Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mineraalhapete-estrid" - 18 õppematerjali

thumbnail
4
pdf

Rasvad ja mineraalhapete estrid

Nimi: Tööleht 1.2 Rasvad ja mineraalhapete estrid rasvhapete Rasvad on ......................................... glütserooli ja .......................................estrid, kus 1 3 ........ glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel. Võrrand: CH2-OH CH-OH + 3C15H31-COOH CH2-OH Kõige sagedamisni rasvades esinevad rasvhapped: üksiksidemeid Küllastunud – sisaldavad ainult ................................................... palmithape C16 C15H31COOH heksadek...

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Orgaanilised ained

Estrid. (aat) Alkaanid. ( aan) a) CH3­CH2­CO­O­CH3 + H2O CH3­CH2­COOH + CH3OH a) CH3­CH2­CH3 + Cl2 CH3­CH2­CH2Cl + HCl b) CH3­CH2­CO­CH3 + NaOH CH3­CH2­COONa + CH3OH b) CH3­CH2­CH3 + HNO3 CH3­CH2­CH2NO2 + H2O c) (CH3­CH2­COO)2Ca + 2HCl 2CH3­CH2­COOH + CaCl2 c) CH3­CH2­CH3 + 5O2 3CO2 + 4H2O Rasvhapped ja rasvad. Halogeenid. a) CH3­CH2­CH2Cl + NaOH CH3­CH2­CH2OH + NaCl a) CH3­O­CO(CH2)14CH3 CH2­OH nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrid | | CH­O­CO(CH2)14CH3 + 3NaOH CH­OH + 3CH3(CH2)14COONa Alkoholid. (ool) | | CH2...

Keemia → Keemia
315 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Estrid ja amiidid

Keemia KT Estrid ja amiidid 1. Valemid ja nimetused o Estrid R ­ COO ­ R' Nimetused: nagu karb.happe sooladel ­ lõpp ­aat Näiteks: CH3CH2COOCH3 ­ metüületanaat o Amiidid R ­ CO ­ NH2 Nimetused: lõpp ­amiid Näiteks: CH3CONH2 ­ etaanamiid CH3CON(CH3)2 ­ N,N-dietüületaanamiid 2. Derivaadid Karb.happe funktsionaalderivaadid ­ happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid Karb.happe asendusderivaadid ­ asendatud karb.happed (aminohapped). Nt: CH3CH(NH2)COOH 3. Estrite ja amiidide omadused Estrid: Amiidid: o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja e...

Keemia → Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Estrid ja amiidid

Keemia KT Estrid ja amiidid 1. Valemid ja nimetused o Estrid R – COO – R’ Nimetused: nagu karb.happe sooladel – lõpp –aat Näiteks: CH3CH2COOCH3 – metüületanaat o Amiidid R – CO – NH2 Nimetused: lõpp –amiid Näiteks: CH3CONH2 – etaanamiid CH3CON(CH3)2 – N,N-dietüületaanamiid 2. Derivaadid Karb.happe funktsionaalderivaadid – happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid Karb.happe asendusderivaadid – asendatud karb.happed (aminohapped). Nt: CH3CH(NH2)COOH 3. Estrite ja amiidide omadused Estrid: Amiidid: o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja e...

Keemia → Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aldehüüdid, Ketoonid, Estrid jms

KEEMIA 1. Mõisted · Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal ­ HCHO. · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon ­ CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape ­ CH3COOH. · Dihapped ­ tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm ­ karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid ­ aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm ­ karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ­ ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on paarisarvuline j...

Keemia → Keemia
254 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia kordamine

ESTRID, AMIIDID. KEEMILISE REAKTSIOONI TASAKAAL, PÖÖRDUVUS, KIIRUS. 1. Kuidas saame karboksüülhapetest nende funktsionaalderivaate estreid ja amiide? Estreid saame kui karboksüülhapped reageerivad alkoholidega CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Amiide saadakse siis kui karboksüülhappes ­OH rühma asemel on -NH (aminorühm). 2. Kuidas antakse estritele ja amiididele nimed? Estrite nimetus antakse sarnaselt sooladele. Näiteks CHCHCOOCH metüülpropanaat. Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite ­ hape liitega ­amiid. Näiteks CHCONH etaanamiid. 3. Millised on estrite ja amiidide omadused (füüsikalised, toime organismile)? Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuvilja lõhnaga. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. Amiidid on tahked, värvusetud, vees halvasti lahustuvad, mürgised ühendi...

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl ­ karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenes...

Keemia → Keemia
374 allalaadimist
thumbnail
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...

Keemia → Orgaaniline keemia
41 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Karboksüülhapped. Estrid ja amiidid.

KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalise...

Keemia → Keemia
210 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Apelsiniõli

Luunja Keskkool Apelsiniõli Esterid Koostaja: Juhendaja: Luunja 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................3 Estrid..............................................4 Apelsiniõli......................................7 Kokkuvõte.....................................10 Kasutatud materjal.........................11 Sissejuhatus Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes näiteks apelsinikoores. Vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike õlidena ja loomadest rasvana. Kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru, siis võtab see kaasa lenduvad eeterlikud õlid. Muid rasvu ja õlisid saab kudedest eraldada veega keetmise või lihtsalt pressimise teel. Täna...

Keemia → Keemia
34 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...

Keemia → Keemia
1036 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...

Keemia → Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...

Keemia → Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keemiatehnoloogia II K.T

1.Kivisüsi, koksistamine, produktid, töötlus Piisavalt suure vesiniku saagise puhul esimesest generaatorgaas põletati soojuskandja kambris (3) õhuga Kivisüsi on olulisim tahke kütus. Väävli sisaldus kahest reaktsioonist ja suure rõhu all toimub osa ning kuumad põlemisgaasid juhiti risti läbi ülalt alla kivisöes (2-6%) põhjustab tema töötlemisel tõsiseid süsiniku metaneerimine: langeva tükilise põlevkivi (d = 10-15 cm) kihi. Põlevkivi keskkonna probleeme. On erinevate kütuste osakaal utmisel tekkinud aur-gaasi segu juhitakse utteproduktide energia tootmisel tänapäeva maailmas. Domineerib kambrisse (4) ja sealt kondensatsioonisüsteemi. Poolkoks tugevalt looduslik gaas...

Keemia → Keemia ja säästev...
33 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Biokeemia praktikumi K.T vastused

1.1 VALKUDE REAKTSIOONID 1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: -universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon-on tingitud peptiidsidemete esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr Ionogeensete r...

Keemia → Biokeemia
408 allalaadimist
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...

Keemia → Keemia
1143 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...

Keemia → Orgaaniline keemia
108 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................

Keemia → Biokeemia
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun