1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige
c) 2000 a. reaalne SKP. Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni d) Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? · nominaalne SKP 80% ; · reaalne SKP 66,67%; 66 67%; · SKP deflaator 20%. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks;
(TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 19
koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust.
o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed),
................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika.................................................................
klassikud. Klassikute põhiseisukoht: tööpuudus ei saa tulla kogunõudluse vähenemisest. Nad eeldasid iseregulatsiooni turgudel ja ei uskunud ulatuslikesse majanduslangustesse. Keynesi koolkonna seisukoht: turud ei ole isereguleeruvad , iseenesest ei teki madal töötus ja potentsiaalne kogutoodangu tase, soovitas majanduse aktviseerimiseks kasutada aktiivset majanduspoliitikat, seega riigi sekkumist just kogunõudluse suurendamiseks. 2.Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt Riigi majanduse analüüsimisel vajatakse põhjalikku informatsiooni, mis oleks saadud kindlat metoodikat kasutades. Vastav informatsioon peab olema võrreldav antud riigi erinevate majanduses osalejate puhul ja ta peaks olema võrreldav isegi erinevate riikide puhul. Sellise informatsiooni andjateks on rahvamajanduse arvepidamise näitajad. On üldtuntud ja aktsepteeritud SNA süsteem( System of National Accounts). Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik
„progressiivsusest”. Sellest lähtuvalt liigitatakse maksud: • Progressiivsed maksud – sissetuleku suurenedes maksuprotsent tõuseb ja keskmine maksumäär (makstud maksud / sissetulek) suureneb. • Regressiivsed maksud - Sissetuleku suurenedes langeb maksuprotsent ja keskmine maksumäär alaneb. • Proportsionaalsed maksud - sissetuleku suurenedes jääb maksuprotsent samaks. 7. Rahvamajanduse arvepidamine Rahvamajanduse arvepidamise süsteem on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogumajandust, tema komponente ja seoseid teiste kogumajandustega. See on vajalik andmaks objektiivse ülevaate majanduse arengust ja võimaldama teha makromajanduse analüüsi. Institutsiooniline sektor on ühesuguse majandusliku käitumise tüübiga institutsioonilised üksused.
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5
Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest.
madalaid maksumäärasid Pehme majanduspoliitikapooldajad: Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel omandada hariduse, leida parema töö saada produktiivsemateks Millal peaks riik sekkuma majandusse? Küsimusele otsib vastuseid heaoluökonoomika teooria Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust selleks et saavutada ühiskonnas piiratud ressurssidega suurim hüvede hulk ning tagada sotsiaalne õiglus. Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse majandustegevust ja antakse soovitusi, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on majanduses
Eriti tähtsad on rahvusvahelises ulatuses kehtivad õigus- likud regulatsioonid mitmesuguste konventsioonide, eeskirjade ja üldtingimuste kujul. Enamik regulatsioonidest on töötatud välja eesmärgil kehtestada veoahela osaliste jaoks ühtne tegutsemis- raamistik, tagada ühtne arusaamine tegutsemisest veoprotsessis ja kasutada kindla vormiga veo- ja kaubasaatedokumentatsiooni. Õiguslikest regulatsioonidest saavad tarneahela osalised kasu ka probleemide lahendamisel mitmesuguste tarnevigade ja kahjujuhtumite tekkimisel. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
