Erinevaid suhkruid sisaldavate söötmetega tuvastasin mikroobi suhkrukasutamist aeroobses keskkonnas. Sahharoosi, D-fruktoosi, L-arabinoosi, D-ksüloosi, D-mannitool, maltoosi kõikides nendes söötmetes oli indikaatorvärv muutnud. 4. ensüümid Tsütokroomi c oksüdaasi test oli negatiivne. Katalaasi test seevastu tundus esmalt negatiivne, kuid mõne aja möödudes hakkas aeglaselt mulle ilmuma (küll vähe). Samuti tundus esmapilgul, et trüptofanaasne aktiivsus puudub minu uuritaval mikroobil. Siiski hakkas vaikselt tekkima veekihile õrnalt punakas alkoholkiht, kuigi see oli väga nõrk. Seega ei osanud täpselt hinnata, kas on olemas trüptofanaas või mitte. Indooltesti tuleks korrata, et veenduda täiesti ensüümi olemasolus. Minu tundmatul tüvel ei tuvastanud amülaasi, proteaasi ega kaseiini. -glükosidaas (eskuliin) ja -galaktosidaas andsid positiivse tulemuse. Arginiini dihüdrolaas, ureaas ja DNaasi testid olid negatiivsed. 5
lümfisõlmede suurenemine kurnatus; õhupuudus (toksiline vorm) Diagnostika Mikroskopeerimine; Tuberkuliintest või IGRA- veres AK määramine; test ( gamma interferooni toksiin otse materjalist hulk veres); PCR-ga mikroobil. uuring; RÖ+kompuuter Lööbega kulgevad nakkushaigused: LEETRID SARLAKID PUNETIS TUULERÕUGED Lad.nimetus Morbilli Scarlatina Rubella Varicella tekitaja Morbilli A-grupi B- RNA- viirus; Varicella zoster viirus; hemolüütiline piisknakkus viirus-VZV;
ja spoor omandab termoresistentsuse. Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil. Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad. 30.Nimeta suure genoomiga baktereid Akineedid, aktinomütseedid -mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb , müksobakterid. 31.Mis on osmoretseptorid ja milleks neid vaja on? Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. OSMORETSEPTOR organ, mis reageerib rõhu muutusele. 32. L. Pasteuri avastused ja millele ta aluse pani. Vaktsiinid. (vist oli lisaks kolmele teisele kuulsale mikrobioloogile) 33 Ehituslikud ja mitteehituslikud tunnused bakteritel. Morfoloogilised tunnused
Nad ei tungi rakku sisse nagu salmonella. Nad on pindmised. Hemotroopsed mükoplasmad – adapteerunud punalibledele, kahjustavad kleepumisega, surmavad ja tekib kassidel aneemia, punaliblesse sisse ei lähe (M. haemofelis). Limaskestade patogeenid (põhjustavad respiratoorseid, urogenitaal traktide haiguseid). Normaalseid mükoplasmasid on ka, mis häda ei tee. Kultiveerimine nõuab spetsiifilist selektiivsöödet - Mükoplasma selektiivsööde. Kindlasti on seal miski, mis laseb aint kindlal mikroobil kasvada. Koloonia on nagu härjasilma muna. Penitsilliin – katkestab bakterirakuseinas PDG sünteesi, bakter on vigane ja fagotsütoosivõimelised rakud tapavad ära. Suuri doosi lemmikloomadel mitte kasutada, põllumajandusloomadel võib. Mükoplasmadel pole PDG, aga takistab mittevajaliku mikrofloora kasvu. M. bovis – põhjustab mastiiti, pneumooniat, artriiti. H. hyopneumoniae – sigade pneumoonia.
