Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud
kes saab teistest rohkem hääli. Teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi. Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus 2-3 suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib sarnaste eesmärkidega erakondi ühinema. Tavaliselt tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Proportsionaalne valimissüsteem  rakendatakse mitmepartei süsteemiga riikides, näiteks Eestis. Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kusjuures kehtib ka valimiskünnis. Rakendatakse avatud (rohkem hääli kogunud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole ning seega on suurem võimalus pääseda esinduskogusse) ja suletud (vahet pole palju hääli saab mingi kandidaat, sest
Seal mõistis Tsehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka. Tulemus/tagajärg Imre Nagy valitsus andis kehtestas Moskva nn pikapeale järele tänavalt Breznevi doktriini: NSV Liit kostvatele nõudmistele: deklareeris, et juhul kui aktsepteeriti mitmepartei mõnes Ida-Euroopa riigis on süsteem, teatati riigi sotsialistlik süsteem väljaastumisest Varssavi hädaohus, on Nõukogude pakti organisatsioonist ja Liidu püha kohus sekkuda ja kuulutati välja Ungari seal kord taastada. Seega anti neutraliteet. Kui NSV Liit kõigile Ida-Euroopa
parlamendile, täidesaatev seadusandlik võim kuulus võim valitsusele. riigipeale (Päts). Valitses triumviraat (kolme isiku poliitiline liit)  Päts, Laidoner, Einpalu. parteid Valitses mitmepartei Kõik erakonnad keelustati, süsteem. asemel 1 partei Isamaa Liit. majandus Valitses vabaturumajandus, Riik hakkas sekkuma 1919.aastal viidi läbi reform, majanduse ellu, mille tõttu hakkas ka karjakasvatus oli muutunud põllumajandus arenema. tähtsaimaks majandusharuks,
Prantsusmaa  vabariik, kahekojaline parlament, valitsuskriisid, president valiti 7 aastaks, kiriku võimu vähenemine, palju kolooniaid, pidasid end Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni eestvedajaks, Eiffeli torn, Inglismaa  parlamentaarne monarhia, kahekojaline parlament, viktoorialik, valimisõigus meestel, maailmamerede valitseja, arengupidev, suurim impeerium, rahasüsteem on maailma standardi aluseks, Saksamaa  keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele, Kolmikliidu eestvedaja, Euroopa esimene tööstusmaa, USA  föderatiivne vabariik, kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid, 1787 võeti vastu konstitutsioon, kahekojaline Kongress, sotsiaalreformid, probleemid: immigratsioon, Trustide ülemvõim, sisemigratsioon, Venemaa  tsaaririik, pärisorjuse kaotamine, suures ja sügavad majanduskriisid, revolutsioon 1905 aastal, tegi läbi suure majandusliku tõusu, kuid jäi endiselt
*Diktaktuuride tekke põhjused 30 aastatel- Tänu sellele et pärast esimest maailmasõda ei suutnud demokraatlikud riigid oma probleeme lahendada tekkis rahvas pettumus ning nende võim langes. Seda nime. Demokraatia kriisiks. 1930. Tekkis Eu riikides olukord mis soodustas diktaktuuride võidulepääsu. Kuna demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda tuli võimule diktaktuur(1939 ) Iseloomusta diktaktuuri- Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale ise. mitmepartei süsteem ega. võimude lahususe põhimõte. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või keelustatud, piirati kodaniku õigusi. Inimese täieliku allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvide üksikisiku ees. Lihtiinimese eeskujuks pidi olema juht. keda tuli imetleda. Saksamaal oli selleks Hitler, Itaalias Mussolini, NSV- Stalin.Juhikultust pandi teenima kõik mis oli juhiga seotud- tema elulugu, välimus, harjumused
mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin)
stabiilsus ning rõhutakse n-ö tavalisele inimesele. Erakondasid rahastab eelkõige riik alates 1960-ndatest, sest parteid on kui teatud teenuste osutajad. Kampaaniate korraldamine on väga kallis, eelistatakse eelkõige reklaame nii televisioonis kui ka otsepostitamise kaudu. Samas on üheks probleemiks nõrk järelvalve rahastamise üle. Selleks aga peab tegema riik piiranguid nind looma ühtse reeglistiku. Parteisüsteeme saab jagada nelja rühma: üheparteisüsteem, kaheparteisüsteem, mitmepartei- süsteem ja domineeriva partei süsteem. Väga oluline on siinjuures ideoloogiline lähenemine, sest suurus ei määra midagi. Tuleb arvestada kahte muutujat: parteide arvu süsteemis, samas arvestades nende suhtelist suurust parlamendis; ideoloogilist kaugust üksteisest, millest tekibki kaks jõudu parteisüsteemis. Nendeks on tsentripetaalne ehk tõmme ideoloogilisel skaalal keskele, et püüda n-ö keskmise valija häält, ning tsentrifugaalne ehk parteid püüavad eelkõige
tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Prantsusmaa- Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta ja noriti tüli. Saksamaa-Saksakeisririik(1871-1918). Areng toimus igas valdkonnas, kuigi palju rahvast oli vaesuses.
