ordu ning Teutooni ehk Saksa ordu. Eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu ning palverändurite kaitse. 8. Miks peeti turniire? Mis eristas neid tegelikust lahingust? – Meelelahutuseks, et näidata võimeid, et treenida ja harjutada päris võistluseks ja sõjaks. Erines tegelikust, sest kasutati nüri relvu ja asja mõte polnud tappa. 9. Kuidas nimetati keskaegase armastusluule kirjutajaid? – Trubaduurideks ja minnesingeriteks. 10. Kuhu rajati keskajal linnad? Mille poolest erineseid need maa-asulatest? - Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linnal on 2 keskpunkti – katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kaks olulist linna tunnust: linnamüür ja linnaõigus. Linna kaitsesid privileegid. 11. Selgita mõisteid:
Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" 13.-st sajandist. Rändlaulikuid nim. väga erinevate nimedega: hulgaarid, zanglöörid ja spielmannid. 19.saj Lõuna- Prantsusmaal Provence'is sai alguse rüütlilaulikute kunst, mille temaatikaks olid armastus ja kangelaslaulud. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid, tuntuim neist Rolandi laul. Rüütlilaulikuid nim. samuti piirkonnati erinevalt: Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks, Põhja- Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Mitmehäälsuse teke on seotus kirikukooridega. Mitmehäälsus jagunes: burdooniks(katkematu bassihääl), parafooniks(häälte paralleelne liikumine) ja heterofooniaks (ühe meloodia erinevad variandid ja nende kooskõla). Esimeseks mitmehäälseks kirikulaulu tüübiks oli organum, mis jagunes kaheks: paralleelorganum, kus hääled liguvad paralleelselt ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt. Umbes 12.-13.saj
andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Lisa: Saksamaal nimetati laulikuid: MINNESINGERITEKS (teatud umbes 200 nime). Neist kuulsaim Tannhäuser (13.sajandi keskpaik) kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper ,,Tannhäuser".
tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Nende loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Kõrvuti kangelaslauludega valitseb rüütlipoeesias armastuse teema. Tekstid olid äärmiselt meelelised, ülistasid mitte lauliku tunnet vaid hoopis naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna – Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja – Prantsusmaa). Saksamaal ja Austrias nimetati neid minnesingeriteks. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja kõrgvaimulikke. Laulikute hulgas oli ka naisi. Pillid keskajal. Väga oluline osa tänapäeva pillidest on idamaist päritolu. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on alati olnud tantsumuusika, ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. OREL – esimesed teated 9. ja 10. sajandist Keelpillidest – FIIDEL, REBEKK, HARF, LAUTORATASLÜÜRA.
Rändavaid üliõpilasi või teenistuseta vaimulikke, kes laulsid keskajal ilmalikke ladinakeelseid siivutuma sisuga armu- ja joogilaule, nimetati goljaarideks ehk vagandideks. Nende tuntuim luulekogumik oli ,,Carmina Burana". 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaulikuid nimetati eri paikades erinevalt. Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägidegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul". Alamast seisusest ringirändavaid muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad saatsid laulikut pillidel. Rüütlilaule esitasid ka naised, sest ristisõdade ajal olid nad rüütlikultuuris lausa austusega ümbritsetud.
- 11.saj võttis munk Buido Arezzost kasutusele noodijooned ja asetas sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. - Muusika kulges sujuvalt teksti järgi, ei vajanud taktijooni - Helilaad:4 põhilaadi – dooria, früügia, lüüdia, miksdüüdia Ilmalik Laul - Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu - Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid * Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks kasutati ka pille(pärit Bütsantsist Vana-Kreekast või Araabiamaadest) * Näppepillis: LAUTO, HARF, kandletaoline PSALTEERIUM jt. * Poogenpill FIIDEL(viuuli eelkäia) * Puhkpillid: erineva kujuga FLÖÖDID, kahekordse lesthuulega ŠALMEID, TROMPETID jm.
