Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormustakistusele ( = L/R), mistõttu poolil tekib esialgu lülitamise hetkel suur pingelang ja koormusel on pinge väike.
telerite süsteemid ka arenevad koos. Näiteks uue Samsungi Smart TV puldil tehtud ,,touch" nuppud, mitte tavalised plastik või kummi nuppud. Mõned teleri puldid sisaldavad ka led display, kus on olemas kõik vajalik informatsioon. 6 Kuidas töötab tv pult? Saadetavaid infopuna kiirgustega pikkusega 0,75- 1,4 mikroon. See värvus on inimesele nähtamatu, aga levitatav puldi süsteemiga. Suures osas PDU puldis kasutatakse spetsiaalset mikroskeemi. Praegu on televiisoril vähe nuppe, kuid puldi peal on palju. Pultide jaoks mitme funktsioonideks peab olema raskem süsteem. See süsteem on sagedusmanipulatsiooniga käske signaali vedaja ja kodeerija. Praegu selle jaoks kasutatakse digitaalset töötlemist saatja mikroskeem moduleerib ja kodeerib signaale ja saaja (TV) dekoteerib ja demoduleerib selle signaali. Peale saadetud demodulatsiooni kasutatakse sageduse filtrit, et jagada signaale.
Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, . Vahemälu - Mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks.. CPU central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. GPU graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. USB -universal serial bus universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks.
vältimine), miinuseks aga vajadus rakendada piletile info kirjutamisel (ja sealt lugemisel) keerukat krüptosüsteemi, mis, nagu praktika näitab, võib osutuda suhteliselt kergesti murtavaks. Ilma krüptosüsteemita muutuks piletite võltsimine väga lihtsaks. Online süsteemid. Online süsteemi korral ei ole piletikandjale enamasti salvestatud pileti liiki ega kehtivust, selle asemel on kaardi mikroskeemi tootja poolt piletisse salvestatud unikaalne kood (UID), mis võib olla kas piletiomanikust sõltumatu (anonüümne pilet) või seotud piletiomanikuga või ka otse piletiomaniku identifikaator, näiteks isikukood (personaliseeritud pilet). UID unikaalsuse tagavad kaartides sisalduvate mikroskeemide tootjad, kaardi kloonimine nõuab eritehnikat. Pileti liigi ja kehtivuse kontroll tehakse üle võrgu tsentraalse piletite andmebaasi vastu, kasutades piletikandjal olevat UID-d
Loomisloo kohta nii palju, et ta ei tahtnud enda sõnul teha tavalist eluloofilmi. Ta tahtis teha enda kunstinägemuse järgi midagi erinevat. Coppola kaamera oli argiselt seatud keset 18. sajandi Prantsuse õukonda, püüdmata luua eepilisi kaadreid, näidata asju suuremana, ideaalselt funktsioneerivana. Ka Coppola flirdib kergelt sellise maalilisusega, kuid sobival hetkel komistab ta dekoratsioonide otsa. Sotsiaalne ülesehitus meenutab justkui keerulist mikroskeemi, mis saab ainult õigesti toimida. ,,Marie Antoinette" muudab aga õukonnaelu keset sahisevaid kleite ja üleelusuuruseid interjööre ootamatult argiseks. 10. Loe läbi mõni filmi puudutav retsensioon. Millega nõustu ja millega mitte? Nõustun väitega, et naisvaatajad tunnevad vist kõiki neid kostüüme, kingi ja ehteid nähes nagu paradiisis. Noh, kas just paradiisis, aga tunnevad ikka ära selle elevuse seoses riiete ja kingadega
