Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on õnn? kirjand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teebki, arvavad, otsides, kohtadest, pettunud, mõtleme, vaimukas, ootavad, elult, vaesus, nälgimine, ellujäämine, aitamine, nälgima, öelnud, jääks, teagi, teeksMis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad viiekroonise lotopiletiga miljon krooni. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev tüki sokolaadi, mina olen õnnelik näiteks siis kui avastan, et panin kella valeks ajaks helisema ja saan veel tund aega magada. Nõnda võiks lõpmatuseni jätkata, aga ma ei tee seda. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ja siis me muudkui
Mõni võib olla ka kõige väiksematest asjadest õnnelik, teisel aga võib õnne pakkuda midagi suuremat ja rohkemat. Nii palju, kui on maailmas olemas inimesi, nii palju on ka erinevad arvamusi. Seega mõni inimene võib uskuda, et teda teevad õnnelikuks ainult raha ja rikkus, teisi teevad õnnelikuks lähedastega koos olemine. Osad leiavad, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on selle poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. Sest, kui sul on võimalus viia oma unistus ellu, siis see teebki sind õnnelikuks. Paljud inimesed arvavad, et nad ei väärigi õnne, kuigi mina arvan, et poleks õiglane mitte tunda ennast õnnelikuna, kui ollakse suuteline nii palju kannatama. Arvan, et peaksime olema juba selle üle õnnelikud, kui ärkame hommikul ülesse, tervena, alustades uut päeva
see, kas ja kuidas saada õnnelikuks, on iga inimese enda kätes. Aga, mis teeb meid, siis õnnelikuks? Kas materiaalsed väärtused või mitte materiaalsed. Kuigi mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Mõned leiavad, et kui neil on palju raha, siis see raha teebki nad õnnelikuks. Seega, hakkavadki nad tööd rabama, et aga rohkem raha kokku kraapida, paremaid töökohti saada ja "edukamaks" saada. Nad ei hooli eriti kellestki, saavad paar last, kellele üritavad armastust rahaga kompenseerida, rügavad, kuni lõpuks tervis üles ütleb. Alles siis, kui nad on vanad, haiged ja laste poolt maha jäetud, mõistavad nad, kus nad kaldusid kõrvale oma teest õnne juurde. Teised inimesed, vastupidi, leiavad, et õnn tuleb ise nende juurde
Mis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Asjad, mis teevad mind õnnelikuks, võivad teistele tunduda igavana. Minu õnn seisneb selles, kui ma näen oma vanemaid õnnelikuna; armastades ja hoolitsedes teineteise eest iga päev. Kas siis nüüdne elu tiirleb tõesti raha ümber, et kumb naaber omab suuremat maja või sõidab kallima autoga? Tänapäeval vaadeldakse õnne mitut moodi, kuid õnne tähendus sõltub igaühele tema enda vaatenurgast. Iga inimene kirjeldab oma tundeid ainulaadsel viisil, mis ei anna võrrelda teistega. Meil kõigil on õigus olla õnnelik. Siiski ma arvan, et me ei peaks õnne otsima minema. Sa ei saa sundida ennast olema õnnelik, sest see peaks tulema iseenesest. Tihtipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane. Paljude inimestega on nii, et nad pingutavad üleliia, et saavutada midagi, millest nad eeldavad, et see teeb nad õnnelikuks. Kui nad selle saavut
