elukoosluse. ( taimse-,seene-,loomakooslused ja mikroorganismid) Ökotoop-elukeskkond (õhk-,vesi-ja muldkeskkond) Ökosüsteem- on isereguleeruv süsteem,milesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukus on pikema aja jooskul stabiilne. Ökosüsteemi toitumisahelad: Toiduahela moodustuvad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Tarbijad e.konsumendid-herbivoorid ja neist omakorda kiskjad.Kas. toiduks teisi elusorg. Lagundajad e.destruendid-mikroorg. ja seened ning ka selgrootud loomad Tootjad e.produtsendid-rohelised taimed ( fotosünteesi teel vajalikke org.aineid) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud org. ning lõpeb mikroorg.( seente,bakterite või protistidega). Toiduvõrk- nim. Omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Populatsioonilaine- populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused. Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena.
ümbiondid-erinevat liiki org., kes teevad mõlemale kasulikku koostööd. Lämmastiku sidumine-õhulämm. muutmine taimedele omastatavasse vormi ning lämm. viimine aineringesse. Juuremügar-õhulämm. siduvate bakterite ja taimejuurte koostöös kujunevad mügarad taimejuurel, kus taimed saavad eluks vajalikku lämm., bakterid ja süsivesikud. Mükoos-seente poolt põhj haigus loomadel, sh inimestel. Patogeensed org-haigusi põhj organismid. Normaalne mikrofloora-meie keha peal ja sees elavad mikroorg., kellest osa on kasulikud, enamik kahjutud. Siirutajad-haigustekitajaid edasi kandvad org.
kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg(orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp-produkt-savi; keemil.murenemine ülekaalus- oksiid) *organismid- mida rohekm taimi/org.ainet, seda suurem bioproduktiivsus.(kivimmurendile asunud taimed loovad org ainet, mis kuhjub lähtekivimi pinnale, mida mikroorg lag hakkavad. (taimse, loomse, mikroobse orgaanil aine toimel saabki lähtekivimist lõplikult muld). O-metsakõduhorisont- erineva lag astmeda puuvaris, taimed. Seob vett, väh aurumist, regul.soojusreziimi, mikrobiol tegevust. A-huumushorisont- tekib org aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub, tume, kõrgeima biol aktiivsuse ja huumusesisaldusega. E-väljauhtehorisont- laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja vees sis aineid alumistesse horisontidesse,
areaal. territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. populatsiooni saab iseloomustada ka tihedusega. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Ühel territooriuml elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elskoosluse e. biotsönoosi. Kogu biotsönoos(taime-,seene-,loomakooslused, mikroorg.) on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga e. ökotoobiga. selle all mõist. territooriumit, millel biot. paikneb, abiootilised tegurid, mis seda mõjuavad. Biots. koos ökot. moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem - on isereguleeruv süsteem, milles biot. ja ökot. on omavahel aineringe kaudu seotud. näitajad: liigiline koosseis(ökos.kuuluvate liikide nimistu), liigirikkus(kooslustesse kuuluvate liikide arvu). TOITUMISTASEMED: 1) tootjad e. produtsendid-org
Äratundmine,regulatsio depolümer.,tagasi keemilisi sidemeid,mis on,kasv.Bakterid- tubuliini peaksid katkema peremeesrakk- ühikuteks)Kolhitsiin reaktsioonis.Ravimid ründamine ja süs. Nagu seostub t-ga ensüümiinhibiitorid:s retseptorid.Glükokonju blokeerides polümer- ulfoonamiidid(inhibeer gaadid(nt ni,taksool stabiliseerib ivad mikroorg-s glükosfingolipiidid raku mikrotuubuleid aga ensüümkatalüüsi regulstsioonis,seos hoiab ära depolümer- reacts.),tsefalosporiini vähiga)Kui mõjutada ni,vinkristiin blokeerib d ,penitsilliin (inhib ravimiga kuidas pol-ni.Peptiidid ja glükopeptiid suhkrud osalevad valgun- transpeptidaasi molek äratundmises- hormoonid(interferon- blokeerides bakteri raku muutmine