Spoordi on vasupidavad.Kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses, tööstuses.Raadiolained:elektromagnetlised lained, mikroobid hävivad kiiresti-kuid säilivad esialgsed toidu omadused.Ultraheli: mehaanilised võnked 20 kHz., asub väljaspool inimese kuuldepiiri.levib tahkes, vedelas, gaasilises. Mikr. Hävitavaks teguriks on kavitatsiooni efekt.-vedeliku pidevuse katkemine. 3. Keskkonna keemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust: Keskkonna reaktsioon (pH): Igal mikroobil kindel ph piir.Nõrgalt happeline ph 5-6:hallitused, pärmid. Neutraalne, nõrkleelis pH6,8-7,0-bakterid osad. Happeline kk: ebameeldib roisubakteritele.Pärmseened produtseerivad neile sobivas happelises keskkonnas peamiselt etüülalkoholi, neutraalses keskkonnas aga äädikhapet, mis alandab pH neile sobiva väärtuseni ja algab jällegi aktiivne etüülalkoholi kääritamine. Keskk.redokspotensiaal: ehk Eh-kk aeratsiooniaste.Määratase potentsiomeetriliselt ja väljendatakse Voltides
16. Olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid Difteeria eksotoksiin - termolabiilne, polüpeptiid. Mürgisuse poolest botulismi ja teetanuse eksotoksiinide järel 3. kohal. Koosneb A ja B fragmendist. Fragment B tunneb rakkudel ära retseptorid ja seob toksiini rakuga. Fragment A inhibeerib valgu sünteesi käigus ribosoomil polüpeptiidahela pikenemist määravat EF2 faktorit. Valgusünteesi lõppemine põhjustab nekroosi ja neurotoksilise toime. 17. Difteeria patogenees Mikroobil puuduvad invasiivsed omadused. Koloniseerivad lokaalselt, tavaliselt kurgus ja nina- neelus. Tekib lokaalsest ärritusest, punalibledest ja fibriinist spetsiifiline katta ehk pseudomembraan. Pseudomembraanis olevad mikroobid eritavad eksotoksiini > resorbeerub > vereringesse > organite ja kudede kahjustused (rasv- ja hüaliindegeneratsioon, turse, rakkude infiltratsioon, südamelihase nekroos, maksa- ja neeru-hemorraagiaid, närvide demüelinisatsioon koos halvatustega suulaes,
või ristvaheseina sissekasvamise teel. Esineb ka ebavõrdset paljunemist. Osad bd paljunevad ka mütseeli või selle rudimentide lagueemisel keradeks ja pulkadeks. Osadel rakkudel on tütarrakud erinevad liikumisviisi poolest- ühed viburiga, teised piilidega. JNEJNEJNE konspekt. Kirjelda müksobakterite ja bdellovibrioonide elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivcahendid. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Igal mikroobil on oma kindel temperatuuriamplituud, kus ta on võimeline elama. Sellest amplituudist välja jäävatel temp.del organismid hukuvad. Tmin- madalaim t, mille juures elada saab, Topt- parim temp, tmax- kõrgeim temp. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid? Mustadel suitsejatel, vulkaanilistes järvedes, geisrites Psührofiilide ja termofiilide, nende membraanide ja valkude iseärasused. Psührofiilid: Rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta-lehti valkudes, vähem stabiliseerivad
MIDA SUUREM ON RAVIMI SELEKTIIVSUS ÜHE KITSA SIHTMÄRGI SUHTES, SEDA VÄIKSEM ON TÕENÄOSUS INTERAKTSIOONIDEKS TEISTE SIHTMÄRKIDEGA JA SOOVIMATUTEKS KÕRVALNÄHTUDEKS. N: antimikroobsetest agentidest parimatel ei leidu inimorganismis sihtmärke, küll aga mikroobis. Nt Penitsilliin atakeerib ensüümi, mis osaleb bakteri rakuseina sünteesis, imetajal pole aga ei rakuseina ega vastavat ensüümi, mistõttu penitsilliinil kõrvaltoimed peaaegu puuduvad. N: isegi kui on sama sihtmärk nii mikroobil kui inimesel, siis miljonite aastate pikkuse evolutsiooni tulemusena on tekkinud neis piisavalt struktuurierinevusi. Need võimaldavad disainida patogeeni-selektiivseid ravimeid. Nt Flukonasool – ravib seenhaigusi, inhibeerides seenes ühe ensüümi – demetülaasi – steroidide biosünteesirajal. Inimese ensüümi aga ei mõjuta. TÄNAPÄEVANE RAVIM PEAB OMAMA SELEKTIIVSUST KA SIHTMÄRK ENSÜÜMI ISOVORMIDE SUHTES. - Nii retseptori tüübi kui ka retseptori alatüübi suhtes.
