Kasvuhooneefekt 12.klass Mis on kasvuhooneefekt? Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. Kasvuhoonegaasidelt). CO2 on oluline roll atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, kasvuhoonegaaside suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. Tekitajaks ka looduslikud protsessid: aurumine veekogudest, vulkaanipursked Kasvuhooneefekti põhjustavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid (nt aerosoolides) Osoon O3 Kliima soojenemise tagajärjed: Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 kraadi kümne aasta jooksul Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumine Kasvuhooneefekti võimalik mõju Eestile: Õhutemperatuuri tõus Maismaa-ala vähenemine Suureneb talviste tormide ja udude sagedus Lüheneb või kaob hoop...
Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on... Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel Metaan CH4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid) Freoonid - eralduvad aerosoolidest, külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust haka...
SSINIK leidub looduses lihtainena: teemant, grafiit. leidub looduses henditena: ssihappegaas, kivissi, nafta. ALLOTROOPIA nhtus, kus ks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. TEEMANT kige kvem looduslik mineraal, krge sulamistemperatuuriga (3500 kraadi), vrvuseta kristallivres on ssiniku aatomid vrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. sellega on seletatav teemanti suur kvadus. BRILJANT korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest. kasutatakse trkivrvid, lhkeained, kummitstus. VINGUGAAS tekib ktuse mittetielikul pletamisel 2C + O2 = 2CO. vrvuseta, lhnata, mrgine gaas. tekitab peavalu, oksendamist , pearinglust, surma. vingugaas reageerib veres oleva hemoglobiini...
Globaalne soojenemine Natalija Lugovaja Ester Lindeberg Karin Korobeinikov Mis on globaalne soojenemine? See on Maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõusmine. Viimase sajandi jooksul on temperatuur tõusnud 0,6 °C Globaalne soojenemine Miks tekib globaalne soojenemine? Põhjustavad kasvuhoonegaasid Ø Inimtekkelised Ø Looduslikud Globaalse soojenemise peamine põhjus on kasvuhooneefekt! Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhooneklaasile ehk siis laseb läbi lühilainelist valguskiirgust, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. Peamiseks soojuskiirguse neelajateks õhus on: veeaur, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, osoon O3. Mida globaalne soojenemine põhjustab: Globaalne soojenemine põhjustab liustike pooluste sulamist. Kõrbestumist Tänu liustike sulamisele võiv...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
Kontrolltöö Atmosfäär 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfäär kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfääri tähtsus. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Kihid- troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Liigitatakse temperatuuri muutuse ja kõrguse alusel. Atmosfääri tähtsus- õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri. 2. Nimeta õhu komponendid. Otstarve. Õhu komponendid- lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas. Otstarve- elusolendid(hingamine, toidust energia kätte saamine organismis), taimed ( fotosüntees ja hingamine taimedel) ning põlemine. 3. Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. Troposfääri koostis- veeaur, pilved, tolm. Protsessid- tekivad pilved ja arenevad rõhkkonnad. 4. Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. *Enamus osoonist ...
1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained ...
1. Kasvuhooneefekt – kasvuhooneefekt esineb maakeral, kasvuhoone klaasi ülesande täidab õhkkond. Lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab selge ilmaga läbi õhu maapinnani suur hulk. Õhkkond takistab Maalt lahkuvat soojuskiirgust mis tõttu maapind ei jahtu nii kiiresti. Nähtus kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist soojuskiirgust ja selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu atmosfääris. Kasvuhooneegekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62protsenti, süsihappegaas 22protsenti, osoon 7protsenti, metaan jt. 2. a) Esita üleilmsetest keskkonnaprobleemidest 5 olulisemat - merede ja veekogude reostumine, rahvaarvu kiire kasv, õhu saastumine, magevee puudus, ülekarjatamine b) millisel põhimõttel peab inimkond tegutsema nende vältimisel? - peab mitte raiskama vett, õhu saastumist tuleb ...
Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele, kuidas need satuvad atmosfääri? Kasvuhoonegaasid ·Kasvuhoonegaasid on keemilised ühendid, mis põhjustavad atmosfääris kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on näiteks CO2, CH4, N2O jne. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, sellespole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt), kui see suurendab loomulikku kasvuhooneefekti . Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajate...
KASVUHOONEEFEKT Susanna Janno Laura Pedjak 9.a Kasvuhooneefekti olemus Kasvuhooneefekt on hädavajalik nähtus inimese eluks. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi ehk ei tekiks kasvuhooneefekti, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18°C, praeguse 15°C asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti tekkimine Kasvuhooneefekt tekib kui kasvuhoonegaasid lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsinikdioksiid CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel) Metaan CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest) Dilämmastikoksiid NO2 (eraldub biomassist bakterite elutegevuse tulemusena, see moodustub ka auto heitgaasides) Veea...
KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. ,,kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2). Miks on kasvuhooneefekt kahjulik ? Kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb. Ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad. Parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitm...
Kasvuhooneefekt Kasvhooneefekt mõjutab maad ja elusolendeid ning ilma selleta oleks maa peal elu raskem. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid...
Kasvuhooneefekt. Meie planeeti katab gaasiline atmosfäär, mis kaitseb elusloodust maaväliste mõjude eest ning koos ookeanidega hoiab Maa temperatuuri meile sobivas vahemikus, säilitades osa sellest energiast, mis Päikeselt Maani jõuab. Ilma atmosfäärita oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18°C, kuid selle asemel on meil suhteliselt meeldiv keskmine 14,4°C. Ilma kasvuhoonegaasideta jahtuks öö jooksul planeet selliste külmakraadideni, et elu meile tuttavas tähenduses ei oleks siin võimalik. Päeva jooksul soojenenud atmosfäär hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni, tagades seeläbi enamvähem ühtlase ning eluks sobiliku temperatuuri. Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuho...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM22 Kodumajandus Referaat KASVUHOONEEFEKT Epp Nuhkat Särevere 2011 Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on protsess,kus atmosfäär soojeneb kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemise tõttu,mis on algupäraselt looduslik nähtus ja on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Tähtsamad gaasid 1) Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamis...
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasak...
Füüsika/Loodusõpetus 1. Kui suur on Maa läbimõõt? Maa läbimõõt on 12 742 km 2. Milline on Maa keskmine temperatuur? Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15° C 3. Millistest gaasidest koosneb Maad ümbritsev atmosfäär? Gaasidest millest Maa atmosfäär koosneb on Eksosfäär Termosfäär Mesosfäär Stratosfäär Troposfäär 4. Kuidas muutub õhu tihedus kõrguse kasvades? Õhu tihedus muutub hõredamaks kõrguse kasvades, Kui on kõrgrõhkkond siis on soe ilm ja kui on Madalrõhkkond siis on jahedam ilm ja pilvine 5. Mis on planeedile Maa veel väga iseloomulik (teistest planeetidest esineb seda vaid Marsil)? Marsil on maale kõige sarnasemad elutingimused, seal oletatakse arvatavalt olnud olevat vesi või on siiani aga pole leitud 6. Selgita, miks tekivad Maal aastaajad? Maal tekivad aastaajad sest maa on viltu 7. Miks on suvel soojem kui talvel? Too välja kaks põhjust. Suvel on soojem kuna päike on siis kõige kõrgem...
KASVUHOONEEFEKT Tartu Kommertsgümnaasium Liilia- Rebekka Veerik 10. A Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Nox Freoonid Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid Vulkaanipursked Aurumine veekogudest Inimtegegevused kasvuhooneefekti tekitajana Fossiilsete kütuste põletamine Metsade raiumine Põlluharimine Karjakasvatus F o s s iils e te k ü tu s te p õ...
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aa...