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid
· Eraldussilinder, kus eraldatakse võiteradevaheline pett. Seal saab ka võitera jahutada vee piserdamisega võiterale · Teksturaator, kus või pressitakse. Samuti toimub seal deodoreetimine ja soovitud lisandite või juuretise lisamine, veesisalduse normaliseerimine 12. Miks eelistatakse piima separeerida 40-50 °C temperatuuril? Rasva eraldumine on parem ja sellega seotud energiakulu väiksem. Ei sobi pastöriseerimata piima puhul mikroorg, areng. Jahutada kiirelt pärast sep., et ei toimuks lipaaside mõjul lipolüüsi Saavutatakse parim koorimistäpp 13. Missuguses vahemikus võib olla või valmistamiseks kasutatava koore rasvasisaldus? 38 - 42% / 30-50% 14. Kas kõrgema rasvasusega koort kasutatakse tavaliselt pidev- või tsükkeltoimelistes võimasinates? Tsükkeltoimelisel või valmistamisel soovitatakse kasutada veidi madalama rasvasusega koort (keskmiselt 37 40%) kui pidevtoimelistes masinates (enamasti 42 45%)
bakteritele mürgine võihape.Põllumullas toimuvad tavaliselt üheaegselt nii aroobne kui anaeroobne lag.Toitainete kadude vähendamiseks tuleb leida võimalus,et org aine mineraliseerumisel vabanevad toitained uute taimede poolt ära kasutatakse et mullas ei esineks tühipõlemist. Mikroorganismide elutegevuse optimumiks on 25-35C, temp tõusu kui langusega aeglustub se oluliselt ja külmade saabudes(mulla külmumisel) org ain lagundamist ei toimu. Mikroorg sattudes ebasoodsatesse tingimustesse,võitavad kaitseseisundi ja võivad nii oodata isegi tuhandeid aastaid. MULDADE DIAGNOSTIKA-tundmaõppimist võimaldavad tunnused:1.mulla geneetilised tunnused- mulla enese areng,2.ökoloogilised tunnused-seotud ümbritsevaga,3.tootmislikud tunnused-muld tootmisvahendina. Tunnused pikaaja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused seire
N sidumine toimub vähesel määral AS-s elektrilaengute (äike) ja kosmilise kiirguse mõjul. Taimed kasutavad mullas sisalduvaid N ühendeid valkude sünteesil. Taimse toidu baasil toimub loomse valgu süntees. Mullas tekkinud nitraate kasut. ka seened, bakterid. Surnud org-mid lagundatakse bakterite poolt osa N satub AS-ri, suurem osa aga mulda, kus toimub jällegi nitrifikatsioon ja selle produkt on uue põlvkonna taimede toiduks. Mullas toimub ka mikroorg-de mõjul denitrifikatsioon ja vaba N satub atm-ri. 11. Väävel maakoores mineraalide koostises, Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul inimtegevus, vulkanism. As-st neeldub SO2 taimedes või veekogudes, samuti lahustub vihmatilkades, oksüdeerub ja langeb koos vihmaga maapinnale ja taimedele. Mulda viiakse koos väetisega. H2S tekib mullas; hüdrosfääri põhjasetetes ohtlik. 12. Fosfor migratsiooniprotsessis ei moodusta ta gaasilisi ühendeid ja ei osale
positiivne neeldvad pindpinevust vähendavad ühendid (vesi märgab paremini) negatiivne- pindp suurendavad ained (nitraat, kloriid, leostuvad kergelt alumistele kihtidele) ; Füüsikalis-keemiline: e. asendusneeldumine, toitainete neeldumine kolloididel. Kaitseb leostumise eest.; Keemiline: vees lahustuvad toitained lähevad keemilistele reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks- P : Bioloogiline: toitainete omastamine taimede ja mikroorg poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid- a) orgaanilise aine koostises-taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel b) mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud-fikseeritud c) raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena, keemiliselt neeldunud d) mullakolloididel neeldnud, taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest e) mullavees lahustunud, kergelt omastatavad ka välja uhutavad. Sisaldust väljend; üldsisaldus % või liikuvate
