*suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx presidendi valimistel) 2) Proportsionaalsed e võrdelised valimised *valitake mitmemandaadilistes ringkondades *mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga *hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa *enamaste abs enamust ei saada>võimule mitmeparteilised valitsusliidud *kehtivad valimiskünnised RIIGIKOGU: http://www.abiks.pri.ee 1)formaalõiguslik struktuur juhatus(spiiker(E.Ergma,res publica) ja 2 asespiikrit(P.Kreitsberg(SL), R.Lang(Reform.)) komisjon( 1.alalised(keskkonna, kultuuri, majandus, maaelu, põhiseaduse, rahandus,riigikaitse) 2.ajutised ) 2)poliitiline struktuur
Aasta 1991 kevadeks oli riigipea sunnitud läbi viima reforme, sest streik jätkus. Juulis ja augustis 1992 peeti läbirääkimisi uue poliitilise kokkuleppe loomiseks. 27.septembril võeti vastu uus demokraatlik põhiseadus, mis ametlikult algatas Togo neljanda vabariigi. Poliitilised kriisid jätkusid 1992-1993, streikijad nõudsid jälle uusi valimisi ja neutraalset relvajõudu. Sajad tuhanded Togo kodanikud põgenesid Ghanasse ja Beninisse. Kuigi Eyedema võitis mitmeparteilised valimised 1998 ja 2003, püsis ta võimul tänu hirmutamisele ja muude ebaõiglastele vahenditele. President Eyadéma suri 5.veebruaril 2005. Tema ustav armee määras kiirest ametisse tema 39- aastase poja Faure Gnassingbé. Sellega rikuti aga Togo põhiseadust Edukal ärimehel Faure Gnassingbél oli vähene poliitiline kogemus. Gnassingbé määramine presidendiks tekitas nördimust Togos ja terves Lääne-Aafrikas.
täelepanuväärse stabiilsuse aja jooksul, mil toimusid paljud muutused Keenia demokraatlikus süsteemis. Algne kahekojaline parlament tehti ühekojaliseks Rahvussambleeks. Pärast iseseisvust on võimul olev partei olnud Kenya African National Union (KANU). Aastal 1982 tehtud Põhiseaduse muudatuse tõttu tehti riik ühe-parteiliseks riigiks. KANUst sai seejärel Keenia ainuke seaduslik poiliitiline organisatsioon. Muudatus tunnistati kehtetuks aastal 1991 ning toimuma hakkasid mitmeparteilised valimised. Keskvalitsus on jätkuvalt taotlenud aafrikalikku poliitikat. Sellegipoolest, on märkimisväärne osalemine aasialaste ja eurooplaste poolt aksepteeritud. Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajal sai Keeniast Briti sõjaväebaas. Enne sõda oli Aafrika poliitiline rõhuasetus laiali paisatud, kuid kohe pärast sõda raskusi põhjustanud uued maksud, vähendatud palgad ja uued asunikud, mis ähvardasid Aafrika maad viisid uute liikumisteni
tagandamist Valitsuse moodustamine: Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine President nimetab peaministri kandidaadi Riigikogu otsustab oeaministri kandidaadile volituste andmise Peaministri kandidaat komplekteerib valitsuse President nimetab valitsuse ametisse Valitsus annab riigikogu ees ametivande Üheparteiline valitsus – saab luua erakond, millele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest; esineb üsna harva Mitmeparteilised ehk koalitsioonivalitsused – lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad rulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel koku leppida ehk luua koalitsiooni. Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlike huve, kuid samas tekivad niisuguses valitsuses kergemini vastuolud ja see võib olla ebastabiilsem. Eesti koalitsioonivalitsus: Eesti Keskerakond – 27 kohta Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 15 kohta
kehtestada sotsialism rahulikul teel) Lisaks oli veel hulk pisiparteisid. Eesti enamlaste partei EKP (=Eestimaa Kommunistlik Partei) tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tavaliselt valitses korraga (=moodustasid valitsuse) 4-5 erakonda, seega moodustasid nad koalitsioonivalitsused ehk mitmeparteilised valitsused. Parteide omavahelistest nääklemistest olid tingitud sagedased valitsuskriisid (1921-1931 vahetus 11 valitsust. Üks valitsus püsis võimul keskmiselt 11 kuud). Üheks väga edumeelseks ja demokraatlikuks nähtuseks tolleaegses Eesti Vabariigis oli kultuurautonoomia siinsetele vähemusrahvastele (sakslased, juudid, venelased, rootslased). 1925. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadusega said vähemusrahvad