eksootilisema eksemplari ka mõne kataloogi (ELFA, FARNELL jne) kaudu tellida. Tõsi, mugavuse (hetkel siis vaikuse) eest tuleb maksta ja mitte vähe. Teine võte on ventilaator lihtsalt ära jätta. Nimelt on videokaartidel ja emaplaatidel mõned kivid varustatud üsna madala (ehk siis väikese pindalaga) radiaatoriga. Raua kokkuhoiu kompenseerimiseks istutatakse sellise radikaniru otsa pisike lärmakas ventilaator. Asendame radiaatori vähe asjalikumaga ja ventilaatorit polegi enam vaja. Mikroskeemi korpuse ja radiaatori vahele tuleb lasta spetsiaalset soojusjuhtivust parandavat pastat (nagu see protsessori ventilaatorite komplektis mõnikord kaasas on) Protsessori ventilaatori ,,vagaseks tegemine" on hulga keerulisem. On teada, et mida vähem on ventilaatoril labasid, seda vähem müra ta põhjustab. Samuti on oluline laba kuju. Teravate ääretega labadega ventilaatorid mühisevad rohkem kui ümaramaid labasid omavad eksemplarid. Medali teine pool on see, et kirjeldatud vaiksemad
Müravaese transistori võimendusastme (6.2B joonisel) sisend transistoril VT1, Ic kollektorivool on ainult 2,5A mistõttu mürategur ühevoldilise väljundsignaali suhtes on vähemalt -78dB. Võimendi sisendtakistus on 200k mistõttu mikrofoni takistus võib olla kuni 50k ja talitlus sagedusala 20Hz-20kHz, vajalik võimendustegur Ku=R4/R3 le.Takisti R4 skeemis muudab tagasisidet. Pingejagur moodustab R4 jast ja R3 est. Mikroskeemiga K548YH1. Selle mikroskeemi eelised üldotstarbeliste OP võimendite sees on väiksem omamüra ja väike modulatsiooni moonutus Kh 0,1%,tal on 1 polaarne toide ja tema sees on integraalne pinge stabilisaator ja või peale panna 9-15V ini ja sagedus korrektsioon on ka sees. Selle mikroskeemi kummagi võimendi kummagi sõltumatu võimendus kanali talitlus sagedusala on 20Hz-20kHz ebaühtlusega -1dB, nimi sisendpinge 1mV. Suurim lubatav pinge on kuni 30mV. Nimi
o Programmeeritav püsimälu – PROM-tüüpi mällu saab kasutaja kirjutada ühe korra, sest info salvestamine on destruktiivne protsess o Ümberkirjutatavad püsimälud – kõik need mälud põhinevad ujuva paisuga väljatrasistoritel, erinedes kustutusviisi ja ka vähesel määral sisemise ehituse poolest. EPROM – kustutamine toimub ultravioletvalgusega läbi mikroskeemi korpuses oleva läbipaistva kvartsakna EEPROM – infot kustutatakse elektiväljaga, kustutakse tavaliselt sõnade kaupa FlashEPROM – infot kustutatakse sektorite kaupa elektiväljaga. Üks levinuimaid püsimälusid, mida kasut väga laialdasel kantava infokandjana (mälupulk), digikaamerates, MP3 mängijates jne 17 11
SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist. Jahutajad jagunevad kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivjahutus on ilma ventillaatorita jahutus. Arvuti kastis liigub õhk arvuti eesotsast sisse, kasti sees soojeneb ning väljub läbi toiteploki. CPU pesa või sokkel on elektriline komponent, mis kinnitub trükkplaadile (PCB) ning on mõeldud CPU majutamiseks. See on spetsiaalne mikroskeemi sokkel, mis on disainitud väga suurte jalgade arvu jaoks. CPU sokkel omab mitut funktsiooni. Selle füüsiline struktuur hoiab CPU-d ja kandetuge jahutussüsteemile, hõlbustab protsessori vahetamist (samuti vähendab hinda) ning moodustab elektriühenduse nii CPU-ga kui ka PCB-ga. CPU sokleid leidub kõige rohkem lauaarvutites ning serverites, eriti sellistes, mis põhinevad Inteli x86 arhitektuuril. Sülearvutid kasutavad tavaliselt pinnale kinnituvaid CPU-sid