Õnn peitub väikestes asjades, küsimustes, valikutes, millega tegeled iga päev. Õiged valikud on need, mis teevad sind õnnelikuks. Õnne ei saa pimesi taga otsida, see pole suur ja särav nagu kullapada, kuid õnne saab aga koguda. Koguda aegadeks, mil naeratus enam näol ei taha püsida. Nendeks hetkedeks varud sa endale õnne, mis aitab sul siis eluraskustega toime tulla. Tihti on üheks takistavaks faktoriks õnnelikuks olemise juures segadus, teadmatus mida endalt ja elult oodata. Oma aja õnneteadlane Aristoteles on öelnud, et inimene saab õnnelikuks juhul, kui ta teeb seda, mis on talle sama iseloomulik, nagu laevale on iseloomulik merd sõita ja noale on iseloomulik lõigata. Mis on aga igale inimesele üks iseloomulik tegevus sõltub muidugi igaühe iseloomust ning seetõttu polegi olemas ühte kindlat õnne valemit, mida järgides saaksid kõik inimesed oma õnnetunde kätte. Paljud targad ning
On palju inimesi, kes tungivad rahakatele ligi, kuid eemalduvad kiiresti kui rikkus on kaotatud. Ka lotovõitjatel on tihti nii, et inimesed, kellega pole aastaid suhelnud, hakkavad sõbrutsema, sest tahavad ka oma osa võidust saada. Sellist inimest võib eksikombel pidada küll sõbraks, kuid raha kadumisel koos sõbraga on ilmne, et see oli vaid raha pärast. Vähesed inimesed oskavad sisendada endale õnnetunnet, mis teebki nad reaalselt õnnelikuks. Muidugi on ka õnnelikel inimestel muresid, kuid nad vaatavad probleemidest mööda. Eks igaühe elus ole tõusud ja mõõnad, kuid mitmed inimesed ei pööra langemisele tähelepanu ning leiavad kiiresti uue tee, et tõusta ülespoole. Optimistid leiavad ka kõige halvemas midagi head, seevastu pessimistid suudavad igast suurepärasest asjast pahupoole üles leida. Meie endi mõtlemine ja ellusuhtumine saab meid õnnelikuks muuta. Õnne
Kust kulgeb õnne piir? Kui alustada rääkimist õnne piirist peaks algul teadma, mis asi see õnn üldse on. Kuidas on üldse võimalik õnne piiritleda? Iga inimene võiks ju teada, kust kulgeb tema õnne piir ja mida ta peaks tegema, et hoida ennast selle piiri sees. Kust kulgeb minu õnne piir? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad 1-eurose lotopiletiga miljon eurot. Mõned on õnnelikud, kui saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikuna, kui saavad iga päev koos olla inimestega, keda armastavad. Tihtipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ja siis me muudkui mõtleme, et mida me küll teinud oleme, et õnn on meid maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab me ustele vaid kolm korda elus. Esimesel korral
Ikka mõtleb ta välja midagi põnevat või tahab, et keegi temaga midagi koos teeks. Rõõm tekib protsessis endas, see on põnev ja haarav. Aeg nagu peatuks, on vaid üks kulgemine. Täiskasvanud, endalegi teadmata, suudavad rõõmu kulgemise katkestada: "Ära tee nii! Kes siis nii teeb? Tule kohe ära!" Jne. Toosama väike laps täiskasvanuna mõtleb ja kahtleb oma valikutes ja pealehakkamistes: "Kas see on ikka õige? Äkki on see vale. Teised ju nii ei tee. Mida teised arvavad? Ah, ma parem ei üritagi sellega tegemist teha." Igaühel on siin elus oma tee käia. See ongi saatuseraamatu mõte. On vaja kuulata oma südamehäält. Kui me midagi teeme või otsustame, siis on vaja jälgida oma sisemust. Kas on hea olla, kas hing on rahul? Kui ei, siis oleme teelt kõrvale kaldunud. On vaja teha uued valikud või püüda muuta mõtlemist olemasolevast. Meie emotsioonid on nagu navigatsiooniseade, mis annab infot õigel teel püsimise kohta.
