MURDEIGA (11.-16. ELUAASTA): TÜDRUKUTE KASV HAKKAB KIIRENEMA 10.-12. ELUAASTAL, POISTE KASV 12.-14. ELUAASTAL; TOIMUVAD KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED (KUJUNEVAD SUGUTUNNUSED, SAAVUTATAKSE SUGUKÜPSUS). INIMESE ARENG TÄISKASVANUEAS 1) VARANE TÄISKASVANUIGA (20.-40. ELUAASTA): FÜÜSILISED VÕIMED ON KÕRGTASEMEL, 2) KESKMINE TÄISKASVANUIGA (40.-60. AASTA): FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB; TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED, MIS VÕIVAD ESILE KUTSUDA MUUTUSI MINAPILDIS, 3) HILINE TÄISKASVANUIGA (60. -60+): SAGENEVAD KROONILISED HAIGUSED; VANANEMISPROTSESSID ILMNEVAD KÕIKIDES KEHAORGANITES. TUNNETUSLIK ARENG, J. PIAGET' TEOORIA PÕHILISED IDEED 1) SENSOMOTOORNE STAADIUM (SÜND 2. ELUAASTA): ÕPITAKSE TUNDMA KESKKONDA JA SELLEGA TOIME TULEMA PEAMISELT MEELTE JA LIIGUTUSTE KAUDU; 2) OPERATSIOONIEELNE STAADIUM (3.-7. ELUAASTA): HAKATAKSE
suguküpsus (tütarlastel esimene menstruatsioon ja poistel esimene seemnepurse). Noorukiiga - kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga - 20-40aastaselt on inimesed oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmine täiskasvanuiga - 40-60aastaselt hakkab füüsilise tegevuse tase langema, tekivad organismilised muutused (nt menopaus naistel, nägemisteravuse langus). Need võivad põhjustada muutusi ka inimese minapildis. Vananemise kiirus on isikuti erinev, sõltudes paljudest teguritest: geneetilisest soodumusest, keskkonnamõjudest (UV toime nahale). Ebameeldivusi saab vähendada, kui noorusest peale järgida tervislikku eluviisi (korrapärane füüsiline koormus, ratsionaalne toitumine jne). Hiline täiskasvanuiga - 60aastaselt ja vanemalt, sagenevad kroonilised haigused (nt südamehaigused, kõrgvererõhutõbi). Vananemisprotsessid ilmnevad suuremal või vähemal määral kõikides kehaorganistes. NB
Vastutustunne on sisemine vajadus toimida mingil viisil. Vastutustunne tekib kui esineb: - isiklik aspekt (sisemine veendumus, et seda tuleb teha; tegevus tugineb inimese väärtustele ja eesmärkidele); - valikuvabadus (võimalus ise otsustada, kohustuse vabatahtlik võtmine); Maailmapilt on indiviidi suhtumine teistesse. E. Berne neli suhtlusviisi enesesse ja teistesse: - M+ ja T+ - M+ (-) T- sulus miinusmärk sellepärast, et tema enda minapildis on viga, käitumuslikult oleks ta nagu parem (arvab, et on parem), aga tegelikult mitte, teiste mõnitamisega nö kompenseerib oma vigu; - M- T+ - M- T- Positiivne maailmapilt kujuneb armastusest ja hoolivusest perekonnas, et laps saaks aru, et teda armastatakse. Reeglid perekonnas lapse kasvades kokkulepped; võrdsusprintsiip perekonnas, sealhulgas "jagamise printsiip" (empaatia õpetamine/edasi andmine, et teistel on ka tunded ja et nad on erinevad)
pühendatud dokfilmides, inspireerides noori jääma positiivseks ning mõistma, et nad on Jumala loodud ja kellelgi pole õigust otsustada nende üle välise põhjal. Lizzie kirjutised ja kõned on muutnud paljusid noori ning nende mõttemaailma, kusjuures esimese raamatu lugejate inspireerivaid lugusid on põimitud ka teise raamatusse. Lizzie loo põhjal peaks igaüks tegema korrektuure oma minapildis. Mis põhjustel tegeleb tänapäeval nii palju noori enese vigastamisega? Miks kuuleme pidevalt uudistest järjekordse küberkiusatud teismelise enesetapust? Ometi räägitakse minapildist rohkem kui varem. On ilmunud palju raamatuid, lühifilme, artikleid ja muid materjale, mis innustavad noori mööda vaatama teiste arvamusest ja meedias ette antud ,,ideaalse" välimuse mudelist. Mis vahe on Lizzie ja tavalise teismelise elupildis ning mis