võimaldavad natuke kiiremini muutuvat välist signaali - loogilist nivood peab signaal hoidma vähemalt 50ns. ATmega8-l on ainult 2 sünkroniseeritud välist katkestust. Portid (B , C ,D ) Atmeli mikrokontrolleril mega88 on kolm sisend-väljundporti: port B (PB), port C (PC) ja port D (PD). PORT B (samamoodi nagu PORT C ja D ) on IO seade määratud väljaviikude seisundi manipuleerimiseks ja lugemiseks. Iga AVR mikrokontrollerite port käsitleb kuni 8 mikroskeemi jalga. AVR arhitektuuris pordi tööd määravad 3 IO registrit. Alustades mikroprotsessori programmeerimist, on portide konfigureerimine esimene ülesanne, sest enne kui mikrokontroller hakkab väliste seadmetega ,,suhtlema", peab olema ära määratud milliste väljaviikude kaudu liiguvad andmed mikrokontrollerisse sisse ja milliste väljaviikude kaudu liiguvad andmed mikrokontrollerist välja. Võtame näiteks pordi B, mis koosneb kolmest registrist PORTB, DDRB ja PINB.
kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töötas 1959.a. jaanuaris Robert Noyce Fairchild Semiconductori laboratooriumis. - IV põlvkond (1980-...) – väga suured mikroskeemid (VLSI) 3. Milleks on võimeline transistor (2 tegurit) - Transistor suudab väikese signaaliga kontrollida palju suuremat signaali (võimsuse mõttes). - Transistor suudab väljundit kontrollida proportsionaalselt sisendiga – võimendi. Samas on ta võimeline toimima ka switchina. 4. Mis asi on wafer?
kiiremini kui nende alalisest asukohast. Näit. keskprotsessori vahemällu loetakse andmed arvuti põhimälust, kõvaketta vahemällu loetakse andmed kõvakettalt, brauseri vahemällu salvestatakse andmed veebist jne. Kirjuta lühendid inglise keeles lahti ja selgita neid. 1. CPU – central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on aritmeetika-loogikaplokk (ALU) , mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole 2. GPU – graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks
Kuid tööde juures jah otseselt ei läinud vaja teadmisi, vaid rohkem oli vaja füüsilist jõudu ning montaazi juures käte osavust ning numbrite tundmist. 5.4. Hinnang praktikale koolis Kooli praktikatest läks kõige rohkem vaja montaazi praktikat, kus sai harjutatud skeemide ühendamist jne. Lukkseppa praktikat eriti ei olnud vaja praktika juures, sest metalle me ei töödelnud. Sama võib öelda elektroonika praktika kohta, sest ühtegi mikroskeemi me ei pidanud jootma. Kuid siiski kunagi läheb ikka neid oskusi kõiki vaja ma arvan, nii et hane selga vesi need tunnid kindlasti ei olnud. Negatiivse poole pealt tooks ainult seda esile, et need praktikad oleks võinud olla pikemad, siis oleks saanud veel rohkem õppida ja harjutada neid erinevaid töid. Samuti oleks võinud praktikal kasutusel olev tehnika olla kaasaegsem.(nii mugavuse kui ohutuse eesmärgil) 5.5.Hinnang ettevõtte praktikale.