Enam- vähem mõistetavad on isegi need ühiskondlikud rollid, mida me paratamatult enamiku ajast täidame. Aga ka nende puhul on palju lihtsam mõista rollikohast maski kui seda, kes on selle maski taga. Samamoodi on palju lihtsam mõista inimese poolt kas või iseendale öeldud sõnu kui seda, kes või mis neid sõnu ütleb. Üsna raske on mõista oma tundeid. "Tunne end!" on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Ka tänapäeva filosoofid arvavad koos Sokratesega, et õnneks on vaja teadmist, ning ka nemad arvavad, et vähemalt osa sellest teadmisest peab olema teadmine iseendast. Tihtipeale esineb see küsimus niisuguses vormis: mida ma tegelikult tahan, kui ma ihaldan raha, ilu, tervist ja soosingut? Platonlik-kristlik vastus sellele küsimusele on tõdemus, et inimene igatseb taga seda kogemust, mis oli tema hingel enne sündimist, kui ta veel taevalikes sfäärides ringeldes
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uut
"Õnn" On inimesi, kes teavad kindlalt, mis on õnn nende jaoks, kuid on ka neid, kes seda ei tea. Vahest tuntakse õnn ära alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. Arvatakse, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et see vastab tõele. Väga paljud arvavad, et rahas peitub õnn. Õnnelik olemiseks peaks olema kuulus ja rikas- ka see on paljude arvamus. Sageli arvatakse, et raha eest saab kõike osta, ka õnne. See on vale, kõigest illusioon, mis mingil hetkel võib puruneda. Raha eest võidakse osta esemeid, sõpru ja kõike muud, kuid see ei tee veel õnnelikuks, sageli jääb selline tühi tunne sisse, sest kui midagi juhtub ja sa vajad oma sõprade abi või tuge, siis sageli kaovad enamasti need sõbrad, kes sõbrustasid
suhhete ning pere ja sõpradega veedetud aja hulk." - See tõestab seda, et raha ei ole kõige olulisem, raha eest ei saa osta seda kvaliteetaega, mis pere või sõpradega seltsis veedad. * "Hea uudis on see, et pimedaks jäämine ei tee meid nii õnnetuks, kui me seda ette kujutame. Halb uudis on, et loteriivõit ei tee meid nii õnnelikuks, kui me loodame" - me loodame, et kui me võidame loretiiga raha, oleme me nüüd tükk aega õnnelikud, aga nii ei ole, see raha saab otsa ja siis mõtleme, et oleks võinud selle targemalt ära kasutada ja oleme õnnetud. Kui sa pimedaks jääd, siis alguses kindlasti on hirm mis nüüd edasi saab? kuidas? jne. Kuid sellegipoolest on meil alles see tore elu, mida saame täiel rinnal siiski nautida, kuigi jah tuleb õppida ja vaeva näha selleks, et hakkama saada, kuid juba aasta pärast me avastame ikka ja jälle uusi toredaid asju, mis meid õnnelikuks teevad.
On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale kõike, mida süda ihkab, isegi sõpru, kuid see ei tee veel inimest õnnelikuks, sest ostetud sõpru ja südamesõpru ei anna üksteisega võrrelda. Elus on
Mis on õnn? Kõik igatsevad õnne. Need kes seda ei tee on kas jumalad või lihtsalt imelikud. Tihti ei teagi inimesed, millist õnne nad täpselt soovivad ja mis see üldse on. Mõni naljahammas arvab, et õnn on see, kui õnn sulle äkki sülle langeb. Mitte pähe. Mitte kõrgelt. Ja mitte üle 75 kg korraga. Õnn on väga suhteline mõiste. Kui küsida inimestelt, mis nende meelest õnn on, oleks vastuseid sama palju kui vastajaid. Aga kuidas õnne määratleda.? On ta midagi materiaalset või vaid indiviidi peas eksisteeriv kujutlus? Kas õnne on vaja või saab ka ilma hakkama? Paljud ajavad sassi õnne ja naudingu. Nauding on küll õnnele üsna sarnane aga siiski tunduvalt lühiajalisem kui õnnetunne. Minu meelest sarnaneb õnn kõige rohkem uhkusele või rahulolule. Ehk inimene on uhke oma saavutuste üle ja tunneb rõõmu läbi nende võimalikuks saanud hüvedest. Kuigi samas on õnn ka midagi palju enamat, mida mina sõnadesse pann
