides, sest nt kloroplastis on redutseerimiseks vajalikud elektronid. NO2 + 6e- + 8H+ --> NH4+ + 2H2O
Päikese intensiivsus 2000 µm m-2 s-1 Mis on valgushingamine ja millise reaktsiooniga see algab? Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on valgusest sõltuv O2 neeldumine ja CO2 eraldumine. Gaasivahetuse poolest fotosünteesi vastandreaktsioon, mille käigus võib eralduda 30..50% assimileeritud CO2-st. Esimene reaktsioon on ribuloosbisfosfaasi seondumine O2-ga, tekib 3PGA (3C) ja fosfoglükonaat (2C) Mida mõistetakse taimede pimehingamisena Taimede pimehingamisena mõeldakse mitokondriaalset hingamisahelat, mis toimub nii pimedas kui valges. Nimetage fotorespiratsiooni toimumise piirkonnad rakus. Fotohingamises osalevad kloroplastid,peroksüsoomid ja mitokondrid. Kloroplast : siin algab ja lõpeb fotohingamine. Mitokonder : NAD taandamine. CO2 eraldumine. Millest sõltub valgushingamise intensiivsus Kuna Rubisco teatavasti seob nii CO2 kui O2, siis nende gaaside konsentratsioonide suhetest sõltub fotohingamise intensiivsus.
ühendavatest kanalikestest. Kõik osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb taimedes ka rakukesta moodustumises. Mitokonder Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan on varustatud arvukate kurdude ja sopistustega, mida nimetatakse harjakesteks. Nende vahele jäävat ruumis ehk maatriksis leidub mitokondriaalset DNA-d ja RNA-d. Seal paiknevad ka mitokondriaalsed ribosoomid, mis sünteesivad organellile vajalikke valke. Mitokondrite põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Rakuhingamise käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Selleks vajavad mitokondrid hapnikku. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest. 11 Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani,
sisaldavad lagundavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. 12. Golgi kompleksi funktsioon. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ninge nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani ning taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon. Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja spoistustega(harjakesed). Nende vahel leiab mitokondriaalset DNA´d ja RNA´d ja ribosoome. DNA sisaldab geneetilist infi mitokondrile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP) 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks
(europiidsed tunnused) erinevus. Elasid nad selles regioonis samal (nöörkeraamika) ajastul. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990. aastatest (interdistsiplinaarne) Keeleteadlased Grammatika põhjal on võimalik välja arvestada, milline keel on millal teistest lahkunud Arheoloogid Geneetikud: Võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieerumist (meestel uuritakse Y-kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme. Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Kalevi Wiik "Eurooplaste juured" (2002) - toimus üks suur kiviaegne rahvasteränne. Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) Kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Pronksiaegsed kultuurid
11.vett saame söögi ja joogiga 12.Meeleelundid ja nende talitlus, retseptorid muudavad närviimpulsiks, see suunatakse suuraju poolkerade poole vastavasse piirkonda, seal analüüsitakse, tõlgendatakse, tekib aisting, vastavalt aistingule ta reageerib 13.Sigimiselundkond: mõistedspermatogoon, spermatogenees, ovogoon, ovogenees 14.Kus toimub meestel spermatogenees, kus talletatakse sperme. 15.Mida spermid ei sisalda. mitokondriaalset DNAd 16.Naise suguelundid, mis toimub munasarjades, mis on ovulatsioon, ovogenees 17.spermategeesi, ovogeneesi 3 etappi 18.Katteleundkond, funktsioonid, ehitus 19.Pärisnahk, mis koest see on, mis seal asuvad, selle all naha aluskude ja rasvkude 20.Naha funktsioonid, ülesanded 21.Termoregulatsioon, etapid 22.Soojusbilansi osad 23.Kuna saabub organismi alumine temperatuur, mis siis juhtub 24.ülemine kriitiline, kui ta ei suuda enam jahutada 25
Põhjapoolsed karmid aladel võib rahvastik olla kõige tõupuhtamalt säilinud. Ardu mees oli europiidne. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990-ndatest aastatest - interdistsiplinaarne 90ndad aastad olid murrgangulised, sest siis oli jõutud uurimisega uuele tasandile. Nendega liitusid: Keeleteadlased Arheoloogid Geneetikud rahvaste juurte otsimisel: a) võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieeruvust (meestel uuritakse Ykromosoome ja naistel mitokondriaalset DNAd) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme b) keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine Soomeugri ja kogu Euroopa rahvastikku puudutab Kalevi Wiik, kes üritas erinevad andmed kokku võtta raamatus „Eurooplaste juured“ (2002; eesti keeles 2005). Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Varem oli keelepuu teooria, Kalevi Wiik aga töötas välja keelepõõsa teooria
lagundavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. Hüdrolüütiline lõhustamine. 12. Golgi kompleksi funktsioon. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ninge nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani ning taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon. Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja sopistustega(harjakesed). Nende vahel leiab mitokondriaalset DNA´d ja RNA´d ja ribosoome. DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP). Samuti osalevad mitokondrid signaaliülekandes ja raku surmas. 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan ja kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks
ka Lapimaale. Nad läksid ja jõudsid küllalti kaugele põhja ja õppisid sealseid loodusressursse kasutama õppisid põhjapõtru kasvatama, taimi tundma jne. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990natest aastatest interdistsipolinaarne · Keeleteadlsed · Arheoloogid · Geneetikud rahvaste juurdte otsimisel: o Võrdleva DNA teatud punktis esinevat varieeruvust (meestel uuritakse Y- kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjla rahvastevahelise sugulusastme. o Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Interdistsiplinaarne uurimine on muutunud ainuvõimalikuks meetodiks. Lähenemisviisid kajastuvad väga hästi ka ,,Eurooplaste juured" raamatus, mille autoriks on Kalevi Wiik. Selles kajastub väga selgelt uus lähenebmine Euroopa muinasajale. On arvestatud keeleteadlaste,
Lahendamata küsimusi Bensodiasepiiniretseptorite endogeenne ligand? · Anksiogeenne või anksiolüütiline? · Diazepam binding inhibitor vms? · Bensodiasepiinid imetajate ajus, sh esmasünteesieelsest ajast, päritolu taim-seen, tähendus teadmata Perifeersed bensodiasepiiniretseptorid · Kõikides kudedes, neile seondub diasepaam, aga mitte enamus bensodiasepiine · Mitokondrite membraanis, mõjustavad steroidhormoonide sünteesi kolesteroolist selle mitokondriaalset transporti soodustades Rahustite põhilised kõrvaltoimed · Kesknärvisüsteemi üldine pärssimine · Unisus & reaktsiooniaja pikenemine · Mälupuudulikkus · Alkoholi jms toime tugevdamine · Paradoksaalsed reaktsioonid: ärevuse & agressiivsuse suurenemine Rahustite seiremudelid · Tingitud emotsionaalne reaktsioon (CER) · Geller-Seifteri test24 · Vogeli test25 · Frustratsioonitest · Uudistaval käitumisel põhinevad testid · Uudsete objektide peitmine, uudse toidu söömine
ATP hüdrolüüs, eubakteritel [H+] erinevus membraani külgedel. 6. Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi 3.5miljardit 7. Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi 1-1.5miljardit 8. Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Nt tsüanobakterid, Rhizobium 9. Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel Kahekordne membraan, sisaldab mitokondriaalset DNA'd mis on koostiselt sarnane bakteri DNA'le. Sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega. Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub. DNA on rõngaskromosoomi kujul, histoonid puuduvad. Operonide esinemine DNAs. Esinevad ribosoomid, mis ehituselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega. 10. Millised tunnused näitavad et kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel Sama mis mitokondri puhul. Membraanid 11.Raku membraani paksus 6~10 nm 12
kompleksis II, kompleksis III, kompleksis IV. 44. Kui suur on ATP saagis 1 mooli glükoosi täielikul oksüdatsioonil 45. Kui suur on ATP saagis 1 mooli NADH või ühe mooli FADH2 oksüdatsioonil hingamisahelas. Iga kahe elektroni ülekandega NADHlt hapnikule sünteesitakse 2.5 ATPd ekvivalenti. FADH2 korral on vastav väärtus 1.5 46. Kui suur on ATP saagis 1 mooli AcCoA oksüdatsioonil 47. Miks nimetatakse mitokondriaalset ATP süntaasi ka F1Fo ATPaasiks. 48. Miks võib ATP süntaasi nimetada mehhanoensüümiks 49. Milline on põhimõtteline erinevus oksüdatiivsel fosforüülimisel ja substraadi tasemel fosforüülimisel 50. Kirjeldage, milline on glütseroolfosfaadi süstiku töötsükkel
III, kompleksis IV. 44. Kui suur on ATP saagis 1 mooli glükoosi täielikul oksüdatsioonil 45. Kui suur on ATP saagis 1 mooli NADH või ühe mooli FADH2 oksüdatsioonil hingamisahelas. Iga kahe elektroni ülekandega NADHlt hapnikule sünteesitakse 2.5 ATPd ekvivalenti. FADH2 korral on vastav väärtus 1.5 46. Kui suur on ATP saagis 1 mooli AcCoA oksüdatsioonil 47. Miks nimetatakse mitokondriaalset ATP süntaasi ka F1Fo ATPaasiks. 48. Miks võib ATP süntaasi nimetada mehhanoensüümiks 49. Milline on põhimõtteline erinevus oksüdatiivsel fosforüülimisel ja substraadi tasemel fosforüülimisel 50. Kirjeldage, milline on glütseroolfosfaadi süstiku töötsükkel
läbi organelli membraani · Mitokondriaalne signaal sisaldab 3-5 positiivselt laetud AH-t, mis on vaheldumisi hüdroksüleeritud AH- ga (Ser või Thr) 29 22. Mitokondriaalne membraanitransport Transporditavad valgud peavad olema lahti pakitud. Tsütosoolsed chaperonid transpordivad mitokondriaalsed valgud kanal-seotud retseptoriteni. Mitokondriaalsed valgud seotakse kas mitokondriaalset importi stimuleeriva faktori (MSF) või Hsc70 valkudega- hoiab ära agregatsiooni Mitokondriaalsete valkude membraanist läbiviimine kasutab energiat · ATP energiat tsütosoolis · Prootonite gradienti (proton- motive force) sisemembraanist läbiviimisel · ATP energiat maatriksis Erinevad mitokondriaalsed valgud kasutavad transprodiks submitokondriaalsetesse struktuuridesse erinevaid radu. Selleks on neil erinevad signaalid Membraanidevahelised valgud:
annaabi.ee 