Pikk juurutamise ja prototüübi valmistamise aeg; Tülikas muudatuste tegemine. Disainid võivad olla: Full custom design toote jaoks tehakse algusest lõpuni oma mikroskeem (CAD, Silicon Compailer) Semicustom Design kasutatakse vamis toorikuid ja disainitakse ainult osa, mis realiseerib vajalikku toodet (gate arrays, standart cells) o Programmeeritav loogika ja riistvara programmeerimise tehnoloogiad PLD-programmable Logic Devices. Mikroskeemi valmistamise ja programse realisatsiooni vahel on olemas veel üks spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalus programmeeritav loogika. Siin programmeeritav loogika tähendab tegelikult mitte protsessoris täidetava programmi kirjutamist, aga riistvara tooriku konfigureerimist vastavalt oma rakendusele. Programmeerimise all tuleb siin mõista konfigureerimist. Konfigureerimiseks/programmeerimiseks kasutatakse põhiliselt kolme tehnoloogiat:
loogikaelemendid. Nüüd tuleb meil siduda algoritmid ja digitaalloogika. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks 2 võimalust: jäiga loogikaga ja mikroprogrammeeritav. Jäiga loogikaga juhtautomaat. Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi sünteesi ning uue mikroskeemi valmimist. Algoritmi realiseerimiseks loogiskeemina on vaja teada järgmisi parameetreid: X1 jne sisendid, millest sõltub, kuidas läbitakse algoritmi. Algoritmi täitmisel määravad tingimuslikud sõlmed erinevate harude valiku. Juhtautomaadis vastavad tingimustele sisendid, mis tulevad protsessori teistest osadest. Y1 jne väljundid, mis aktiveerivad tegevusi protsessoris ja kogu süsteemis, käivitavad mikrooperatsioone ehk elementaartegevusi arvutis.
Arvutiriistvara I: Arvutustehnika ajalugu Küsimus 1 Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? Õige vastus on: VisiCalc. Küsimus 2 Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? Õige vastus on: 4004. Küsimus 3 Millist protsessorit kasutas esimene IBM PC? Õige vastus on: 8088. Küsimus 4 Moore seadus väidab, et ühte mikroskeemi paigutatavate transistorite hulk kahekordistub iga ... kuuga. Õige vastus on: 18. Küsimus 5 Kes lõi(d) C programmeerimiskeele? Õige vastus on: Dennis Ritchie. Küsimus 6 Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? Vali üks: Õige vastus on: Compaq. Küsimus 7 Milli(ne/sed) arvuti(d) aitas(id) briti valitsusel II maailmasõja ajal murda koode? Õige vastus on: Colossus. Küsimus 8
5.2.Sagedusjagajad- Ka sagedusjagureid kasutatakse vastuvõtjas sagedussüntesaatorites, heterodüünisignaalide formeerimisel. Harmoonilise signaali sagedusjagajate seas on levinum regeneratiivsele tööprintsiibile tuginevad jagurid. Nii koosneb n kordne jagaja (joon. 5.2.1): ·segustist, kuhu antakse sisendsignaal, ·n-1 kordsest sageduse kordistist ·ringahelat sulgevast positiivse tagasiside ahelast. Selline jagaja jagamisteguriga 2...7 võib olla realiseeritud ühe mikroskeemi baasil; oluline on tagada ühest suurem ringahela ülekandetegur. Joonisel on toodud ka mõned lihtsamad struktuuride näited sageduse jagamiseks 2, 3 ja 5 korda. Võrreldes digitaalsete sagedusjagajatega on harmoonilise signaali jagajate: ·väljundspekter puhtam, ·väiksemad on parasiitkiirgused ·väiksem tarvitatav võimsus, ·kõrgem on sageduspiir. Samas on aga nõutav LC või mõne muutüübilise võnkeringi olemasolu, elementide parameetrite täpne valik ja häälestus
Emaplaat on mitmekihiline mikroelektroonika seadeldis, mille eesmärgiks on võimaldada andmeedastuskanalite kaudu liigutada andmeid erinevate emaplaadil paiknevate komponentide vahel, samas varustades neid sobiva toitepingega, mis saadakse toiteplokist. Protsessor Protsessor (CPU Central Processing Unit) on kesktöötlusseade, arvuti "aju", mis juhib kõiki arvutis toimuvaid protsesse. Protsessor on väike komplektne arvutusmasin, mis on mahutatud ühte kiipi (Chip) ehk mikroskeemi, siit ka sageli kasutatav nimetus: mikroprotsessor (microprocessor). Igal protsessoril on kaks põhikomponenti: · ALU (Arithmetic/Logic Unit), aritmeetika-loogikaseade, mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid · Juhtplokk, mis võtab mälust käske, dekodeerib ja täidab neid, pöördudes vajadusel ALU poole Erinevad emaplaadid toetavad erinevate tootjate protsessoreid ja erinevaid protsessori kiiruseid. Ühed emaplaadid toetavad Inteli poolt toodetavaid protsessoreid, teised
– dünaamiline mälu, kus laengu hajumine võtab aastaid aega. Erinevad mälud erinevad üksteisest põhiliselt kustutusviisi poolest. Info salvestatakse ujuvpaisule laengu kandmisega. EPROM-ist toimub kustutamine UV-valgusega. UV-valgusega tulev lisaenergia hajutab ujuvpaisult laengud. Kustutada saab terve mikroskeemi sisu korraga. Flash EPROM-ist ja EEPROM-ist kustutatakse info elektriväljaga. EEPROM-ist saab kustutada tavaliselt sõnade kaupa, Flash EPROM-ist sektorite kaupa. Sisemine ehitus on neil sarnane. Flash on praegu üks levinumaid püsimälusid (kasut. mälupulgas, MP3-s jne). Erinevalt SRAM- ja DRAM-tüüpi mäludest on ümberkirjutamise tsüklite
mööda mikrokontroller (RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trükkplaat, mis sobib ainult antud ülesande lahendamiseks. Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech StaticRAM trigerid ühendatakse mux-ga. AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech ErasableProgrammableReadOnlyMemory EPROM transistorid,
mööda mikrokontroller (RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trükkplaat, mis sobib ainult antud ülesande lahendamiseks. Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programne lahendus: Odav, aeglane, paindlik. Kasutusvaldkonnad peamiselt mitte väga nõudlike ning väikesemahuliste ülesannete juures. Riistvaraline realistatsioon trükkplaadina: Kallis, keerukas, väga kiire, jäik. Sobiv suuremahuliste, andmerohkete ning ekstreemsetes oludes läbiviidavate ülesannete lahendamise jaoks. Väikeste
mööda mikrokontroller (RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trükkplaat, mis sobib ainult antud ülesande lahendamiseks. Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech StaticRAM trigerid ühendatakse mux-ga. AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech ErasableProgrammableReadOnlyMemory EPROM transistorid,
valemite alusel, kusjuures tuleb arvestada, et paraleel piirikute korral on piiramis reziimis mitte 0 vaid ühendatakse sisenditesse kaitse dioodid (need kaitsedioodid võivad olla ka mikroskeemi sees). umbes 0,7 volti, see on kasutatava dioodi päri pingelang. Sageli vajatakse ka 0st erinevat piiramis nivooga lülitusi. Pingeallika puudumisel avaneb positiivsel poolperioodil diood, ta lühistab väljundi ja sõltuvalt on taolist pinget ikkagi vaja siluda, siis kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks, kuna pulsatsiooni
Arvutustehnika ajalugu Millist protsessorit kasutas esimene IBM PC? 8088 Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? 4004 Moore seadus väidab, et ühte mikroskeemi paigutatavate transistorite hulk kahekordistub iga ... kuuga. 18 (või 24) Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad, ikoonid ja hiire? Xerox Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? VisiCalc Kes nendest on Inteli asutajad? Robert Noyce ja Gordon Moore (mõnes kohas Andy Grove) Milli(ne/sed) arvuti(d) aitas(id) briti valitsusel II maailmasõja ajal murda koode? Colossus Kes lõi(d) C programmeerimiskeele? Dennis Ritchie Mille eest said Shockley, Brittain ja Bardeen 1956
Selleks on siini arhitektuur kus ühedliinid e. siinid (füüsiliselt 47 komplekt juhtmeid) on kasutusel kõigi süsteemi komponentide vahel info vahetamoseks. Analoogiline kiirteede süsteem liikluses. Kõik süsteemi komponendid peavad täitma teatud formaalseid reegleid (siini protokol), et vältida konflikte. Liikluses on selleks liiklus eeskirjad. Probleem on selles, et tehnoloogiliselt on piiratud mikroskeemi väljaviikude arv ja nüüd peab suhteliselt võimas protsessor suhtlema kõigi teiste süsteemi komponentidega läbi selle piiratud kanali (siini). · Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses. 1. Andme-siin Data Bus (DB) Andmete teisalduseks ette nähtud siin (ühendused keskprotsessori, mälu ja välisseademte vahel. Andmesiini laius ja taktsagedus määravad ära andmeedastuskiiruse (edastatavate