· Toiduaine keemiline koostis · Temperatuur · Aeg · Niiskus · Õhu olemasolu või puudumine · Keskkonna pH · Toidu bioloogiline struktuur 10. Temperatuuri mõju mikroorganismidele, sh toidlustusettevõtetele kehtestatud nõuded 75...100 oC keetmine, küpsetamine häivid mikroorganismide vegetatiivsed vormid 63 oC soojas hoidmine mikroorganismide juurdekasv pidurdub, osa mikroorganismide jääb elu 10...60 oC ohtlik temp vahemik mikroorg. kiire paljundamine 4...1 oC jahutatud toidu säilitamine arenreng aeglustub 18 oC külmatatud toidu hoidmine ei paljune, osa mikroorganismide hävib 24...40 oC sügavkülmutamine Pastöriseerimine alla 100 oC ei hävi spoore Streiliseerimine 115...300 oC hävivad kõik 11. Toidust tingitud haigus. Toidunakkus. Toidumürgistus. Helmintoosid Toidust tingitud haigus ehk toidupõhine haigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud
· Toiduaine keemiline koostis · Temperatuur · Aeg · Niiskus · Õhu olemasolu või puudumine · Keskkonna pH · Toidu bioloogiline struktuur 10. Temperatuuri mõju mikroorganismidele, sh toidlustusettevõtetele kehtestatud nõuded 75...100 oC keetmine, küpsetamine häivid mikroorganismide vegetatiivsed vormid 63 oC soojas hoidmine mikroorganismide juurdekasv pidurdub, osa mikroorganismide jääb elu 10...60 oC ohtlik temp vahemik mikroorg. kiire paljundamine 4...1 oC jahutatud toidu säilitamine arenreng aeglustub 18 oC külmatatud toidu hoidmine ei paljune, osa mikroorganismide hävib 24...40 oC sügavkülmutamine Pastöriseerimine alla 100 oC ei hävi spoore Streiliseerimine 115...300 oC hävivad kõik 11. Toidust tingitud haigus. Toidunakkus. Toidumürgistus. Helmintoosid Toidust tingitud haigus ehk toidupõhine haigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud
SOD jäljendajad - , O2· kõrvaldajad (Ensüümi ei saa ravimina kasutada, sest ta on rakumembraanile läbimatu, selle asemele on sünteesitud vaske sisaldavaid metallorgaanilisi komleksühendeid.) NB! Vitamiinide kasutamine lisaainetena: tokoferoolid ja karoteen rasvades, askorbaadid koos nitritetega lihatoodetes, askorbaat pidurdab nitrosoamiinide teket Vitamiin P bioflavanoidid, taimsed fenoolid kui kaitse mikroorg., seenhaiguste vastu. Vitamiin E söötmine sigadele või veistele (~20 korda üle normi) parandab nende liha kvaliteeti: värvust ja lipiidide stabiilsust. · E takistab Mb ja/või oksü-Mb oksüdeerumist metmüoglobiiniks värvuse stabiilsus suureneb · E vähendab lipiidide peroksüdatsiooni · E vähendab mitokondriaalse fosfalipaas A2 aktiivsust väheneb vabade rasvhapete teke suureneb membraanide stabiilsus suureneb liha veesiduvusvõime 8. loeng
· Bioloogiline degradatsioon: Org. aine puudulik taastootmine mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Tänapäeval ohustab bioloogiline degradatsioon eelkõige arengumaade põllumuldi, kus kasutatakse alepõllundust. Esineb ka arenenud riikides, kus mullaharimine on intensiivne. Lihtsam näide mullaväsimus(kasv. ühte ja sama põllukultuuri samal mullal mitu aastat). Põhjuseks on taimkahjurite- või haiguste tekitavate mikroorg. ülemäärane kasv mullas- ikaldumine. · Füüsikaline degr. - tee alla panemiseks hävitatakse muld. Keemiline degr. raskmetallid, kemikaalid. ATMOSFÄÄR e. õhkkond · Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, CO 2 ja teistest gaasidest. Lämmastik tekib org. aine lagunemisel, vajalik toitaine taime kasvuks, hapnik
lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. HÕIMKOND RIPSKÕHTSED e gastrotrihhid Väiksed. Keha katab kutiikula. Kõhtmine külg kas üleni või osaliselt ripsmetega kaetud. Mage- ja merevees. Magevees sagedased perekonna Chaetonotus liigid. HÕIMKOND KERILOOMAD ehk rotifeerid: mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st HÕIMKOND SAMMALLOOMAD – meredes tavaline. Kinnistunud, enamikus koloniaalsed loomad, kellel mõnikord esineb massiivne lubitoes. Üksikisendid asuvad torukestes, millest nad võivad välja sirutada vaid keha eesosa, kus asub suuava. Suuava ümbritseb kombitsatest pärg. NS tugevasti redutseerunud. Hermafrodiid. Tavaline kamarlane (Electra crustulenta, varem Membranipora crustulenta).
uuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid. maksakaan, vereimiuss, kakssuulased 4.3. Klass Paelussid lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. Suguel võimas. Nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss. 5. Hõimkond Keriloomad mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st 6. Hõimkond Kärssussid Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss. Kärssa kasutatakse saagi haaramiseks. tihti on kärss varustatud veel pisteharjase ehk stiletiga ja mürginäärmetega, millega surmatakse ohvrid, eriti hulkharjasusse, mõnikord isegi väikseid kalu. Kehaõõs puudub, vahesid elundite vahel täidab parenhüüm
Ta pole tõeline lõpp-produkt, sest ta metabolism jätkub. Anaeroobsetes tingimustes jätkub glükolüüsis formeerunud püruvaadi metabolism fermentatsiooni e. käärimisega. 6. HARJUTUSTUND PÜRUVAADI TRANFORMATSIOONID 1. Millised on püruvaadi transformatsiooni võimalikud produktid imetaja rakkudes a) anaeroobsetes tingimustes Redutseerub laktaadiks e. piimhappeks (loomad, mikroorg.-d) või etanooliks (pärmirakud). b) aeroobsetes tingimustes Siseneb tsitraaditsüklisse (TCAsse) atsetüül-CoA vormis , kus lõhustatakse CO2 -ks ja kaasnevalt saadakse NADH, FADH2 ja ATP. 2. Kirjutage püruvaadist piimhappe (laktaadi) moodustumise reaktsiooni võrrand. Nimetage a) kas selles reaktsioonis püruvaat oksüdeerub või taandub (põhjendus?) Taandub, tegemist laktaadi dehüdrogenaasiga. b) milline ensüüm seda reaktsiooni katalüüsib (NB! Koensüüm!) NAD+
seda lühem on kamara kasutusaeg -tagasihoidlikult (mitte liiga madalalt) tuleks kasutada septembri I pooles- taimed koguvad juurtesse varuaineid -suurt massi ei ole soovitav talveks jätta Hein -põhineb niiskusesisalduse vähendamises 17-18%-ni (seiskub bakterite ja seente tegevus) -hea heina tegemise periood on lühike juuni II pool; heintaimi on piisavalt, puudu tehnikast ja ilmaennustuse täpsusest -hein peab kuivama võim. kiiresti (kaod väiksemad hingamine, mikroorg.) -I korda kaarutada võrdlemisi kohe ajada paks kaar laiali; kaarutada ka pea- le vihma, kaarutamise tihedus oleneb ka taimedest kas lehed pudenevad -vaalutada võiks -30% niiskuse juures - vars sitke, lehed kahisevad -kuiv hein rohekas, kahiseb, kõrresõlmed tumedad, kõrs murdub -soola lisamine võimaldab säilitada 2-3% niiskemat heina (1t / 5-10 kg) Silo -taimse materjali säilitamine õhuvabas happelises keskkonnas
annaabi.ee 
