2. mera ja Madisepeva lahing. Millal toimusid? Kelle vahel? Lahingute kik ja tulemus. 3. Kirjelda muistse vabadusvitluse lppjrku. Too vlja thtsamad sndmused. 4. Nimeta eestlaste kaotuse phjused (vhemalt 5). 5. Millised olid muistse vabadusvitluse tagajrjed? 6. Milline on thtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvitluse kohta? Kas selle autor oli hinnangutes iglane vi mitte? Miks? Phjendage oma arvamust. 7. Kas muistse vabadusvitluse puhul oli tegemist agressiooni vi misjoniga? Phjendage oma arvamust. 8. Kas ristisda Balti rahvaste vastu vib pidada ajalooliseks seadusprasuseks vi juhuseks? Phjendage oma arvamust. 1) 12.saj algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mjutama eestlaste edasist saatust. Lnemaale hakkasid selle tttu ka liikuma kaupmehed. Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard Vina je juurde ristiusku levitama. 1186. aasta phitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abiliseks sai Theoderich
väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Ideoloogia aspektis on globaliseerumine seotud misjoniga, erinevate ideoloogiate taotlusega saada kõigi ideoloogiaks. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kasvanud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Majanduses peetakse globaliseerumise all silmas eelkõige järgnevaid aspekte :
Antud alapälvis ristiusustamise misjonitöö tähelepanu, seda toetas ka Taani ja Saksamaa poolt Läänemere lõunarannikul asuvate slaavi hõimude vastu alustatud vallutussõda ja misjonitöö. Eestlased ei olnud 13. saj alguse vallutussõja puhkedes selleks organisatoorselt valmis. Kindlustati linnuseid, tehti naabritele rüüste ja tasuretki, aga keskne võim puudus. Seni oli suudetud väliseid rüüüsteretki tõrjuda. Sisemaani eriti rüüstamise ja misjoniga ei jõutud ja seega kihelkonnavanemad ei pidanud heaks ka suuremat koostööd, kuna see põhjustab võimu jagamist ja majanduslikke koormisi. Linnuste ehitamine oli suuremaks nähtavaks ühiseks ettevõtmikseks ning sedagi ainult ühe maakonna piires. (Sarnasus viikingiaegse Skandinaaviaga, kus uue ideoloogia tõi alles kristlus (maksustamine), peale mida liitus kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia jumalariik vs maine riik)
lagunesid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud - feodaalid (feodaalne killustatus) Järkjärgult vormus keskajale tervikuna iseloomulik valtsemiskorraldus feodalism ning ühiskonna seisuslik kolmikjaotus (vaimulikud, sõjamehed, töötegijad). Varakeskajal hakkas kristlikus Lääne- Euroopas domineerima katoliiklus. Kiriku üks kõrgaegu oli paavst Gregorius Suure valitsemisperiood (590-604), mil tegeldi aktiivselt misjoniga ning kindlustus paavsti autoriteet. Gregorius pani aluse ka kloostrielu ühtlustamisele, asudes pooldama püha Benedictuse kloostrireeglit. Viimane pööras tähelepanu nii munkade vaimsele kui ka füüsilisele tööle. Omanäoline kloostrikultuur eksisteeris Briti saartel, kus püüti põimida kristlikku kultuuri ja kohalikku pärimust. IX sajandil muutus Euroopale nuhtluseks skandinaavlaste agressioon. Viikingite tegevus
Bolognas, Kölnis, Oxfordis jm. Tohutu panuse katoliikliku teoloogia ja filosoofia arengusse on andnud dominiiklased Albertus Magnus, Thomas Aquinost ja Meister Eckhart. Ka ehituskunstis etendasid dominiiklased märkimisväärset osa. Kirikud ehitati suured, et võimalikult palju inimesi mahuks jutlust kuulama.Kloostrid ehitasid nad tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid kümmekond aastat pärast ordu teket võib pidada Modena Wilhelmi tegevuse tulemuseks. Wilhelm oli ise kohtunud Püha Dominicusega ning paistis silma eriti agara ordu toetajana. Nii Tallinna kui ka Riia dominiiklaste kloostrid rajati 1220. aastate lõpul 1230. aastate algul just tema algatusel. Kuigi need esialgsed kloostrid ei jäänud püsima, ei loobunud ordu keerulistest