teisest paremaks ja teine vanne tühistati. Feodaalide sõjad mõjutasid kõgu ühiskonda, kuna nõrgendasid omavahelisi suhteid ja pinged riigis suurenesid. Suurfeodaalide liiga suur võim nõrgendas kuninga oma ja nii muutus riigi valitsemine ebastabiilsemaks. Rüütlikirjandus hakkas ühiskonnas levima ja muutus väga populaarseks juba 12.ndal sajandil. Esimesteks rüütlilüürika edendajateks olid trubaduurid Lõuna-Prantsusmaal. Saksamaal nimetati lüürikuid minnesingeriteks. Eriti populaarseteks said rüütliromaanid, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur ja tema ümarlaua rüütlid. Rüütliromaan rõhus just eriti rüütlieetikale, tuues välja nende parimad omadused: aususe, heldekäelisuse, vahvuse ja neidude päästmise. Rüütliromaanid on avaldanud mõju ka 21.sajandile kus seniselt kuulub "Kolm musketäri" üheks osaks kohustuslikust kirjandusest põhikoolis. Samuti on tuntud erinevate maade eeposed, mis kirjutatud just feodaalkorra ajal
alandavaks osutuda. Rüütel pidi alati olema eri piirkondades erinevalt: helde ja suuremeelne, kaitsma alati nõrku ja Lõuna - Prantsusmaal trubaduurideks. naisi. Rüütel pidi lisaks sõjariistade kasutamisele oskama ka mängida pilli, Põhja - Prantsusmaal truväärid tantsida, olema viisakas ja hästikasvatatud. Sel ajal arenesid ka lauakombed ning rüütel pidi Saksamaal minnesingeriteks ja spielmannideks. sammuti ka neid hästi teadma. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines Hispaanias huglaarideks. peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja koondumine vennaskondadeks. rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus
14. Miks teame keskaja ilmalikust vähem kui vaimulikust? Ilmalik muusika levis suulisel teel, liturgilisi tekste ja laule kirjutati vaimulike poolt üles. 15. Nimeta vanim vagandiluule kogu, mis seni leitud. 16. Milline kuulus helilooja on kirjutanud nendele tekstidele suurejoonelise teose? 17. Millest on tulnud rüütlite nimetused? 18. Kuidas nimetati rüütleid erinevates piirkondades? Trubaduurideks Lõuna-Prantsusmaal, truväärideks põhjas. Saksa ja Austria rüütlikodades minnesingeriteks. 19. Kus ja millal sai alguse rüütlikultuur? 11. sajandi lõpus Province'ist Lõuna-Prantsusmaal. 20. Milline sündmus tähistab rüütlikultuuri lõppu?
seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209 alanud ristsõjaga Lõuna-Prantsusmaa ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Tegevust alustas inkvisitsioon. Ellujäänud trubaduurid pagesid teistesse maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Truväärid XIII sajandi alguseskeskel puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks (ning Saksamaal minnesingeriteks). Nende peamiseks loominguzzanriks kujunes romaan, mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on rahvakeelset teost vastandina ladinakeelseile. Truvääride esimesed romaanid olid kroonikalaadsed, esivanematest, sõjakäikudest, antiiksetest pärimustest, Trooja sõjast, antiikaja valitsejatest ja Aleksander Suurest. Tuntumaiks rüütliromaaniks on nn kuningas Arturi romanid (ümarlauarüütlite romaanid). Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Uuendused
Samanimelise vokaal-instrumenaalse suurteose on loonud 20.sajandi helilooja Carl Orff. Kangelaslaulud on pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate, korduvate meloodiaormelitega. Tuntuid kangelaslaul pn "Rolandi laul" 11.sajandist. Rüütlilaulud said alguse 11.sajandil Provenc´ist. Lõuna-Prantsusmaal nim. Rüütlilaulikuid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Ringirändavaid alamast seisusest pärit muusikuid nimetati huglaanideks, zonglöörideks, menestrelideks, Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal:
Gregorius polnud ilmselt otseselt seotud laulmisega, ent ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Laulab üks vaimulik, või koor. Gregoriuse koraali tekst on ladinakeelne. Kasutatakse proosatekste. 11.-12. saj. hakkas levima ka ilmalik keskaegne laul. Selle edasikandjateks olid rüütlilaulikud. Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks ja truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Peamisteks lauludeks on armastus- ja kangelaslaulud. Algselt olid rüütlilaulikud tõesti kõrgest soost (näit. Richard I Lõvisüda), hiljem ka madalamatest kihtidest laulikuid. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust pärinevad 10 saj. Gregoriuse koraalile lisati teine hääl, kas kvardi või kvindi kaugusel ja sellist laulu nim. organumiks. Suurima õitsengu saavutas organum aastail 1150-1250 Pariisis, kus kirikulaul oli
