Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere 5 rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Joonis 1. Prantsusmaa kaart 1.3. Kliima Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond
Ameerika ühendriigid WASHINGTON Kanada OTTAWA Bermuda HAMILTON Gröönimaa NUUK Saint- pierre ja miquelon SAINT-PIERRE Belize BELMOPAN Costa rica SAN JOSE El salvador SAN SALVADOR Guatemale GUANTAMALA Honduras TEGUCIGALPA Mehhiko MEXICO Nicaragua MANAGUA Panama PANAMA Argentina BUENOS AIRES Boliivia LA PAZ JA SUCRE Brasiilia BRASILIA Colombia BOGATA Ecuador QUITO Falklandi saared STANLEY Guyana GEORGETOWN Paraguay ASUNCION Peruu LIMA Prantsuse guajaana CAYENNE Suriname PARAMARIBO Tsiili SANTIAGO Uruguay MONTEVIDEO Venezuela CARACAS
Prantsusmaa energiamajandus Mari-Liis Kiis 11.B Geograafiline asend Ümber paikneb Lamanche'i väin, Atlandi ookean, Hispaania, Vahemeri, Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburg ja Belgia Koosseisu kuuluvad ka Guadelupe ja Martinique,UusKaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana LõunaAmeerikas, Reunion India ookeanis ning Saint Pierre ja Miquelon Energiavarad Õli Kivisüsi Maagaas Tuumkütus Hüdroelektrienergia Energiavarad (2) Ekport kivisüsi Import naftatooted Elektrijaamad Tuumaelektrijaamad Keskmine elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 6800 kWh (tegu on arenenud riigiga) Lisa Minu soovitus energiamajanduse tõhustamiseks, on kasutada säästlikult olemasolevaid ressursse. Tuuleenergiat on võimalik kasutada. Praegune majanduskriis võib takistada uute tuuleelektrijaamade ehitamist. Kasutatud kirjandus
Valgepea- Merikotkas Valgepea- Merikotkas on röövlind. Need linnud on levinud Kanadas, USAs, Mehhikos, mitmetel saartel sealhulgas Saint-Pierre ja Miquelon. Elanikkond on suuresti koondunud Floridasse, Alaskale, Vaikse ookeani loodeossa, USA kesk- ja põhjaossa. Need linnud on rännanud ka USA neitsisaartele, Belize, Bermudale ning Puerto Ricole. Samuti on neid märgatud Iirimaal, Rootsis, Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede, jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid
Põhja-Aafrika. · Kõikjal maailmas võib leida Prantsusmaa haldusalasid, nt Korsika saar 170 km kaugusel Prantsusmaa lõunarannikust. Prantsusmaa ja tema kolooniad · Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Kolooniad
Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Pinnamood: Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist
Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. (2) KLIIMA Prantsusmaal domineerib mõõdukas pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab
Argentina Haiti Aruba Honduras Belize Martinique Boliivia Mehhiko Brasiilia Hollandi Antillid Tsiili Nicaragua Columbia Panama Costa Rica Paraguay Kuuba Peruu Dominikaani Vabariik Puerto Rico Ecuador Saint-Martin El Salvador Saint Pierre ja Miquelon Prantsuse Guajaana Uruguay Guadeloupe Venezuela Tööstus Ladina-Ameerika juhtivaks tööstusmaaks on Brasiilia ja üheks suuremaks tööstuslinnaks on São Paulo. Tööstustoodete hulka kuuluvad raud, teras, autod, keemiatooted, tekstiilitooted ja sisemaa suurtest veisekarjadest saadud liha- ja nahatooted. Boliivia ja Columbia mägedes kasvatatakse ka kokat, et valmistada keelatud uimastit kokaiini.
Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist lõunas. Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Prantsusmaa on tüüpiline lehtmetsade loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Kliima Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis
that are Number of baptized Nation Catholics Catholics Vatican City 850 100.00% San Marino 24,714 99.83 Saint Pierre and Miquelon 6,000 99.36 Wallis and Futuna Islands 15,000 99.02 Italy 55,599,000 97.20 Cape Verde 390,000 96.00 Poland 36,835,000 95.40 3
(hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika riigid: Argentina Aruba Belize Boliivia Brasiilia Tsiili Columbia Costa Rica Kuuba Dominikaani Vabariik Ecuador El Salvador Prantsuse Guajaana Guadeloupe Guatemala Guyana Haiti Honduras Martinique Mehhiko Hollandi Antillid Nicaragua Panama Paraguay Peruu Puerto Rico Saint-Martin Saint Pierre ja Miquelon Uruguay Venezuela Tööstus: Ladina-Ameerika juhtivaks tööstusmaaks on Brasiilia ja üheks suuremaks tööstuslinnaks on São Paulo. Tööstustoodete hulka kuuluvad raud, teras, autod, keemiatooted, tekstiilitooted ja sisemaa suurtest veisekarjadest saadud liha- ja nahatooted. Boliivia ja Columbia mägedes kasvatatakse ka kokat, et valmistada keelatud uimastit kokaiini. Maracaibo järve põhjas asub osa Ladina-Ameerika suurimast naftamaardlast. Nafta on toonud Venezuelale suure rikkuse
Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Prantsusmaa loodus · KLIIMA Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond.
Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid Argentiina, Aruba, Belize, Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, Dominikaani VR Ecuador, El Salvador, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Guatemala, Guyana, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Hollandi Antillid Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Saint-Martin, Saint Pierre ja Miquelon, Uruguay, Venezuela Ladina-Ameerika on segakultuur, mis on kujunenud Lõuna-Euroopa japõliselanike kultuuride segunemisel, mõju on avaldatud ka Musta- Aafrikariikide poolt. ARGENTIINA Hispaania keelne, lõunaosas Andide ja India Ookeani vahel. 2 766 890 km². Buenos Aires. 23 provintsi. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum (hõbe), sest see väärismetall ajendas Argentiina koloniseerimist.
In 1967 the people celebrated its first century of independence. It was on the first of July, 1967, that four provinces of British North America joined together and formed the Dominion of Canada. Geographical facts. Canada occupies the northern portion of North America. It shares land borders with the United States to the south and with Alaska to the northwest. It shares territorial water boundaries with the United States, Greenland to the northeast, and Saint-Pierre and Miquelon (an overseas community of France) to the southeast. Canada stretches from the Atlantic Ocean in the east to the Pacific Ocean in the west. To the north lies the Arctic Ocean. The most densely populated part of the country is the Quebec City-Windsor Corridor in the east. This part is thinly soiled, rich in minerals, and dotted with lakes and rivers--over 60% of the world's lakes are in Canada. Canada is rich in lakes and rivers. The largest lake is the Great Bear Lake (31,153 km²)
Prantsusmaa lipp NATO lipp 5 Administratiivne jaotus Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint- Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 329 ringkonda, 3876 kantonit ja 36 565 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2 142 800 elanikku. Suuremad linnad Lille, Lyon, Marseille. 6 Elanikkond Prantsusmaal elab 2005. aastal 60,6 mln inimest. 1999.a. rahvaloenduse andmetel moodustasid välismaalased 7,4% rahvastikust. Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad on
Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. Euroopa kohus Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides. Samuti lahendab Euroopa Kohus ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi. Üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et mõni ELi institutsioon on nende õigusi rikkunud. Euroopa Kohtu koosseisus on üks kohtunik igast ELi liikmesriigist.
Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. (Melany, 2009.) LOODUSLIKUD TINGIMUSED Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de-France'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad
Cartier. Esimesed prantslaste asundused rajas 17. sajandi alguses S. de Champlain (Port Royal 1605, Quebec 1608). Koloniseeritud alasid nimetati Uus-Prantsusmaaks, seal kehtestati feodaalkord ja anti eesõigusi katolikule kirikule. 18. sajandil algas hoogne inglaste sissetung. Utrechti rahulepingu põhjal (1713) loovutasid prantslased inglastele Hudsoni lahe piirkonna, Nova Scotia ja Newfoundlandi. Pärast seitsmeaastast sõda sai Kanada (v.a. Saint-Pierre ja Miquelon) Pariisi rahu alusel Inglismaa valduseks. Inglismaa tunnustas Quebeci aktiga 1744 ilmalike ja vaimulike senjööride seniseid õigusi. Põhja-Ameerika asumaade Iseseisvussõjas teotas Kanada feodaalkatoliku ladvik Inglismaad (sõja ajal põgenes USA-st Kanadasse umbes 40 000 rojalisti). 1791. aasta põhiseadusliku akti järgi jaotati Ülem-Kanada (Ontario, seal elas 30 000 inglast) ja Alam-Kanada provintsiks (Quebec, 100 000 prantslast ja 10 000 inglast)
Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus- Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. (Lisad joon. 1) 2.2. Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, paikneb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub nõo keskel. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Loodetakse, et lähiajal toimuv Euroopa majandusse Liidu laienemine aitab säilitada regiooni tähtsat rolli maailmamajanduses. Euroopa sõltub vägagi ülejäänud maailmast energiaallikate osas, neid on rikkalikult venemaal. Regiooni kuuluvad Põhja-Ameerika regiooni kuuluvad: Ameerika Ühendriigid (jao- riigid tatud veel omakorda osariikideks), Kanada, Bermuda, Gröönimaa, Saint-Pierre ja Miquelon. Loodusolud, Domineerib vanade mägede ahelik Apalatšid.Loodus on loodusvarad rikkalikum kui Euroopas. Ameerikal on olemas ka oma vahemerelise loodusega piirkond – California. Euroopast erinevalt kuulub Põhja-Ameerikale aga ka suur niiske lähis- troopika piirkond. Loodusvarad pole veel ammendunud, neid veetakse isegi Euroopasse. Tähtsateks maavaradeks on
Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Prantsusmaa on tüüpiline lehtmetsade loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega.
seotud. ELi liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia ja Slovakkia. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. Miks ei ole kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid eurot kasutusele võtnud? Euroalaga liitumiseks peavad kõik riigid eelnevalt olema liitunud vahetuskursimehhanismiga ERM2, kus nad peavad osalema vähemalt kaks aastat. Seejärel hinnatakse riikide majanduse ja õiguskeskkonna vastavust euroala nõuetele. Lisaks kaheteistkümnele euroala riigile on veel seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Eesti, juba ERM2 liikmed
Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Eesti ja Läti Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. 4.1 Euroopa Liidu juhtimine 12 Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt
Asutamislepingus tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks ka liitunud vahetuskursisüsteemida ERM2. Lisaks on euro kasutusel kuues muus Euroopa riigis (Monacos, San Marinos ja Vatikani Linnriigis, Andorras, Montenegros ja Kosovos) ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad). 23 Euro pangatähed on väärtuses 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot. Need kõik on alati sama kujundusega ja kehtivad kogu euroalal. Pangatähtede esiküljel kujutatakse aknaid ja väravaid, mis sümboliseerivad Euroopas valitsevat avatuse ja koostöö vaimu. Euroopa Liidu (EL) 12 tähte sümboliseerivad tänapäeva Euroopa dünaamilisust ja harmooniat
.. St-Pierre & Miquelon (Fr .) I - Prin ce Ed ward Island - lil1l ~ ~ == .-, , Alberta t
North America Costa Rica Qatar North America Guatemala Réunion North America Honduras Romania North America El Salvador Russia North America Jamaica Rwanda North America Haiti S, Korea North AmericGuadeloupe Saint Kitts and Nevis North America Cuba Saint Lucia North America Bahamas Saint Martin North America Trinidad and Tobago Saint Pierre Miquelon North America Nicaragua Samoa North America Belize San Marino North America Aruba Sao Tome and Principe North AmericMartinique Saudi Arabia North America Curaçao Senegal North AmericSint Maarten Serbia North America Turks and Caicos Seychelles North AmericSaint Martin Sierra Leone North America Cayman Islands Singapore North America Barbados Sint Maarten
annaabi.ee 