Seadusi saab muuta rahva poolt valitud parlament. Rahvas ei saa riigi valitsemises osaleda. Rahvas osaleb riigi valitsemises valimiste ja rahvahääletuste kaudu. Kehtib ühepartei süsteem. Erakondade tegevus Mitmepartei süsteem . piiratud või ühepartei süsteem. Pidevalt rikutakse Inimese vabadusi ja õigusi Rahvale on tagatud inimõigusi. piiratakse. õigused ja vabadused. Inimesi hoitakse pideva Inimesi ei hirmutata ent Inimeste järele ei nuhita hirmu all, kontrolli teostavad mõningal määral ega hirmutata neid,
demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei konkurents, juhtide vahetumine; paljud I ms võitjariigid või neutraalsed riigid. Diktatuur: ühe partei/juhi ainuvõim, parlamendi tegevus piiratud v formaalne, demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, autoritaarne; totalitaarses kasutati inimeste vastu vägivalda- massitapmised, koonduslaagrid jms. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad
Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. 19. Prantsusmaa - Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta 20. Austria-Ungari - palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika,
Baltimaade ajalugu 1920-1941 1. Sisepoliitiline areng o Parlamentaarne demokraatia Põhiseadused , Eestis 1920, Lätis,Leedus 1922 o Kehtestati laiad kodanikuõigused: võrdsus seaduste ees; isiku- ja korteripuutumatus; ühinemise-, koosoleku-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus; õigus eraomandile; kaotati seisused. Mitmepartei süsteem. o Eestis ja Lätis oli erakondade paljususe tõttu mõeldavad ainult koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt 3 erakonda. o Siiski oli palju valitsuskriise, mis toimusid tihti parteipoliitilistel kaalutlustel, rahvas ei olnud rahul erakondadega. o Riigipöörded Leedu riigipööre o ööl vastu 17.dets. 1926 hõivasid garnisoniväeosad parlamendihoone, kaitseministeeriumi, kindralstaabi jt. tähtsamad objektid
lõpul algas Kuubas partisanisõda diktaator Batista vastu. Partisanide juhiks F. Gastro. Gastro kandideeris ka parlamendivalimistel, aga valimised jäid ära, sest Batista korraldas sõjalise riigipöörde. 1959 a korraldas Fidel Kuubal Batista vastase ülestõusu, see õnnestus ja vasakpoolsed haarasid Kuubal võimu, toimusid reformid. Natsionaliseerimine. 1961 a teatati maailmale, et sots. reform on võitnud, Gastro nimetas ennast marksist-leninistiks. Likvideeriti mitmepartei süsteem. USA sattus paanikasse, räägiti ülemailmsest sotsialiseerumisest, USA seadis Kuubale maj. blokaadi, NSVL hakkas Kuubale viima raketisüsteeme. 1962 a. Muutusid NSVL'i ja USA suhted ülipingeliseks, seati sisse otseliin. Berliini ülestõus  vt Berliini kriis. Vietnami  1954 a jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna- Vietnamiks
Toodetakse seda mida endal vaja läheb,ei midagi muud. 2.Käsumajandus ehk Plaanimajandus  Tihti riikides kus on üheparteisüsteem, või uue riigi tekkimise ajal.Kommunustlikutes riikides.See seisneb selles et on kindel ajavahemik ja kindel kogus mida peab tootma, selle ajaga peab ettevõtlus tootma niipalju materjali kui palju oli kokkulepitud. (nt 3 aastaga 3 miljonit mütsi),Kui failid on sitt, kui jõuad ennem saad medali.Riik juhib majandust. 3.Turumajandus  Mitmepartei süsteemidega riikides, riik sekub majandusse väga vähe,Kvaliteet otsustab 4.Segamajandus ÂSegu Käsu ja Turu majandusest,(Hong-Kong) Mõisted Majandus  Majandus on süsteem,mis tuleneb valikutest mida me teeme kui tarbijad,töötajad,ettevõtte omanikud jne. Majandusteadus  On uurimus inimestest,kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid mida nad soovivad. Turg  Turuga on tegemist igalpool ja alati,kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid.