tootlik (võimaldab määrata mitu patogeeni ühest proovist) vähenõudlik (transpordi- ja säilitustingimuste suhtes) täpne (tuvastab patogeeni olemasolu, mitte organismi reaktsiooni sellele) lisavõimalused (genotüpeerimine, sekveneerimine) 8. Loetle PCR puudused mittekvantitatiivne (tavaline PCR puhul) saastamisoht (võib anda valepositiivse tulemuse) ei tuvasta resistentsust antibiootikumidele ei tee vahet elusal ja surnud mikroobil hind (aparatuur, labor, patent) 9. Millised on PCR-diagnostikalabori organisatsiooni põhiprintsiibid? 1. 1. ruumis eraldatakse proovist DNA. See on bioohu ruum, sest töötajad võivad sealt ise nakkuse saada. Ruumid eraldi negatiivse rõhu all, sisse- ja väljaminev õhk filtreeritakse; töötajad hepatiidi vastu vaktsineeritud. 2. Puhas ruum, kus tehakse PCRi stock lahused. 3. Proovide kokku segamise ruum 4
sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. eesmärkidele suunatud käitumine ning vahendite Hea on teadus, mis: avalikustatud uhkes ajakirjanduses; valimine nende eesmärkide saavutamiseks on nähtuses Paljudes kohtades viidatud oleva mõistuse olemasolu tunnuseks. Mikroob Teaduslikkus teaduses: füüsika-> keemia-> bioloogia- mõtlebka tuleviku suhtes. Kas Minul ja Mikroobil > psühholoogia, sotsioloogia-> humanitaarteadus. polegi vahet? Aga on näiteks mikroob õpib Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad. põlvkondade vahetumisega või lateraalse Mitte ükski psüühiline konstrukt pole mõõdetav- saame geeniülekandega... ja mina ka ühekordse kogemuse vaid tähenduseta numbrid. järel. Miks me peame ennast tundma
Keskkonna muutmise võimalused: ära minemine; keem reakst. Elu Tulevikuorientatsioon on igasuguse elu vääramatu omadus, psüühika ehk Mina peab olema midagi muud, kui ta just lihtsalt elu ei ole. William James (18421910) arvas, et tulevastele eesmärkidele suunatud käitumine ning vahendite valimine nende eesmärkide saavutamiseks on nähtuses oleva mõistuse olemasolu tunnuseks. Mikroob mõtlebka tuleviku suhtes. Kas Minul ja Mikroobil polegi vahet? Aga on näiteks mikroob õpib põlvkondade vahetumisega või lateraalse geeniülekandega... ja mina ka ühekordse kogemuse järel. Leonard Trelawny Hobhouse (18641929), Briti poliitik ja sotsioloog arvas nii: Järelikult evolutsioon bioloogilises käsitluses ei väljenda mingit kõikehaaravat plaani või läbivat tendentsi. Ta tekitab mitte tingimata kõrgema tüübi vaid tüübi, mis tuleb tõhusamalt toime oma erilise keskkonnaga. Võib ehk
Osa on neist (kaasasündinud, loomulikud) on juba enne kontakti töös, omandatud immuunreaktsioonid aga käivituvad või tugevnevad alles pärast kontakti taetud aja .jooksul. Antikehad astuvad nüüd kontakti oma (antikeha tekitanud) antigeeniga. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk piltlikult väljendades lammutatakse ning antigeen kaotab oma patogeense ehk haigusliku mõju. Spetsiifilised antikehad seovad mikroobe ning ei lase mikroobil oma retseptoriga kontakti astuda ja haigusnähte esile kutsuda. Selline on spetsiifilise kaitsevõime mehhanism organismis. Spetsiifilised antikehad võivad ka neutraliseerida mikroobide ensüümide ja toksiinide aktiivsust, takistada mikroobide levikut, rakkude lõhustamist ja seega takistada patoloogilise protsessi teket ja arengut. T-lümfotsüüdid kui organismi immunsüsteemi
lahustunud ainete kontsentratsioon olema raku sees kõrgem, kui väljaspool rakku. Kui väliskeskkonnas on lahustunud aineid palju, siis hoiavad nad vett kinni ja bakterid ei saa vett kätte. Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka selleks, et raku suurenemiseks ja jagunemiseks peab olema ta turgori all. 76. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org.ained, mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku. Stabiliseerivad ka valke. Nt gamma-aminovõihape, glutamiinhape. 77. KCl kui osmoprotektor paljudel halofiilidel. Halofiilsetel bakteritel raku sees kõrge KCl sisaldus. Selle transport rakku nõuab vähe
Kõrge bensoaadi kogus rakus on toksiline pärmid ja hallitusseened ei suuda seda kahjutustada. Häirub rakkude energeetiline ainevahetus Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Liiga suure osmootse rõhu vahe korral lõhkevad. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Vesi saab tungida kõrgema osmootse rõhuga rakku, kui keskkonnas on. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. E. Coli sünteesib osmoprotektoritena gamma-aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka glütsiin-betaiini. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Stabiliseerib ribosoome. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Tekitab kaheahelalisi katkeid DNA-s.