Selleks on siini arhitektuur kus ühedliinid e. siinid (füüsiliselt 47 komplekt juhtmeid) on kasutusel kõigi süsteemi komponentide vahel info vahetamoseks. Analoogiline kiirteede süsteem liikluses. Kõik süsteemi komponendid peavad täitma teatud formaalseid reegleid (siini protokol), et vältida konflikte. Liikluses on selleks liiklus eeskirjad. Probleem on selles, et tehnoloogiliselt on piiratud mikroskeemi väljaviikude arv ja nüüd peab suhteliselt võimas protsessor suhtlema kõigi teiste süsteemi komponentidega läbi selle piiratud kanali (siini). Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses. 1. Andme-siin Data Bus (DB) Andmete teisalduseks ette nähtud siin (ühendused keskprotsessori, mälu ja välisseademte vahel. Andmesiini laius ja taktsagedus määravad ära andmeedastuskiiruse (edastatavate
andmevahetuses. Pinumälu PILET 17. Vahemälu. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat - nende osa käsu täitmisel. Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu reigistrit ning vahemälu. CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori põhikomponent on aritmeetika-loogikaplokk (ALU - Kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk (See osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud), mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral
siine mööda mikrokontroller (RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trükkplaat, mis sobib ainult antud ülesande lahendamiseks. Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit. Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech – StaticRAM trigerid ühendatakse mux-ga. AntiFuse tech – programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech – Erasable Programmable Read Only Memory – EPROM
Accessib mälupesa numbriga PC väärtus + offset d16 väärtus. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). Mikroprotsessorite ilmumine tõi kaasa uue arhitektuuri tekke. Selleks on siini arhitektuur kus ühendliinid e. siinid (füüsiliselt komplekt juhtmeid) on kasutusel kõigi süsteemi komponentide vahel info vahetamiseks. Kõik süsteemi komponendid peavad täitma teatud formaalseid reegleid (siini protokoll), et vältida konflikte. Probleem on selles, et tehnoloogiliselt on piiratud mikroskeemi väljaviikude arv ja nüüd peab suhteliselt võimas protsessor suhtlema kõigi teiste süsteemi komponentidega läbi selle piiratud kanali (siini). Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses. Siinid jagunevad oma funktsioonide järgi kolmeks: 1) Andme-siin (Data Bus (DB)) - siini järgulisus määrab ühe siini tsükliga (pöördumine lugemiseks või kirjutamiseks mälu või sisend-väljund seadme poole) edastatava sõna järgulisuse. Kui DB on 32 järguline
väljatransistoridel sajad megaoomid ja MOP-transistoridel sajad gigaoomid. Väljatransistoride parameetrid sõltuvad vähem temperatuurist. Soojusläbilöögi oht on neil väike, sest temperatuuri kasvades neeluvool mitte ei kasva, vaid väheneb. Väljatransistorid on voolusäästlikumad kui bipolaartransistorid (see kehtib eriti digitaalelektroonika elementide valdkonnas). Väljatransistoriga võimendi võib töötada 1V või veelgi väiksemal toitepingel. Ka võtab väljatransistor mikroskeemi aluskristallil märksa vähem ruumi kui bipolaartransistor ning väiksem arv tehnoloogilise protsessi vaheastmeid nende tootmisel teeb nad bipolaartransistoridest odavamaks. 3.5.1. pn-väljatransistor pn-väljatransistori aluselemendiks võetakse tavaliselt n-juhtivusega pooljuhist kanal, sest elektronid on märksa suurema liikuvusega kui augud (toodetakse siiski nii n- kui p- kanaliga pn-väljatransistore). Õhukese kanali mõlemale poolele on difundeerimisega tekitatud p-juhtivusega alad
(RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trükkplaat, mis sobib ainult antud ülesande lahendamiseks. Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit. Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech StaticRAM trigerid ühendatakse mux-ga. AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused.
pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trükkplaat, mis sobib ainult antud ülesande lahendamiseks. Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit. Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech StaticRAM trigerid ühendatakse mux-ga. AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused.
sekundis. arvuga lugemeid iseloomustad. Kuna aga 700Hz ja 1000Hz vahe on 300Hz siis tekib olukord kus Kodek lugemeid voetakse liiga harva ehk digitaalseks Sidetehnikas luhend sonadest coder/decoder muundatud (kooder/dekooder). signaal ja hiljem analoogsignaaliks tagasi Tahistab harilikult mikroskeemi ehk kiipi , mis muundatud signaal teisendab on selline nagu on naidatud punase joonega. analoogsignaale digitaalsignaalideks ja vastupidi. Uhesonaga algul on 700Hz (sinine) siinus ,siis Naiteks voetakse mobiiltelefoni konekodek vastutab inimhaale samplid (mustad tapid joonisel) ja kui nuud hiljem kodeerimise eest
Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja
Laengu mõjul moodustub vedelkristallis sirge ahel ja see ei lase valgust läbi. Selline multiplekseerunud vedekristallide juhtimine võimaldab oluliselt vähendada vajalike liinide arvu. Varem juhiti igat kristalli eraldi, kuid suuremate kuvarite puhul muutus iga kristalli eraldi juhtimine mõttetult kalliks. MxN liini vs M+N liini. Multiplekseerimisel on vajalik, et impulsid jõuaksid õigel ajal ekraanivälja punktini. Juhtimiseks kasutatakse eraldi mikroskeemi. Aktiivmaatriksiga LCD kuvarid on ehituselt üsna sarnased passiivmaatriksiga kuvaritega. Endiselt on maatriksis liinid viidud iga vedelkristallini, et neid juhtida. Erinevuseks on see, et vedelkristalli juurde on paigutatud transistor, mis töötab lülitina, mis juib vedelkristalli tulevat pinget. Üle kogu maatriksi on üks ühine elektrood, kuhu on ühendatud punktide vedelkristallid. Baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru tegistritest saadetakse kood, mille järgi
võimendus astmetena. Ja seetõttu võiks multivibrasi koostada loogika elementidest analoogselt multivibra põhiskeemile. See skeem ei ole aga kasutatav sest K mop ei talu suuri negatiivseid sisend pingeid. Selleks et lülitus ei sõltuks loogika liigist kasutatakse mõnevõrra teistsugust lülitust kus sisenditele ei saa tekita suuri negatiivseid pingeid ning nende negatiivsete pingete vältimiseks ühendatakse sisendidesse kaitse dioodid (need kaitse dioodid võivad olla ka mikroskeemi sees). Joonis 4.6.1 Väljundiga ühendatud kondensaatorid laetakse väljundpingeni ja kui lülituse seisund muutub siis hakkab konensaator tühjenema. Oletame algolukorras on väljundis 1 on 0 ja väljundis 2 on 1 selle tulemusena hakkab laaduma C2. D.D2 väljnudist läbi takistuse R1. see laadimisvool tekitab takistusel R1 pingelangu mis viib D.D1 sisendi tugevalt positiivseks ning hoiab selle väljundi asendis 0. Laadimisvool väheneb aga
annaabi.ee 