traditsioonilised, vanad asjad. 3) sotsiaaldemokraatia: edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.) Demokraatikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Soome, Tsehhoslovakkia, Lääne-Euroopa, Rootsi, Norra, Taani. Demokraatiale iseloomulikud jooned: rahvavõim, rahvas saab valida, sõnaõigus e vaba olek. · Prantsusmaa 1920.-30 aastatel Seal oli: parlamentaarne vabariik 1. Mitmepartei süsteem (võimul oli korraga rohkem, kui üks partei) koalitsioonivalitsus (20 aastat oli 41 valitsust võimul) 2. Majandus: + reparatsioonid, maaalad aga miinuseks oli võlg USA'le. Majanduses arendati tööstusharusid (keemiatööstus, relvatööstus). 1930 teisel poolel tuli Rahvarinde valitsus ja see kehtestas kaks seadust. Üks oli töönädalaseadus (töötundide arv nädalas läks 4840 tunnile) ja teine seadus oli puhkuseseadus, mis tähendas et igal aastal tuli võtta
Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne. Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad, autod; AEG - elektrotehnika. 1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow. 20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B. von Bülow), mis hääletas maksude tõstmise ja hotendotide mässu mahasurumise poolt. Kuid see liit lagunes sisemiste vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud, must - vaimulikud) - konservatiivne liit. 1.2.3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale.
e. Streigid olid keelatud f. Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt · Välispoliitikas: DIKTATUUR 1. Ühe partei süsteem Venemaa NSVLNLKP Saksamaa  NSKTP Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Itaalia IFP 2. Demokraatlikud vabadused 3. Kõrgem võim kuulub diktaatorile 4. Terror, julgeolek , massipropaganda 5. Seadused paberil 6. Võim kontsentratsioon DEMOKRAATIA 1. Mitmepartei partei süsteem 2. Demokraatlikud vabadused: mõttevabadus jt. Õigus elule ja õigus eraomandile 3. Kõrgema võimu kandja on rahvas 4. Mõistlik riiklik julgeolek 5. Õigusriikseaduse ülimuslikkus 6. Võimude lahususe põhimõte EESTI KONSPEKT 1. Protektsionismi tulemusena: · Vähenes Eesti peamiste väljaveoartiklite eksport · Talupoegade sissetulekud ja ostujõud langes · Vähenes tööstustoodangu ning tarbekaupade ostmine
inflatsioonimäär ja palkade jätkuv kasvamine. Läti turu eelisteks on kõrge majanduskasv ning sellest tulenev jätkuv tarbimise kasv ja ehituse jätkuv kasv, sealhulgas uute kaubanduskeskuste loomine, mis annab jätkuvad võimalused laienemiseks. 24 2.2.2. Läti poliitiline keskkond Läti poliitika on üsna sarnane Eestile. Tegemist on parlamentaarse demokraatliku vabariigiga, kus valitsuse eesotsas on peaminister ja kehtib mitmepartei süsteem. Läti on alates 1.maist 2004 Euroopa Liidu liige. Seda otsust pooldas 66,7 % rahvast. NATO liige on Läti alates 29.märtsist 2004. Presidendil, kui riigi juhil on enamasti esindusroll. Läti valimissüsteem on meie omaga üsna sarnane. Jagamisele läheb 100 kohta, kandideerida võivad erakonnad ja valimisliidud, esindatus Seimis, mis on Läti riigikogu, nõuab 5- protsendise valimiskünnise ületamist. Parlament ja president valitakse neljaks aasaks. (Politics of..
Mitmed Aafrika riigid leiavad, et militaarrežiim on realistlik alternatiiv demokraatiale. Perioodil 1960-90 on 2/3 Aafrika riikidest kokku puutunud sõjaväeliste valitsustega. Armeel võib olla kas edumeelne või tagurlik roll: Ghanas tuli nt 1979. ja 1981. a võimule Jerry Rawlings – esimesel korral andis ta võimu üle tsiviilvalitsusele, kes aga ei saanud hakkama. Rawlings tuli võimule mundris mehena ning ta on leidnud, et armeevalitsuse aastetel saavutas Ghana just eriti palju. Polnud mitmepartei süsteemi, mis pärssinuks arengut – tekitab nt etnilisi kokkupõrkeid. Ta suutis ka võimult loobuda, kui ka valimised kaotas. Uganda on täiesti vastupidine näide enda Idi Amini terrorirežiimiga, mida samuti alguses tervitati kui tugevat režiimi, aga selle käigus hukkus 300 000 inimest. Sõjaväe võimul on ka ajalooline pärand: see on Aafrika eelkoloniaalses ühiskonnas suurt rolli mänginud ning oli tähtis ka imperiaalsetele jõududele. Demokraatia
annaabi.ee 