ühendavale Saksamaa Sotsialistlikule Ühtsusparteile veel neli korda. Kaks neist- Kristlik- Demokraatlik Liit ja Liberaal- Demokraatlik Partei- olid SLV kristlike demokraatide ja vabade demokraatide organisatsioonide tasalülitatud analoogid.1948. aastal Nõukogude tsoonis rajatud Demokraatlikul Talurahvaparteil ja Natsionaaldemokraatlikul Parteil läänes vastseid ei olnud. Igal parteil oli oma juht- ja liikmeskond, häälekandja jne. Kõik SDV valitsused olid mitmeparteilised! SDV esimeses valituses oli näiteks kaheksa kommunistist ja kümme mittekommunistist ministrit (4 kristlikku demokraati, 3 liberaaldemokraati, 1 talurahvaparteiline, 1 NDP-st ja 1 parteitu). Hiljem oli iga partei valituses esindatud ühe ministriga, kes oli ühteaegu ka Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. Kõik need parteid olid ühendatud 1950. aastal loodud Demokraatliku Saksamaa Rahvusrindesse
· 3 voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. Valimiste tulenusi kontrollib ja kuulutab välja Valimiste Komisjon. Tulemused kuulutatakse välja 10-nendal päeval. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Kuna tegu on proportsionaalse valimissüsteemiga, siis ei saavuta keegi valimistega enamusvõitu. Võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud. Riigikogu struktuur Eesti Riigikogu on ühekojaline ja koosneb 101 liikmest. Riigikogu tegevust ja struktuur on sätestatud Põhiseaduse ja Riigikogu kodukorra-ja tööseadusega.Riigikogu struktuur on jaotatud 3ks osaks: Hierarhiline struktuur juhatus ja lihtliikmed: formaalne ja administratiivne juhtimine, päevakorra kujunemine ja istungite läbiviimise kord;
põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi (või selle alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et aga parlamendi enamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes, kaob parlamentaarriikides range vahe seadusandliku ja täitevvõimu vahel. Parlamentaarse riigi riigipea (president või kuningas) täidab esindusrolli ning etendab erakondadevahelise vahekohtuniku osa. Parlamentarismi nõrgaks küljeks on võimalus, et ükski erakond ei saavuta parlamendis selget enamust. Mitmeparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. Tänapäeval esineb ka riike, kus pole tegemist ei puhta parlamentarismi ega ka puhta presidentalismiga, vaid segasüsteemiga (Prantsusmaa, Soome). Sveitsi süsteem on täiesti unikaalne. Kui parlamendi koosseis on nii kirev, et selget enamuskoalitsiooni kokku ei saada, siis võidakse ametisse panna vähemusvalitsus. Kui koalitsioonivalitsust ei õnnestu
,,Puhast" proportsionaalsust pole rahvusvaheliselt välja kujunenud, oluline on olnud vaid proportsionaalsuse üldpõhimõtete rakendamine, erinevad variandid on lubatud. Eestis on selleks kandidaatide ringkondadesse jagamine, ringkonnamandaatide jagamine ja 5% künnise kebtestamine. Võrreldes enamusvalimistega on võrdelistel valimistel üks märkimisväärne puudus: sel teel ei saavuta tavaliselt ükski erakond parlamendis absoluutset enamust ja võimule tulevad kas mitmeparteilised valitsuskoalitsioonid või vähemusvalitsused. Liigset killustatust aitab osaliselt vältida häältekünnise kehtestamine. (Eesti Riigikogu valimistel kehtib 5%, Läti Seimi valimistel 4%, Israeli Knesseti valimistel 1%, Kreeka parlamendi valimistel 17% jne.) Kui valimisnimekiri seaduses ettenähtud künniseprotsenti ei ületa, jääb ta parlamendist välja. Eestis võib kandidaat siiski parlamenti pääseda seda reeglit eirates, kuid siis peab ta koguma isikumandaadi jagu hääli