ehk menestrelid. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond millest on tänapäeval suhteliselt hea ülevaade. Alguse sai see Provence'ist Lõuna- Prantsusmaalt. Erinevalt kangelaslauludest mis idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale on rüütlilauludes põhiliselt ainult armastuse teema. Rüütlilaulikuid nimetatakse Lõuna-Prantsusmaal trubatuurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal ja Austrias minnesingeriteks. Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest ja nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. 4. Renessanss. Renessanssiajastu oli 14-16.sajandil kui kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg ja kogu uus kunstmuusika oli peamiselt ilmalikes zanrites. 14ndal sajandil muutus oluliselt Euroopa poliitiline pilt ja Saja-aastane sõda tegi lõpu Prantsusmaa kesksele positsioonile Euroopas. See sõda tähistab ka rüütlikultuuri lõppu
mängides, trikke tehes ja taltsutatuid loomi näidates. Nende oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul, mis on ainus keskaegne mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaulikuid nimetati eri paikades erinevalt. Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul".Ilmalikus muusikas kasutati muusika saatmiseks peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. 4)Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandi lõpuni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Selle nimetus tuleb itaaliakeelsest sõnast "renaissance ", mis tähendab taassündi.
Kuna nad kirjutasid ise luuleteosed, meloodia sinna juurde ja veel esitasid ka seda lugu, siis lõid nad ise kogu oma repertuaari. Nende loodud on luulevormidest sekstiin, kantsoon, sirventeesid, romansid. Kõige läbivam teema li armastus ja daamide ülistus, aga oli ka kindlasti taplusi ja sõdu. Tavaliselt teenisid trubaduurid erinevate isandate õukondades, kirjutades laule ka tellimusena. Lisaks Prantsusmaale olid sama tüüpi luuletajad ka Saksamaal, kus neid nimetati minnesingeriteks. Nende luule oli lähemal rahvaluulele, vähem maneerlik ja ülistatavateks daamideks on vahel lihtsad neiud. (Talvet, 1995 : 57-60) 4.3. Linnakirjandus Linnakirjandus hakkas välja arenema samal ajal kui rüütlikirjandus, aga see tekkis linnade ääres ja sees ning oli mõeldud keskklassi inimesele ja see oli inimestele lähedasem. Haridustase oli keskklassi inimeste seas tõusnud ning sellepärast mõtles linnakodanik täiesti teistmoodi võrreldes õukonna aadlikuga
sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: · Armastuslaulud- südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema · Kangelaslaulud- muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati: · Trubaduurideks- Lõuna- Prantsusmaal, kõige peenem stiil, palju kaunistusi · Truväärideks- Põhja- Prantsusmaal · Minnesingeriteks- Saksamaal Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alles 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin- saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Renessanss
nende peenuses. Trubaduur Daniel mõtles välja eriti vorminõudliku luulevormi, sekstiini. Kokku on trubaduuridelt meieni jõudnud ligi 2500 laulu. Juhtival kohal on kantsoon, mida viljeleti enim. See on 5-7-salmiline lembelaul. Trubaduurid viljelesid ka pastoreele ehk dialoogilisi poeeme karjusneiuga. Trubaduurid viljelesid ka romansse, kus rüütel üritas võluda noort aadlineidu. Lisaks viljeleti tentsoone ehk kahe luuletaja vahelist vaidluslaulu. Saksamaal nimetati trubaduure minnesingeriteks. Nad viljelesid samu luulevorme, kuid nende looming oli palju rahvaluulelikum. 7. Rüütliromaan. Kuningas Artur. Graal. Tristan ja Isolde Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 15-16. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist
annaabi.ee 
