d. Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu 4. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: a. Firma kogeb kahanevaid tulusid b. On tegemist kahaneva mastaabiefektiga c. On tegemist kasvava mastaabiefektiga d. Ei saa midagi kindlat väita 5. Alljärgnevast on õige: a. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. Firma keskmine kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. Piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis d. Keskmine püsikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis 6. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: a. Saab olla 5 efektiivset ettevõtet b
Küsimus 4 Küsimuse tekst Kui kõigi ressursside hinnad tõusevad 10%, siis isokulujoon: Vali üks: a. nihkub koordinaatide alguspunktist paremale b. nihkub horisontaalteljel suhteliselt paremale c. nihkub vertikaalteljel ülespoole d. nihkub vasakule, koordinaatide alguspunkti suunas Küsimus 5 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige? Vali üks: a. piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. keskmise püisikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis d. piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 6 Küsimuse tekst Firma maksimiseerib:: Vali üks: a. turuosaga b. kogukasum c. Kasumi väljundi ühikule d. kogutulu Küsimus 7 Küsimuse tekst
b. milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus c. miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on Ukujuline d. miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõkub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 15 Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide Õige vaheline kaugus näitab: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. mastaabitulu b. kulusid antud ressursside kulude korral c. mastaabieffekti d. mastaabisäästu kahanemist
c)suurenevad suurenevad nii nii keskmine keskmine püsikulu püsikulu kuikui keskmine keskmine kogukulu; kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige? a) firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis; b) piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis; c) keskmise lõikub piirkulukõver püsikulu kõver lõikub keskmise piirkulukõveraga kogukulu viimase kõveraga viimase miinimumpunktis; miinimumpunktis; d) piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 23
Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Milline on omavahel seotud keskmine kogukulu (ATC), keskmine püsikulu (AFC) ja keskmine muutuvkulu (AVC) vahel? ATC = AVC + AFC 14. Toodangu kogus/töötajate arv 15. töötaja piirtoodang = Toodangu kogus toodangu kogus ühe töötaja võrra vähem puhul. 16.Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud : 3 töötajat. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 22. TC = FC + VC * .. ühikut 23. ATC = AVC+AFC , TC = AVC+AFC * ühikut' Pikal perioodil pole firmal mingeid püsikulusid. FIRMA KOGUKULUD (TC)=TC+TFC FIRMA PÜSIKULUD(TFC)=(TC 0 ÜHIKU KORRAL) KESKMISED PÜSIKULUD(AFC)=TFC/Q(TOODETUD ÜHIK) KESKMISED MUUTUVKULUD(AVC)=TVC/Q(TOODETUD ÜHIK) KESKMISED KOGUKULUD(ATC)=TC/Q(TOODETUD ÜHIK) PIIRKULU(MC) - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Optimaalse tootmismahu kuldreegel MC =MR
järjest suurema koguse toodete vahel. - Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised. - Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad. - Piirkulu kõver (MC) on samuti U-kujuline ning lõikab keskmise muutuvkulu ja keskmise kogukulu kõverat kummagi miinimumpunktis. - See tähendab, et kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb. - Keskmine kulu hakkab kasvama kui piirkulu ületab keskmist kulu. See seos kehtib nii keskmise kogukulu kui ka keskmise muutuvkulu kohta. Tootmisfunktsioon - tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka.
Peeter niidab muru 1 tunniga ja peseb auto 50 minutiga. Toomas niidab muru 40 minutiga ja peseb auto 30 minutiga.- Toomasel on absoluutne eelis mõlemal tegevusalal ning suhteline eelis auto pesemisel. Järelikult peaks Toomas pesema autot ja Peeter muru niitma. Piiratud ressursid on joogivesi, aeg, kvalifitseerimata tööjõud. Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulukõveraga viimase miinimumpunktis. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui ei toimu enam uute firmade juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist ning kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit. Pikal perioodil ei ole firmal mingeid püsikulusid. Positivistlik seisukohavõtt on näiteks täna on 12 kraadi sooja. Reaalse kapitali all mõeldakse tehaseid ja seadmeid. Ressursside (maa, töö, kapitali ja ettevõtliuse) omanike rahalised sissetulekud on vastavalt rent, palk, intress, kasum.
punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse kasumiläveks / tasuvuspunktis kasumilävel ehk tasuvuspunktis on firma kogutulu TR = firma kogukulu TC pikal perioodil saavad kõik TKT-l tegutsevad firmad null(majandus)kasumit ehk teisisõnu teenivad ainult normaalkasumit TKT korral saavutab ühiskond maksimaalse majandusliku efektiivsuse, sest ettevõtted toodavad keskmise kogukulu ATC miinimumpunktis (P = ATCmin) Loeng 10: Täielik konkurents pikal perioodil Kui lühiperioodil oli vaadeldavale tootmisvaldkonnale iseloomulik majanduskasum, siis meelita see tootmisalale uusi firmasid julgustab firmasid kasvatama enda tootmismahtu on stiimuliks täiendavatele tootlike ressursside tulekule antud tegevusalale turupakkumine pikal perioodil suureneb pakkumise kasv langetab turuhinda kui turuhind langeb, majanduskasum väheneb
P = ATC min= MC punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse KASUMILÄVEKS/ TASUVUSPUNKTIKS KASUMILÄVEL ehk TASUVUSPUNKTIS on TR = TC pikal perioodil saavad kõik TKTl tegutsevad firmad NULL(MAJANDUS)KASUMIT ehk teisisõnu teenivad ainult NORMAALKASUMIT TKT korral saavutab ühiskond maksimaalse majandusliku efektiivsuse, sest ettevõtted toodavad keskmise kogukulu ATC MIINIMUMPUNKTIS ( P = ATC min) MITTETÄIELIK KONKURENTS MONOPOL turul üks ettevõte, unikaalne toode, hinnamääraja, sisenemisbarjäärid. Tekkepõhjus mastaabisääst ja sisenemisbarjäärid LR. MONOPOL on hinnategija/-määraja monopoli nõudluskõver on samaaegselt ka turunõudluskõver monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga monopoli piirtulu MR tooteühiku hind P monopoli piirtulukõver MR ei lange kokku nõudluskõveraga D
Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad Piirkulu kõver (MC) on samuti U-kujuline ning lõikab keskmise muutuvkulu ja keskmise kogukulu kõverat kummagi miinimumpunktis o See tähendab, et kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb o Keskmine kulu hakkab kasvama kui piirkulu ületab keskmist kulu. See seos kehtib nii keskmise kogukulu kui ka keskmise muutuvkulu kohta KASUMI MAKSIMEERIMINE Majanduslik kasum on kogukulu ja kogutulu vaheline erinevus Kogutulu ja piirtulu Kasum = kogutulu – kogukulu Kogutulu = hind x kogus
Sageduse vähendamisel langeb tunnusjoon allapoole Otsevõrkukäivitamiseks on rootoril olemas asünkroonmähis, mille momenti iseloomustab kõver 2 Kui kiirus kasvab sünkroonkiiruse lähedale tõmbub masin teatud kiirusel ja momendil sünkrootalitlusse V kujulised kõverad ·Ergutusmähisega sünkroonmootorit iseloomustavad V(U) kõverad ehk staatorivoolu sõltuvus ergutusvoolust ·Kõverate miinimumpunktis, kus staatorivool sama võimsuse juures on kõige väiksem, tarbib 19 mootor aktiivvõimsust ·Ergutusvoolu Ie vähendamisel ehk alaergutusel tarbib sünkroonmootor võrgust pingest mahajäävat ehk induktiivset voolu ·Üleergutusel tarbib sünkroonmootor aga pingest etteruttavat ehk mahtuvuslikku voolu ·Ie reguleerimisega saab muuta võrgust tarbitavat reaktiivenergiat
0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu? ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige? a) firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis; b) piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis; c) keskmise püsikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis; d) piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 23. On teada firma Toodang q 0 1 2 3 4 5 6 Kogukulu TC 24 33 41 48 54 61 69 Vasta järgmistele küsimustele: a) kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? 61 – 24 = 37 b) kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? 48 / 3 = 16
2 1. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: 4500 2. Alljärgnevast on püsikulu: maamaks 3. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju. 4. Alljärgnevast on õige? piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 5. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse: kolmas töötaja. 6. Alljärgnevast on õige: majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud 7. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. 8. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see kõike nimetatut (MC kõvera allapoole