rakku. Kui väliskeskkonnas on lahustunud aineid palju, siis hoiavad nad vett kinni ja bakterid ei saa vett kätte. Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka raku jagunemiseks. Turgor rakus aitab kaasa rakukesta laienemisele ja raku jagunemisele. 79. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. E. Coli sünteesib osmoprotektoritena gamma- aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka glütsiin-betaiini · Heterotroofsed bakterid ja magevee tsüanobakterid glutamaat, proliin, sahharoos, trehaloos · Stafülokokid - proliin
MHC molekul võtab avatud struktuuri. Ahel CIIP seondub osaliselt protsessitud antigeeniga. Lüsosoomis ClIP eemaldatakse. MHC antigeen kompleks liigub raku pinnale. Antigeeni protsessing peatatakse keemiliste agentide ja proteaaside inhibiitorite abil. Mittepeptiidset päritolu AG esitlemine - need antigeenid tuntakse samuti ära immuunsüsteemi poolt. Selliseid antigeene esitlevad CD1 perekonna molekulid. CD1 perekonna molekul+ 2 mikroglobuliin = sarnane MHC I-ga Kui mikroobil on sellised valgud, millest ükski ei seondu MHC-le, siis jääb ta T-rakkudele märkamatuks! Kui mikroob muteerub nii, et ta MHC-le ei seondu võib tagajärg olla traagiline! See seletab MHC polümorfismi vajaduse (popultsiooni sees suur hulk erinevaid alleele) Igal inimesel on palju erinevaid MHC I ja II geene. MHC seondumise vajadus seletab ka miks peptiidid iseenesest on halvad antigeenid. Märklaudrakud (MHC I pinnal)
Entneri-Doudoroffi (ED) rada mitmetel bakteritel puudub fosfofruktikinaas ja seetõttu ei saa neil töötada glükolüüs. Neil bakteritel on olemas ED rada. 1 Glc molekuli kohta tekib 1 ATP, 1 NADPH, 1 NADH. 6-P-glükonaat vesi + 2-keto-3-desoksü-6-P-glükonaat (KDPG) (dehüdrataas) 2KDPG pyr + GAP (aldolaas) ED rada esineb enamustel GN bakteritel täiendava indutseeritava rajana: glükolüüs ja PPC on konstitutiivsed ja ED rada indutseeritakse nt glükonaadiga. Mõnel mikroobil võib see olla ka ainuke heksooside katabolismirada ja siis kataboolitakse selles ka glükoosi. PPC ja ED rada erinevad ainult 2 reaktsiooni poolest. Arvatakse et ED tekkiski PPC baasil. Käärimise definitsioon. Kääritajate levik looduses, nende partnermikroobid. Käärimiste tüübid. Käärimise olemus ja energeetika. Käärimine on elu ilma hapnikuta. On orgaaniliste ühendite anaeroobne oksüdeerimine, kus elektroni
protsessitud antigeeniga. Lüsosoomis ClIP eemaldatakse. MHC antigen kompleks liigub raku pinnale. Antigeeni protsessing peatatakse keemiliste agentide (chloroquine) ja proteaaside inhibiitorite abil (leupeptin). Mittepeptiidset päritolu AG esitlemine (CD1 family)- Need antigeenid tuntakse samuti ära immuun süsteemi poolt. Selliseid antigeene esitlevad CD1 perekonna (mitteklassikalised klass I) molekulid. CD1 perekonna molekul+ 2 mikroglobuliin sarnane MHC I-ga Kui mikroobil on sellised valgud, millest ükski ei seondu MHC-le, siis jääb ta T rakkudele märkamatuks! Kui mikroob muteerub nii, et ta MHC-le ei seondu võib tagajärg olla traagiline! See seletab MHC polymorfismi vajaduse (popultsiooni sees suur hulk erinevaid alleele) Igal inimesel on palju erinevaid MHC I ja II geene (isotypes). MHC seondumise vajadus seletab ka miks peptiidid iseenesest on halvad antigeenid. Märklaudrakud (MHC I pinnal)
kohal. Koosneb A ja B fragmendist. § Fragment B tunneb rakkudel ära retseptorid ja seob toksiini rakuga. § Fragment A inhibeerib valgu sünteesi käigus ribosoomil polüpeptiidahela pikenemist määravat EF2 faktorit. Valgusünteesi lõppemine põhjustab nekroosi ja neurotoksilise toime. § Difteeriatoksiini teket määrab "tox" geen, mis asetseb lüsogeensetes difteeriatekitajates - saadakse bak-teriofaagilt (B-korünefaag). Letaalne doos 13 mg/kg. Patogenees Mikroobil puuduvad invasiivsed omadused. Koloniseerivad lokaalselt, tavaliselt kurgus ja nina-neelus. Tekib lokaalsest ärritusest, punalibledest ja fibriinist spetsiifiline katta ehk pseudomembraan. Pseudomembraanis olevad mikroobid eritavad eksotoksiini > resorbeerub > vereringesse > organite ja kudede kahjustused (rasv- ja hüaliindegeneratsioon, turse, rakkude infiltratsioon, südamelihase nekroos, maksa- ja neeru- hemorraagiaid, närvide demüelinisatsioon koos halvatustega suulaes, jäsemetes,
annaabi.ee 