Igaühe õnn on kordumatu Kõik me oleme sattunud siia maailma mingil põhjusel,enamasti selleks , et midagi tähtsat korda saata. Vaadates näiteks väikset last, näeme, kuidas ta pingutab,et teiste tähelepanu võita või saada oma tahtmine. Väike laps ei tea veel, mis on õnn ja ei oska püüelda selle poole, erinevalt meist, täiskasvanutest. Mõeldes inimkonna tegemistele sajandite lõikes, tundub mulle, et õnne on olnud vähem kui kõike muud. Ajaloo õpikud on täis sõdasid, kus palju on valatud verd ja purustatud tuhandeid linnu ning rüüstatud maid. Ometi oli kõige selle keskel inimesi, kes olid tol hetkel õnnelikud: need olid teiste alistajad ja orjastajad. Kuid tunnistageim, õnn oli ka nende poolel , kellele hing sisse jäi, olenemata raskest orjapõlvest. Siit järeldub,et õnn on ajas püsiv nähtus,kuna ka tänapäeva maailm on täis nii õnnelikke kui õnnetuid. Mis on siis ühele õnn ja teisele mitte? Ühtede inimeste õnn peitub
On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Ag
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
Mis on õnn? See artikkel oli kirjutatud 12 juunil 2016 ning seda kirjutas vabakutseline turunduskonsultant Maria Vous. Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu.
Ajaga muutub ka tõde ning igaüks leiab ka oma aastatega. Ka õnnega on samamoodi nagu tõega. Kõikidele tähendab õnn midagi muud ning seda otsivad nad terve elu taga. Mõnigi inimene on kindlasti öelnud, et kui tal vaid oleks see olemas või et kui ta suudaks teha seda, siis tal ei oleks enam õnnest küll midagi puudu. Inimesed tunnevad erinevatest asjadest rõõmu. Mõne jaoks on õnn, kui tal on olemas läheduses oma pere ning lähedased, kes teda kodus ootavad ja armastavad, kuid mõne jaoks võib olla õnn mitme inimese armastus ta enda vastu ning nendega mängimine. Talle ei piisaks ühest, tal hakkaks igav ning tüdineks ruttu ära. Talle meeldib tähelepanu ning see olekski tema jaoks tema õnn. Tammsaare raamatus "Tõde ja õigus" IV osas Karini jaoks oleks õnn olnud kui tal oleks enda kõrval olnud mees, kes oleks edukas ning kes oleks andnud Karinile piisavalt tähelepanu ning piisavalt Karini jaoks oli üsnagi palju
võimalikest maailmadest. (Ilma viirusteta poleks võibolla ka meid. Jumal, kes lõi Suure Paugu ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid? Jah, ta peaks suutma luua nii raske kivi, sest ta suudab üle astuda loogikareeglitest.
Mis on õnn ? Õnn on iga inimese jaoks erinev. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad lotopiletiga sada tuhat eurot. Mõned on õnnelikud , kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikult , kui saavad iga päev tüki sokolaadi .Õnnel on miljon erinevat kuju. Õnn on näiteks ka see, mida inimesed hetkel tahavad või vajavad, ka see, mis/kes sul olemas on või mille/kelle üle uhke oled. Õnne ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Seda peab tundma. Pole õnne ilma ebaõnneta
Minu eetika Essee Koostaja: Tallinn 2013 Eetika keskne küsimus on "kuidas peaksin elama?" Vahepeal tunnen, et ei taha elada tavalist ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõtlen vaid oma vanemate ja l
*Must ei ole mu lemmikvärv, ei mõista mis teda siiski kõikjal näen. *Ka mul on tunded. *Naine andestab vihkamise, jämeduse, pilkamise, kuid mitte kunagi ükskõiksust. G. B. Shaw Inimene *Me kõik oleme lollid,kuid igaüks oma valdkonnas. *Ei loe mitte see, milline sa oled, vaid see kuidas sa välja paistad. *Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. *Enesesüüdistusi usutakse alati, enesekiitmisi mitte kunagi. *Sa pole võitnud midagi, kuni sa pole võitnud iseennast. *Alati mõtleme sellele,mis meil puudub,harva sellele,mis meil on.. *Igaüks näeb sinu välimust, aga ainult mõni üksik mõistab su olemust. *Inimesi tuleb hinnata selle järgi, kes nad on, mitte selle järgi, kes nad olid. *Tahtes parimat rikume tihti ka hea. *Ma elan maailmas, kus pole võimalik hea olla. *Seisa alati näoga päikese poole,siis jäävad varjud seljataha... *Naerata homme on veel hullem. *Kuni 20a. saamiseni on sul see n2gu millega syndisid. Sealt edasi on sul aga n2gu mida v22rid.