tugevdab inimese positsiooni organisatsioonis; Marksitslik lähenemine töö on inimeseks olemise ja eneseteostuse aluseks, kuid praeguse korralduse juures võimaldab ekspluateerimist, mille tulemuseks on võõrandumine tööst; Humanistlik lähenemine inimese areng ja kasvamine töö käigus on olulisem kui tulemus ise; Hedonistlik lähenemine töö võimaldab rahuldada oma vajadusi. Tööga seotus, kui oluline koht on tööl inimese minapildis. Ületundide tegemine, toime tulek tähtaegadega. Uhkuse tunne eduka töö soorituse või lõpetamise korral. Enesehinnangut kujundab edu töös. Tööroll on eneseväljenduse vorm. Töö tähtsus võrreldes- vabaaeg sotsiaalne keskkond, religioon ja perekond. 40. Organisatsiooni liikmelisust väljendav käitumine, erinevad pühendumise vormid. Veendumus, et koheldakse ausalt ja õiglaselt. Tööga rahuloluga. Soodustab uute töötajate sotsialiseerumist
meenutada varasemat otsust ja reageerida vastavalt sellele. 2 Miks me peame paljudes olukordades soovitavaks isegi paindumatut ja põikpäiset järjekindlust? See on kohastumuslikult kasulik, sest pakub meile automaatse reaktsioonina tänapäeva elu keerukuses otseteed- me ei pea infouputuses aega kulutama nende küsimuste üle mõtlemiseks ega tegema raskeid otsuseid. 3 Millised on need 4 tegurit, mille puhul kohustumine v seotus põhjustab muutumise inimese minapildis ja sellest tulenevalt ka tema käitumises? Aktiivne-kirjalik(aktiivne kohustumine annab info, mille alusel kujundame minapilti, mis kujundab meie käitumist, mis tugevdab uut minapilti). Inimese seepoolt tuleb surve viia minapilt tegevusega kooskõlla, väljaspoolt surve kohandada minapilt selliseks, kuidas teised meid tajuvad. Avalik- avalikult võetud seisukohast(avalikust seotusest) tekib
Eneseteadvus: Eneseteadvus on teaduse üks vorm – iseendast teadlik olemine ja enesest arusaamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teste isikute, saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatluses ja analüüsis, kujutluses, hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes ehk minapildis. Ensetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas vaid see kujuneb esimese paari aasta jooksul. 12.Tähelepanu liigid ja omadused. Tähelepanu liigid on a) Tahteline – Suunatakse objektile v tegevusele tahte abil ning see kujuneb õpetuste ja kasvatuse käigus. b) Tahtmatu – kandub objektile iseenesest, ilma tahtepingutuseta. c) Tahtelisjärgne
osa,mis jääb teadvslikkuse piiri taha. Ühiskondlik teadvus - individuaalsetes teadvustes antud ja nendest kantud vaated, ideed, seadumused, väärtused, sotsiaalsed normid, talletatud teadmised, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. Eneseteadvus see on teadlikkus enese olemaolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Väljendub minapildis. Minapilt - enesevaatlus ja -analüüs, -kujutlus,-hinnangud, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus kogemused, elamused Juurdepääsuteadvus sihipäraselt juurde pääseda oma teadmistele ja kogemustele Teadvuse kontiinum teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teema 4 Neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteem: Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.