Setode haldjaks oli Peko. Tuntuim eestlaste haldjas on Tarapitha e Taara. Ajaloollased on paralleele toonud Taara ning skandinaavlaste haldja Thoriga. On leitud ka ohvriallikaid ning ohvrikive. Tamm, pärn ja pihlakas olid n-ö pühapuud. Kuna olid kaubandussuhted läänepoolsete rahvastega, siis mingil määral teadsid eestlased ka ristiusust. Misjonitööga siinsetel aladel tegeles piiskop Hiltimus (1070 aastatel). 1160 aastatel tegeles Eesti aladel misjoniga munk Fulco ning teda abistas eesti päritolu Nicolaus. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus oli üks osa feodaaltsivilisatsiooni ekspensioonist/laienemisest/edasitungist (kaasnes ka ristiusu levik), mis oli ida- ja lõuna- euroopasse (Elbe jõest ida suunas). Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetust Tung Itta. Kõigepealt hõivati Läänemere lõunarannik, seejärel idarannik. Mõju Liivi arengule
Eesti taasiseseisvumise järel on siinne õigeusu kirik lõhenenud. Õigeusu kõrval on olemas veel üksikuid algsest idakirikust eraldunud voole , sealhulgas a r m e e n i a kirik, e t i o o p i a kirik, samuti muhameedlikus Egiptuses väiksearvulisena säilinud k o p t i kirik ( kasutab kultusekeelena muinasegiptuse keelest arenenud kopti keelt). Suurimaks kristlike uskkondade seas on tänapäeval k a t o l i k u kirik. Lääne- Rooma riigi langemise järel pöördus läänekirik oma misjoniga barbarite poole. Barbarid, kes soovisid saada roomlasteks, võtsid ristiusku kui Rooma tsivilisatsiooni osa. Oskuslikult on lahendatud katoliku kiriku õiguslik seisund tänapäeval. See määratakse VATIKANI kui iseseisva riigi ning mingi teise riigi vahel sõlmitud lepinguga. Võrreldes alalhoidlikuma õigeusuga on katoliku kiriku sisekord ja õpetus rohkem muutusi läbi elanud. Üheks taoliseks erinevuseks on varakeskajal kujunenud õpetus p a av s t i s t kui Kristuse a s e m i k u s t
Küll aga osutusid leedulased Vana-Vene riigile oluliseks liitlaseks Mongoli-tatari vallutuste ajal. Poola hõimude liitume ühtse vürsti alla toimus sarnaselt venemaaga. Piastide dünastia, mis valitses kuni 1350. Esimene kristlasest vürst 966 Mieszko I, kes võttis ristiusu vastu Roomast. A 1000 oli ristiusk Poolas juba sedavõrd levinud, et moodustati omaette piiskopkond. Poola allikates on Leedut mainitud 1009. a paiku seoses kokkupõrkega katoliku misjoniga. Mungad misjoniga tapeti muistse Preisi aladel ja Leedu aladel. Selle eest kuulutas kuningas tasuretke Preisi hõimude ja leedu hõimude vastu. Järgmise kokkupõrke pidasi leedulased 200 a hiljem ristiusulistega juba Saksa Orduga. Vahepeal oli jälle Poolas keskvõimu nõrgenemine ning käisid jälle paganatest naaberhõimude preislaste ja leedulaste rüüsteretki. Poola koosnes Suur- Poola, Väike-poola Krakov, Masowia-Varssawi ja veel üks. Varssawi vürst kutsus 1225 paganate vastu kaitseks Saksa Ordu
Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus. Saksid ise alustasid slaavlaste ristiusustamisega teisel pool Elbet. 968. a
14. mai Kristlus Ristiusku võib paigutada erinevatesse kategooriatesse: maailmausundid (usund on levinud kõigil kontinentidel, on suure osakaaluga). Kristlasi on alla 2 miljardi. Tegemist on maailmas kõige jõulisemalt leviva usundiga, põhiliselt Aasias ja Aafrikas. Euroopas toimub küll siiski oluliselt tugevam sekulariseerumine. Levikult teisel kohal on islam. Maailmausundid tegelevad kavakindlalt misjoniga. Kristlus kuulub ka rajatud usundite hulka, sarnanedes selles mõttes budismiga. Ristiusus on erinevad konfessioon. Ristiusk kuulub lunastusreligioonide hulka. Gnoosises (teadmine, tunnetus) taotletakse inimese vangistatud jumaliku elemendi vabanemist maisest. Inimene viibib teadmatuse seisundis. Teadmine ilmutatakse kõrgema jumala poolt, kes pole materiaalse maailma looja. Suur osa gnostikuid pidasid end ise kristlasteks, kel oli ristiusust teistsugune nägemus.