domineerivad 2-3 suuremat parteid (n USAs demokraadid ja vabariiklased), suurim erakond saab absoluutse enamuse->tekivad üheparteilised enamusvalitsused. b) võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem (paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis!) - valitake mitmemandaadilistes ringkondades, mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga, hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa, enamasti absoluutset enamust ei saada->võimule mitmeparteilised valitsusliidud, kehtivad valimiskünnised. 37. Tutvusta rahvaesinduse valimisõiguse laienemist ajas ja sellega seotud põhilisi küsimusi. Võitlus üldise valimisõiguse eest: meestel esimesena 1848 Sveitsis, naistel 1893 Uus-Meremaal (1905 Soomes). Naiste üldine valimisõigus Prantsusmaal 1945, Sveitsis 1971, Portugalis 1974. Kuveidis lükati 1999 vastav eelnõu tagasi. Belgias, Luksemburgis, Kreekas, Austraalias tuleb põhjuseta mittehääletajal trahvi maksta, Pakistanis
Enamusdemokraatia on tavaliselt omane maadel, kus on: 1. Puhas kahepartei süsteem (Uus-Meremaa). 2. Kaks suurt erakonda, millest ühel on paralmendis enamus, kas üksinda või koos mõne väiksema liitlasparteiga (Saksamaa). Enamusdemokraatiaga maadeskehtib tavaliselt majoritaarne ehk enamusvalimissüsteem. Leppedemokraatia - iseloomulik on, et ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust. Valitsuse moodustamine eeldab mitme jõu kokkulepet. Mitmeparteilised valitsuskoalitsioonid võivad kergesti laguneda enne järgmisi valimisi. Leppedemokraatiaga riikides kehtib reeglina proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem. Kuid leidub ka riike, mis kasutavad proportsionaalset valimissüsteemi. Valimiste üldmõisted. Parlamendi ja presidendi valimised. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE NELI PRINTSIIPI: 1. Üldised. 2. Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed). 3. Otsesed. 4. Salajased. PARLAMENDI VALIMISED.
Balti kett 23. august 1989 - Miljon inimest ühtses rivis Tallinnast Riia ja Vilniuseni avaldasid protesti. Tulemus: NSVL pidi tunnistama MRP salaprotokollide olemasolu ehk NSVL okupatsioon ja annektsioon oli ebaseaduslik. 1989. aastal peetud LKP kongressil hääletas 855 delegaati 1050-st selle poolt, et väljuda kommunistlikust partei ja asutada iseseisva sotsiaaldemokraatliku partei. Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 11. märtsil 1990- Veebruaris 1990. aastal toimusid esimesed mitmeparteilised valimised Nõukogude Liidus ehk Ülemnõukogu valimised. Võitlus toimus Sajudise ja Leedu KP vahel, võiduka ülekaalu saavutasid Sajudise - 141 kohast Sajudise sai 97 kohta. 11. märtsil 1990 - Ülemnõukogu kuulutas välja Leedu Vabariigi taastamise koos sõjaeelse vapi ja lipuga (Leedu NSV kaotati ära), kehtestati 1938. aasta põhiseadus. Ülemnõukogu esimeheks ehk riigipeaks sai V. Landsbergis. NSVL: Kuulutas Leedu deklaratsioonid kehtetuks ja
Põhjamaadega analoogilisi reforme. · 1929-1933 majanduskriis puudutab eriti raskelt põllumajanduslikku Taanit. · Hakkab välja kujunema Põhjamaade heaoluühiskond ja traditsiooniline neutraliteedipoliitika. Hitleri Saksamaa · Algse valitsuskoalitsiooni moodustasid NSDAP ja teised radikaalselt parempoolsed parteid · 27.02.1933 puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Süüdistati kommuniste ja kehtestati erakorraline olukord · Viimased mitmeparteilised valimised peeti 5.03.1933 · 23.03.1933 erakorraliste volituste seadus · 2.05.1933 keelustati ametiühingud · Likvideeriti liidumaade omavalitsused. Seati sisse riigiasehaldurite ametikohad. Seati sisse unitaarriik. · 14.06.1933 õnnestus Hitleril sõlmida konkordaat Rooma paavstiga. · 30.07.1934 vahel nn. "pikkade nugade öö" (tapeti Ernst Röhm, Gregor Strasser ja teised "punased" natsid). · Hitler oli edaspidi Führer und Kanzler.