Kognitiivne areng ja arusaam endast Piageti teooria: u. 11+ vanuses formaalsete operatsioonide staadium o Abstraktne ja loogiline mõtlemine o Metamõtlemine – võime mõttekäiku jälgida, kontrollida, sellest rääkida Enda mõtestamine erinevatest perspektiividest Rohkemate tahkude väljatoomine Suutlikkus erinevaid rolle siduda Enesehinnang Hoiak enda suhtes o Üldine o Spetsiifiline (nt akadeemiline) Teismeeas on minapildis järjest tugevam hinnanguline ja võrdlev aspekt. o 6a „Olen tark“ o 10a „Olen targem kui minu klassikaaslased“ Informatsiooni töötlemise oskuste paranemine → ideaalse ja tegeliku mina võrdlemine. Kogemused võitmise ja kaotamisega, võrdlemine teistega Toetus olulistelt inimestelt Teistepoolne sildistamine Väärtused Väärtused näitavad, mis on inimesele tema elus oluline. o Situatsioonide ülesed
Eneseteadvus on teadvuse üks vorm iseendast teadlik olemine ja enesest aru saamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkuse enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatlustes ja analüüsis, -kujutlustes, -hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes minapildis. Enesetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Eneseteadvuse olemasolu loomade puhul kontrollitakse peeglitesti abil et ennast peeglist ära tunda, peab loomal olema kas või kõige algelisem ettekujutus oma füüsilisest minast. Uinutatud simpansile joonistati lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga laubale suur punane laik. Kui simpans üles ärkas ja ennast peeglist nägi, suunas ta oma tegevuse mitte kujutisele peeglis, vaid iseendale
(Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika". 11 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: · tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid;
(Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste „teadvus“ ei ole samane mõistega „inimese psüühika“. 9 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid;
emotsioonidest, siis lähtub ta nende hindamisel kaaslaste arvamusest. Kui inimesed on ärevuses, siis vihaste inimeste seltskonnas hinnatakse enda emotsiooni ka vihaks. Nt: inimese võrdlemine meediatähtedega. Tehakse seda kolmel viisil enesehindamiseks, enesearendamiseks, eneseparendamiseks. Kui lapsed on alla 8 aasta vanad, siis omn nad vähem mõjustatud enda hindamist, vaid huvitatud enese parendamisest. Pärast hakatakse hindama ideaalide järgi. Kultuuridevahelised erinevused minapildis Enesekirjeldamine isiksuseomadustega lähtumine individuaalsest Enesekirjeldamine sotsiaalne Kultuuris domineerivad väärtused mõjutavad. Vastavalt kultuuridele: Individualism üksikindiviid ja tema vabadused on tähtsamad. USA, Austraalia, Suurbritannia, Kanada Kollektivism suurte inimrühmade eesmärgid on olulisemad, oluline koostöö ja kooskõlas toimimine. Hiina, Jaapan, Venetsueela, Kolumbia Sõltuv ja sõltumatu nägemus iseendast
sioon tegutseb: mida arvatakse turu hetkeolukorrast, mida oodatakse selles valdkonnas tegutsevatelt organisatsioonidelt, kuidas kommenteeritakse konkurentsi, milliseid võimalikke arenguid ja muutusi soovitakse turul edaspidi näha. · Organisatsiooni kuvandi kaardistamine oluliste sihtrühmade seas: millised on esmased seosed, ootused, müüdid ja hirmud, mis seonduvad organisatsiooniga. · Vaadelda, kas ja mil määral on erinevusi organisatsiooni minapildis (millisena end nähakse, millisena tahetakse näha) ja võtmesihtgruppide ettekujutuses organisatsioonist, ja kus on lõhe kõige suurem. · Selgitada välja, kui hästi teatakse organisatsiooni tooteid või teenusteportfelli ja pakutavaid võimalusi, millisena tajutakse organisatsiooni müügi-, turundus- ning reklaamitegevust. · Analüüsida sihtgrupi ootusi ja soove, samuti tarbijaskonna laiendamise võimalusi ning viise;
Oidipaalne etapp Oidipaalne etapp on saanud nimetuse antiiksest legendist, kus Oidipus tappis oma isa ja abiellus emaga. Lapsi hakkavad huvitama sugupooltevahelised erinevused. Ta saab üha tugevamini teadlikuks oma soost. Laps uurib keha, proovib ja küsib erinevatesse sugupooltesse ja soolisse käitumisse puutuvaid asju, mängib kirurgi jne. Lapse minapildis sisaldub tüdrukuks või poisiks olemine, sooidentiteet. Selles etapis hakkavad tüdrukute ja poiste mängud üksteisest erinema. Soo ärkamisel elab laps tugevas ja sügavas suhtes isa ja emaga. Tüdruk eraldub tugevast sõltuvusest emast ja armub isasse. Poisi suhe emasse muutub sõltuvusest kiindumuseks, ihaluseks. Laps 164
annaabi.ee 