Kliima soojenemine Mis on kliima soojenemine? Kliima soojenemine on maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus pika aja jooksul. Mis on kasvuhooneefekt? Svante Arrhenius Mis on kliima soojenemise põhjusteks? Fossiilkütuse põletamine Metsade hävitamine Transport Kliima soojenemise tagajärjed puude väljasuremine suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid probleemid põllumajanduses (toidupuudus) Liustike ja polaaralade sulamine (tõuseb maailmamere pind) Kuidas mõjutab kliima soojenemine Eestit? lüheneb või kaob hoopis lumekate talvised tormid ja udu veetaseme tõus (ujutatakse üle osa maismaa-alasid) Kuidas kliima soojenemist lahendada? Sõita vähem autodega Elutube elektriga kütta Kasutada rohkem elekti Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine https://www.slideshare.net/chryssy/koloog...
Keskkonnaprobleemid Happesademed Sadamed, mille pH on võreldes looduslike sademetega madalam. SO 2 ja NOx paisatakse õhku (tavaliselt autode, tööstuste, elektrijaamade poolt) ja need reageerivad veega, moodustades H2SO3 ja H2SO4. Happesademed on tõsine keskkonnprobleem, mis muudab keskkonna happeliseks ning mis põhjustab suurimaid probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Eutrofeerumine – veekogude rikastumine toitainetega (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega) ning seejärel taimestiku äkiline vohamine ja kinnikasvamine, mis toob kaasa hapnikupuuduse veekogus ja veekvaliteedi halvanemise. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid” (CO2, NO2, metaan, freoonid), mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik näh...
REFETAAT TEEMAL: "OSOONIKIHI HÕRENEMINE.PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS, KIIRGUSBALANSS. KASVUHOONEEFEKT." HAABERSTI VENE GÜMNAASIUM 11 KLASS MARINA MARTSENKO Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. "Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava, sest just see kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest peegeldab tagasi kuni 99% Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse," märkis Laius. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõige...
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt · Miks on päikesepaistelise ilmaga kasvuhoones oluliselt soojem kui väljas? · Miks ehitatakse maja lõunapoolsesse külge sageli klaasveranda? Kiirgusbilanss 31% peegeldub 69% lahkub tagasi soojuskiirgusena 27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Kasvuhoonegaasid 100% osoon CO2 ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Ökoloogilised globaalprobleemid,happesademed ja kasvuhooneefekt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Ökoloogilised globaalprobleemid 4 Happesademed 5 Kasvuhooneefekt 6 Kokkuvõtte 7 Kasutatud kirjandus 8 Sissejuhatus Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli ...
1.Planeetide liikumine ümber Päikese Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.[1] Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 2. Päikese ehitus( Päikese pind, Päikese aktiivsus, Päikeseläbilõige) Koosneb peamiselt vesinikust(73%) ja heeliumist(25%).Päikese aktiivsus on Päikese kesta füüsikalise seisundi perioodiline aktiviseerumine, mis väljendub Päikese laikude ja nendega kaasnevate ilmingute (protuberantside, loidete, faklite, flokkulite) rohkenemises, krooni hiidmulli tekkes ning Päikese korpuskulaar- ja ultraviolettkiirguse samaaegses tugevnemises.Päikese pinna temperatuur on 5500 kraadi.Päikese pinnal ühinevad igal sekundil suur hulk(3,4×1038 ) prootoneid heeliumi tuumadeks ja selle käigus vabane...
Globaalne soojenemine. Kas see on seotud kasvuhoonegaasidega? Mis on globaalne soojenemine? · Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Mis põhjustab? · Päikesekiirguse tugevnemine · Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni kasv atmosfääris. · Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Mis on kasvuhoonegaasid? · Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), ja fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Globaalse soojenemise tagajärjed · https://www.youtube.com/watch?v=Hk1pGbPkCvw · Po...
Õhusaasteprobleemi d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid • Levivad õhuvooludega • Probleem Euroopas leevenemas ...
Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk ...
Kasvuhooneefekt · Probleemi olemus Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. · Põhjus Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , Metaan CH4, Lämmastikoksiidid Nox, Freoonid Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ....
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete k ütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahav õtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsem...
Geograafia kordamine: Atmosfäär Atmosfäär - pikk, katkematu Maad ümbritev sfäär, 100-1200 km. Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, kus toimuvad ilmastikunähtused. Tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud. Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on ...
Sissejuhatus: Maailma rahvastik suureneb üha kasvavas tempos. Kui XX sajandi alguses oli see ligikaudu 1,5 miljardit, siis käesoleva sajandi alguses juba 6,1 miljardit ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad. Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasv...
Kasvuhooneefekt Päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbritsevad atmosfääri ja neeldub maapinnale. Selle tulemusena maapind soojeneb ja kiirgab soojust atmosfääri tagasi. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääris esinevad kasvuhoonegaasid. Nede hulka kuuluvad nt veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan. Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kui kogu Maalt tagasipeegelduv infravalgus hajuks kosmosesse ei oleks meie planeet enam elamiskõlblik. Seega on kasvuhooneefekt üks peamisi tegureid, mis võimaldab elul Maal eksisteerida. Metaan moodustub looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, eraldub ka märgaladelt nt soodest, riisikasvandustest. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb mootorikütuste põlemisega. Viimastel aastakümnetel on ...
KESKKONNAPROBLEEMID Sissejuhatus • Atmosfääri saastumine • Osoonkihi hõrenemine • kasvohooneefekt Atmsofääri saastumine • Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt kahjulikud. Kütuse mittetäielikul põlemisel tekib aastas umbes 200 miljonit tonni mürgist CO- d. • SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks. • Aastas paiskub atmosfääri SO2, NO ja NO2 umbes niisama palju kui CO-d ehk üle 200 miljoni tonni. • Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. • Atmosfääri satub ka väga ohtliku radioaktiivset tolmu. Osoonkihi hõrenemine • Väga ohtlikud saastegaasid on ka freoonid (gaasilised süsiniku halogeenühendid) mida kasutatakse mitmesugusteks aerosoolideks. Jõudes atmosfääri kõrgemas osas asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket. • Osooniaukude piirkonnas on ultraviole...
Loo Keskkool Keskkonnaprobleemid Referaat Loo, 2009 1 Sissejuhatus Inimtegevus on hakanud Maale halvasti mõjuma: metsi, Maa kopse, raiutakse aina maha, olgu põhjuseks siis põllumajanduslik pind või inimeste tarbepuit. Tagajärgedele mõtlemata visatakse vette igasuguseid jäätmeid, mered on jäänud liigivaeseks, aina rohkem on maailmas loomaliike, mis on väljasuremisohus, sest inimesed käituvad Prantsusmaa endise kuninga, Henry XV ütluse järgi: ,,peale meid tulgu või veeuputus" See kurikuulus lause iseloomustab meie praegust tegevust. Praegused planeedi Maa elanikud peaksid endale aga teadvustama, et võib-olla paarikümne aasta pärast on Maa peal see suurim ime, elu, olemata. 2 Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus ...
Kliimaga on tõepoolest midagi lahti. Kõige enam on soojenemist tunda Siberis ja Alaskal ajavahemiku 1965 1995 jooksul üle pooleteise kraadi. Mis juhtuks aga siis, kui igikelts sulama hakkaks? Euroopas oli soojenemine samal ajavahemikul 0,6 kuni 1,0 kraadi, Tõraveres 1,2 kraadi. Märtsikuine temperatuuri tõus oli viimase 40 aasta jooksul Tõraveres aga koguni 3,9 kraadi. Kevad saabub varem ja on soojem. Terve talve kohta on viimase 40 aasta jooksul lumepäevade arv vähenenud umbes 30 päeva võrra. Eestis on mõnikord olnud raskusi isegi suusavõistluste korraldamisega. Ka tänavu tuli Tartu maraton lume puudumisel ära jätta. Lumeta aluspinna albeedo on väiksema kui lume korral ja maapind on hakanud kiirgust rohkem neelama, mis omakorda tõstab temperatuuri. Värske lume korral peegeldab aluspind kiirgust tagasi kuni 97 protsenti, vana kulu puhul vaevalt kümnendiku. Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte...
KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekt · Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. · Ta näitas, et CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumisel, mis põhjustabki atmosfääri soojenemise. · Looduslik nähtus · Hädavajalik maakera elustikule Svante Arrhenius Kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid · Veeaur · CO2 ehk süsinikdioksiid e. süsihappegaas · CH4 ehk metaan · N2O ehk lämmastikdioksiid e. naerugaas · O3 ehk osoon · Aerosool · freoonid Kasvuhoonegaasid · ... lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. · ~ 40 · Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. · Probleem tekib siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaasid ...
Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt l...
Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid....
Happevihmad Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuste, puidu põletamisega paiskub atmosfääri palju erinevaid kahjulikke süsihappegaase. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapeale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke, kahjustavad puude lehti ja okkaid. Et vähendada õhusaastet peaks inimesed kasutama vähem mootor-transpordi vahendeid ning võiks vähem tehaseid. Kasvuhooneefekt Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi mol...
Atmosfääri koostis Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümritsev kihilise ehitusega õhkkest,mida hoiab kinni gravitatsioonijõud. Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku:hingamine,põlemine Võimaldab roheliste taimede elu:CO2 fotosünteesiks ja lämmastik laimaksvatus Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm:tuuled ja soojusvahetus,veeringe ja sademed Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisis:looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV-kirguse eest Seal toimuvad keemilised reaktsioonid,nt oksüdeerumine Lämmastik Tekib orgaaniline aine lagunemisel(surnud organismid). Vajalik toitaine taimedele. Hapnik Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus (6 CO2+ 12 H2O + fotoonid – C6H1206 + 6 O2 + 6 H2O)(süsihappegaas+vesi+valgusenergia- glükoos+hapnik+vesi ...
Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilse...
Keskkonnakaitse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: "Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde". Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine ...
Keskkonnakaitse Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: “Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde”. Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine ...
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub õhust ja pilvedelt Tervikuna...
Ökoloogilised globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Olulisteks kasvuhoonegaasideks on : Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Õhusaaste Toidupuudus ...
Ülerahvastatusega seotud keskonna probleemid Maailma rahvaarv Maailma rahvaarv näitab planeedil elavate inimeste arvu. Viimase aasta jooksul on populatsiooni suurenemises näha märgatavat kasvu. 1. jaanuari seisuga 2012 on maailmas rohkem kui 7 miljardi inimesi. 10 kõige suurema rahvastiku tihedusega riigid % of world Rank Country / Territory Population Date population 1 Republic of China 1,353,580,000 October 9, 2012 19.2% 2 India 1,210,193,422 March 2011 17% 3 United States 314,548,000 October 9, 2012 4.47% 4 Indonesia 238,400,000 May 2010 3.32% 5 Braz...
SÜSINIKURINGE Maali Suitso 10. klass süsinik · Elemendina moodustab süsinik suure osa organismide kuivmassist (inimesel 48%). Süsinikuühendid on seotud organismide nii organismide ehituse kui energeetikaga. See on isendile hea lahendus kuna võimaldab metabolismist ülejäänud materjali kasutada kasvuks ja sigimiseks, kui aga süüa vähe, võib kasvu negatiivseks pöörata. · Süsiniku varud on peamiselt kivimites (99%) ja setetes, elusorganismidele on süsinik kättesaadav õhust CO2-na (anorgaaniline aine, mis siseneb ringlusesse). · Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline, sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. · Osa süsinikust võib aktiiv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
