Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud
SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö. Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas. Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada: õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
(...). See tähistab levinud õpetajakäitumist, mida olen otsustanud nimetada „taktikaliseks pausiks“. Kunagi ei tule aega, mil me enam ei mõtesta end õpetajana (või õpilasena). Ma loodan, et see See teadlik käitumine seisneb lühikeses pausis, mille õpetaja teeb oma kõnes püüdmaks õpilase raamat võimaldab teil oma kutsumust isiklikult mõtestada ning toetab ja innustab teid teie tähelepanu või andmaks õpilasele aega õpetaja poolt äsja öeldu töötlemiseks. Vanematele õpetajateel. lastele võib see ka edastada üleskutse „maha rahuneda“. Näiteks kui te mänguväljakul mitme meetri kauguselt õpilasele viipate või ta enda juurde kut- sute, peate esmalt saavutama silmsideme. See on ilmselt lihtsam, kui me teame õpilase nime. Teooriad, hoiakud ja see raamat
tanud, mida pole sõnastatud ja mis on seotud teadmisega, kuidas midagi teha, ning millest on kasu praktiliste eesmärkide realiseerimisel. Sternbergi praktilise intelligentsuse kontseptsioon toetub paljudele uuringutele, mis kinnitavad, et akadeemiliste ülesannete lahendamisel mõõdetud intelli- gentsus ei tarvitse avalduda tegeliku elu probleemide lahendamises. Ühena paljude näidete seas toob ta katse, milles uuriti Brasiilia väga napi haridu- sega või üldse ilma hariduseta tänavalapsi, kes elatise hankimiseks tänaval kauplesid. Uurijad leidsid, et lapsed lahendasid kauplemisel ette tulevaid sisulisi matemaatikaülesandeid märksa paremini kui samu ülesandeid nii-öelda akadeemilises vormis (nt 2 + 3 = ?). Samamoodi on täheldatud vastupidist: paljudele õpilastele valmistab raskusi akadeemiliste teadmiste ülekanne argiellu. Võimalikuks vihjeks selle kohta on PISA-testi tulemused:
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