Mis on õnn? Igaüks tõlgendab õnne omamoodi. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad kiirloteriipiletiga miljon krooni. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega ning veedavad aega koos perega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev ,,suu magusaks" teha, kindlasti on keegi ka õnnelik selle üle, kui hommikul avastab, et pani kella valeks ajaks tirisema ja seetõttu saab kauem magada. See tähendab, et igaüks näeb õnne erinevalt ning igale inimesele ei ole õnn sama tähendusega.
oleks võimalik ise ennast ebaõiglaselt kohelda. Siiski ei saa olla ebaõiglaselt kohtlemise osaliseks saamine vabatahtlik, isegi ohjeldamatuse puhul. Seega ei saa siiski end ebaõiglaselt kohelda. Kes aga vabatahtlikult tõstab käe enda vastu, teeb seda vastuolus õiguspõhimõttega, mida seadus ei luba- niisiis toimib ta ebaõiglaselt. Seda siis riigi suhtes. Riik karistab sellisel juhul enesehukkajat n: enesetapja käsi maeti kehast eraldi. Inimesed arvavad, et ebaõiglaselt käitumine on enda teha ja seepärast on kerge olla õiglane. Mis on üldiselt õiglane selle määrab seadus. Põhimõtteliselt õiglane toimimine pole kerge, sest see eeldab vastavat seadumust (hexis), mis kujuneb aja jooksul harjutamise tulemusena. Vahet tuleb teha juhuslikel tegudel ja harjumuspärastel tegudel. Edasi korralikkusest rääkides kasutades Aristotelese põhimõtet, otsustatakse õiglase käitumise üle ka tegevuse subjektiivseid momente arvestades: hinnangu
Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti.
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus IV" Nõnda sai inimsoo lunastusest isikliku mugavuse küsimus. Rindel tapetagu kas või kogu inimsugu, kui muidu ei osata teda lunastada, aga mind lubatagu ehitada oma pesa, teda vooderdada võimalikult pehmelt ja soojalt. Teisendatult mõtles sõdur lõpuks samuti: vaenlane võtku või kogu maailm, ainult mind laske koju. (lk.28) ,,Sellest sa võid näha, kui leplikuks ja vähenõudlikuks muutub inimene aastatega" ,,Õige revolutsionäär, see tähendab ideeline, ei ole kunagi rahul, sest ei ole seisukorda, millest paremat poleks võimalik ette kujutada." (lk. 73) ,,Aga seal on ju endised kodutud ja paljasjalgsed praegused valitsejad." ,,Ja on kogu maa muutnud kodutuks ja paljasjalgseks, nagu on seda iga õige revolutsionäär." ,,Imelik, kas siis sina tõesti ei mära, et Venemaa on sest saadik, kus teda valitsevad endised põranda-alused, on muutunud tervenisti ühiseks, üldiseks põranda-aluseks või vähemalt püütakse temast maksku mis ma
Mis teeb elu elamisväärseks? Elu väärtuste otsing on nagu rännak läbi kõrbe tormide, kus meile vahelduvad üha säravamad miraazid, mis vahest tunduvad toredad, kuid lõppuks viivad meid siiski hukatusse. Peaaegu kõigil inimolenditel on eesmärk leida oma rännakutel tõelised väärtused ja leida oma elu eesmärk, et siis lahkuda igavese õnne radadele. Eelkõige on elu elamisväärne siis, kui meil on kindlad sihid ja eesmärgid, mille poole me hakkame püüdlema. Selleks , et viia ellu oma