ringkondades. Nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Valija annab hääle tervele nimekirjale, nimekirjasisene järjekord pole muudetav (kinnised nimekirjad), sisse saavad eespool olevad kandidaadid. Sveitsis ja Luksemburgis lubatakse valida korraga rohkem kui üks partei nimekirjas esitatud kandidaat. Eeldab valikut nimekirja programmi, mitte isikute järgi. Tavaliselt ei saavuta ükski erakond parlamendis absoluutset enamust ja võimule tulevad mitmeparteilised valitsusliidud (koalitsioonid) või vähemusvalitsused, see on hea alus vastuolude tekkeks, koalitsioonipartnerid peavad tegema kompromisse, tõenäolised on valitsuskriisid. Killustatuse vältimiseks on kehtestatud häältekünnis, nt Saksamaal, Poolas ja Eestis 5 %, Lätis 4 %, Türgis 10%. Veel Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island jm. Riigikogu valimised Valimisi korraldab vabariigi valimiskomisjon. Eesti Vabariigi Riigikogu 101 liiget valitakse võrdelise ehk
Seda saab kasutada ainult mitmemandaadilistes valimisringkondades (nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga). Klassikalise võrdelise valimisviisi puhul on tegemist kinniste nimekirjadega (ka Eestis 1991-93)- valitakse erakondi, mitte isikuid (nt Rootsi). Teine võimalus on lahtised nimekirjad. Võrdelise valimise suurimaks puuduseks on, et ükski erakond ei saavuta absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA- seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse 2ks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskal 1, NY 34, Californias 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga 2 aasta järel valitakse
300 000 inimest. Sõjaväe võimul on ka ajalooline pärand: see on Aafrika eelkoloniaalses ühiskonnas suurt rolli mänginud ning oli tähtis ka imperiaalsetele jõududele. Demokraatia Esimesed demokratiseerumise tendentsid ilmnevad 1990. aastatel. Pöördepunktiks mitmeparteisüsteemia kehtestamisele saavad Namiibia valimised 1989. a novembris (iseseisvumine toimus 1990. a). 1997. aastaks olid Aafrikas 45 riigis toimunud mitmeparteilised valimised: Botswana, Mali ja LAV on siiski ainsad riigid, kus demokraatia tõepoolest töötab. Mitmetes kohtades on mingid inimõigused- ja vabadused, aga mitte töötavat demokraatlikut süsteemi. Osades riikides toimub tagasipöördumine sõjaväeliste režiimi juurde (Guinea ja Mauritaania) ning demokraatia võib olla ka ebastabiilsuse põhjustada (Rwanda). Positiivsed kogemused demokraatiaga on Mali ja Botswana. Mõlemad riigid on tegelikult enklaavriigid, ilma
Seda saab kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades (nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga). Klassikalise võrdelise valimisviisi puhul on tegemist kinniste nimekirjadega (ka Eestis 1991-93, lisaks Euroopa Parlamendi valimised) – valitakse erakondi, mitte isikuid (nt Rootsi). Teine võimalus on lahtised nimekirjad. Võrdelise valimise suurimaks puuduseks on, et ükski erakond ei saavuta absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA – seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse kaheks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskalt 1, N.Y. 34 ja Californiast 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit
Nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Valija annab hääle tervele nimekirjale, nimekirjasisene järjekord pole muudetav (kinnised nimekirjad), sisse saavad eespool olevad kandidaadid. Sveitsis ja Luksemburgis lubatakse valida korraga rohkem kui üks partei nimekirjas esitatud kandidaat. Eeldab valikut nimekirja programmi, mitte isikute järgi. Tavaliselt ei saavuta ükski erakond parlamendis absoluutset enamust ja võimule tulevad mitmeparteilised valitsusliidud (koalitsioonid) või vähemusvalitsused, see on hea alus vastuolude tekkeks, koalitsioonipartnerid peavad tegema kompromisse, tõenäolised on valitsuskriisid. Killustatuse vältimiseks on kehtestatud häältekünnis, nt Saksamaal, Poolas ja Eestis 5 %, Lätis 4 %, Türgis 10%. Veel Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island jm. Riigikogu valimised Valimisi korraldab vabariigi valimiskomisjon. Eesti Vabariigi Riigikogu 101 liiget valitakse võrdelise ehk
annaabi.ee 