laekumine – koormised. Riia, Saksa pool ristimine dokudega paremini kajastatud. Taani halvemini, süüdistatakse lohakas ristimises. Idakiriku mõju enne 13. saj Idakiriku mõjust kirjutavad lingvistilised allikad. Hrist – rist, ramata (vanavene) – raamat, nedelja – nädal. Oskar Loorits üritas leida vasteid vanavenekeelest. Germaani vaenlane. Pingutas üle. 12. saj kirikulõhest rääkida veel ei saa. Eesti ja Läti kristlik terminoloogia pärit vanavene keelest. Vastandust Saksa misjoniga otsima ei pea. Õigeusu ja katoliikliku õpetuse jaoks on tarvilik eelnev haridus. 1227 Eesti ala formaalselt kaotatud. Kas rahvas võttis uue õpetuse omaks? Historiograafias toonitatud, et usu vastuvõtt formaalne, uskumine pinnapealne. Sisemine võitlus ja vastuhakk. Jüriöö ülestõus. Neofüüdid – äsjaristitud. 16,17 saj kirjalikud räägivad maarahva paganlikest kommetest. Russow tahab peale tõmmata vett katoliiklikele misjonitele. Õige luerlus. Paganlus hea, puhas usk, mille
See kasvas välja teoloogiast. Eeldused: 1) Maadeavastamine varasel uusajal 2) 1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu 3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal
Juba neandertaallane ja homo erectus ründasid naabreid ja anastasid nende asulaid Mesopotaamia 5000 aastat tagasi Foiniikia kolooniad Vahemere aladel Viikingite tegevus Euroopas ja Kaukaasisas Ristisõjad Euroopa äärealadel Ameerika vallutamine Kolonialism Domineerimise, valitsemispraktika, kus üks rahvas allutab teise Koloonia: emamaast ehk lähtemaast kaugel asetsev territoorium. Euroopa kolonialism on olnud tihedalt seotud kirstliku misjoniga. Ausnduskolonialism Sissetung koos sissetungijate elamaasumisega Kohalike orjastamine ja tapmine Sõltlaskolonialism Asumaad - vasallriigid – korraldatakse okupeeriva riigi poolt ümber. Suhted kohalikega Koostöö: - Kohalik administraator kohapeal - Nii kohapeale saadetud emamaa esindajad kui kohalikud kollaborandid. - Viimased panevad koloniseeritud rahva maksma emamaale makse jms. Vastupanu: - Vägivallaga vastupanemine
17 peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. Dominikaanid hindasid kõrgelt haridust, mida pidasid oluliseks võitluses ketserite vastu, seepärast usaldati neile ka inkvisitsiooni teostamine. Tegutsedes ülikoolides edendasid nad teoloogiat ja filosoofiat (Albertus Magnus, Aquino Thomas, Meister Eckhart). Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Tallinnasse asusid dominiiklased 1229. a., Tartusse 1300. a., mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. · Augustiinlaste ordu Katoliiklik munga- ja nunnaordu, mille liikmed elavad Püha Augustinuse teostest lähtuvate reeglite järgi. Ordu asutamise kinnitas paavst Innocentius IV 1244. a.
ministeriaali päritolu. Meinhard oli pärit Bremeni peapiiskoppide ministeriaalide hulgast. Põhja-Saksa kontekstis see tähendab, et Meinhard kuulus ühiskonna eliidi hulka. Seega tal pidi olema selge motiiv, et liivlaste seas misjonitööd tegema hakata. Küll on küsitav, mis ajast peale me võime rääkide poliitilistest motiividest. Henriku kroonika püüab Bremeni piiskoppi varju jätta. Kogu see Riia misjoniga seotud inimeste rühm oli tegelikult väga väike hulk inimesi, kes olid omavahel perekondlikute sidemete kaudu seotud. Albert von Buxholden? - kõik olid omavahel suguluses. Piiskop Alberti vend sai Tartus piiskopiks, sama perekonna liikmed said Liivimaal läänistusi - kogu Liivimaa vallutuslugu pole midagi muud perekondlik väljasõit oma kodupiirkonnast Liivimaale. Selle asja resultaat oli uute
annaabi.ee 