unistused ja plaanid , tuleb kindlasti palju vaeva näha.Miski siin elus ei kuku meile lihtsalt sülle, vastupidi. Kõik tuleb ise saavutada. Vanasõnagi ütleb ,,Mida külvad, seda lõikad" . Sellepärast ma arvangi , et tänapäeva karmis maailmas, ei tohiks mitte kunagi alla anda . Kui tahes raske ka minu olukord ei oleks, tean, et kui ma üritamist ei lõpeta, jõuan lõpuks ka soovitud tulemuseni. Kui midagi kõigest hingest soovida , on selle täitumine täiesti võimalik. Kuigi se
võivad ainult unistada? Sageli paneme me teiste inimeste edukuse juhusliku õnne arvele. Kuid väga edukad inimesed loovad oma õnne nende võimete kaudu, mis on meil kõigil olemas, kuid mida väga vähesed realiseerivad. Õnnelikel inimestel on mõningaid ühiseid tunnusjooni - alljärgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad: Omage dünaamilist positiivset suhtumist On üldteada, et me kogeme asju, millest me mõtleme. Inimesed, kes usuvad iseendasse ja oma võimetesse, on need, kellel on võimalused. Teised seevastu, kes pidevalt kurdavad tagasilöökide ja ebaõnne üle, kogevadki neid pidevalt. Te olete see, millele te oma tähelepanu pidevalt suunate. Et saavutada paremaid tulemusi, peate olema enesekindla suhtumisega ja keskenduma edule. Meie aju toodab meile elukogemusi sõltuvalt talle antavast informatsioonist. Tuleb saada teadlikuks viisist, kuidas te endaga suhtlete. Suhtumine
Mina usun saatusesse, mis tähendab, et minu arvates annab loodus, intuitsioon, numbrid, planeedid väga selgeid märke minevikust, olevikust ja tulevikust. On teadagi inimesi, kes otsivad armastust aastaid, kuid samas on neid, kelle armastus ise leiab. Elu on selles suhtes hästi ebaõiglane. Miks mõni on ilus, aga teine kole? Räägitakse ju küll, et välimus pole oluline, aga kui sa ikka modelliks saada tahad siis kole inimene võib sellest ainult unistada. On inimesi, kes arvavad, et nende suur on õnn on alles ees, kuid leidub ka neid, kes ei oota midagi, elades hetke nimel. Mõnikord on isegi kurb, kui näiteks mõni vanem juba kaheksakümnendates olev daam räägib, kuidas tema kõige õnnelikum aeg elus oli lapsepõlv või noorukiiga. Paneb mõtlema, et kas siis ülejäänud elu osa ei olegi õnnelik? Jällegi on kõik suhteline. Üldse on minu meelest usul väga suur seos õnnega, sest kui kasvõi mõelda nunnade ja munkade peale
kodanikuõiguste teostamisel. Viies tase Kuidas võrdsust mõõdetakse? Võrdsust mõõdetakse lõpptulemis, mis tähendab tulude jaotust ja tarbimisvõimalust. Selleks on vaja demograafilisi uuringuid ja majandusprotsesside analüüsimist. (Lorenz`i kõver) Mis põhjustab vaesust miks osa inimesi on ja jääb vaeseks? Subjektiivne vaesus: Objektiive vaesus: Õnnetusest: vanemateta jäämisest ja orvuna üles Soovimatusest teha tööd ehk ohverdada kasvamisest, õnnetuse või haiguse läbi oma vaimset või füüsilist jõudu millegi invaliidistumisest, vanadusest kui ka üksikvanema saamiseks. See võib alata näiteks võimetusest katta toimetulekuks vajalikke kulusid koolist, kus ei viitsida ennast enam jms
annaabi.ee 