Lühiperiood on ajavahemik: Mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest ei ole muudetav. Sellisteks sisenditeks on tavaliselt mitmed põhikapitali elemendid (hooned, rajatised, seadmed jne.), kuid selleks võivad olla ka maa, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud jm. tootmissisendid. Lühiperiood ei ole mingi kindel arv kuid või aastaid. Ta erineb majandusharuti ja muutub oluliselt ajas. Mis alljärgnevast on õige? piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis Vastavalt kahanevate tulude seadusele: Piirprodukt alates teatud punktist väheneb Firmateoorias nimetame kulukõverateks: Firmade kulutuste dünaamikat sõltuvalt väljalastava toodangu hulgast Tihti hinnatakse ettevõtte kulutusi lähtudes nende mõju ajalisest ulatusest ettevõtte juhtide tootmisotsustele ehk teiste sõnadega, lähtudes nn. tootmishorisondist ehk otsustamishorisondist. Sellest tulenevalt jaotatakse eetevõtte juhtkonna otsused:
Edukas, efektiivne ja tulevikujuht on tegelikult see, kes on võimeline kasutama mõjuvõimu õigel ajal ja õiges kohas. Ja on ka ilmselge see, et erinevatele inimestele mõjuvad erinevad võimutüübid. Mõjuvõimu efektiivne kasutamine seisnebki selle tunnetamises millist, millal ja kellega (6). 1.3 Võim on kasvav suurus Võimu saab vaadelda kasvava suurusena. See saab alguse miinuspoole absoluutses miinimumpunktis. Seal valitseb täielik orjus. Võimu valdkonnas on see sama, millele füüsikutel vastab absoluutne nullpunkt (-273 °C) ja mille käsitluses võiks nimetada absoluutseks algpunktiks (-273 °V) (5:9). Mida rohkem vabadusi endale võetakse, seda lähemale võimu jääminekupunktile (0 °V) jõutakse. Seda punkti kutsutakse võimuõpetuses manipuleerimispunktiks. Alles seal on võimalik saada oma õnne sepaks. Mõistes manipuleerimispunkt sisaldub ka teatud hoiatus
jõudis aastal 2009 olukorda, kus 16 riigi kinnisvaraturu indeksi väärtus langes. Seda aastat võib pidada kinnisvaratsükli nö põhjaks. Alates aastast 2009 on kasvanud nende riikide arv, kelle kinnisvarahinnaindeks tõuseb, kuid siiski ei ole jõutud tagasi 2005 aasta tasemele, kui kinnisvaraturu indeks kasvas 20-s riigis. Libiseva keskmise järgi hinnates on aastal 2013 üle poolte riikide kinnisvaraturg taas tõusuteel. Riigid, mille kinnisvaraturg oli miinimumpunktis vaatlusaluse perioodi alguses, on Belgia, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Soome, Rootsi, Suurbritannia, Island ja Norra. Perioodi keskel (2007-2009) olid vaid Saksamaa ja Läti kinnisvaraturg suhtelises miinimumpunktis, samas kui Taani, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Holland ja Suurbritannia kinnisvaraturg oli saavutanud kõrgseisu, ehk kinnisvarahinna indeks oli maksimumväärtuses
3 1 kahanemisvahemik on ( ; 3) . 3 2) Lõigul 2; 4) omandab kuupfunktsioon vähima väärtuse kas lõigu 2; 4) otspunktides või miinimumpunktis. a) Leiame funktsiooni y x 3 5 x 2 3 x 7 graafiku miinimumpunkti ordinaadi. Kuupfunktsioonil saab olla vaid üks lokaalne minimum. Eelnevast on näha, et kohal x 3 funktsiooni kahanemine läheb üle kasvamiseks, järelikult antud funktsioonil on lokaalne minimum kohal x 3 . Arvutame miinimumpunkti ordinaadi: y(3) = 33 5 3 2 3 3 7 2. b) Arvutame funktsiooni y x 3 5 x 2 3 x 7 väärtused lõigu 2; 4) otspunktides:
Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (ATC) kõverad on U-kujulised. Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad. Joonisele on kantud ka piirkulu kõver (MC). Piirkulu kõver on samuti U-kujuline ning lõikab keskmise muutuvkulu ja keskmise kogukulu kõverat kummagi miinimumpunktis. See tähendab, et kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb. Keskmine kulu hakkab kasvama, kui piirkulu ületab keskmist kulu. See seos kehtib nii keskmise kogukulu kui ka keskmise muutuvkulu kohta. 49 Joonis 8.4 Lühiajalised kulukõverad 8.6. Ettevõtte suurus, kulud ja tootmisvõimsus
Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (ATC) kõverad on U-kujulised. Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad. Joonisele on kantud ka piirkulu kõver (MC). Piirkulu kõver on samuti U-kujuline ning lõikab keskmise muutuvkulu ja keskmise kogukulu kõverat kummagi miinimumpunktis. See tähendab, et kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb. Keskmine kulu hakkab kasvama kui piirkulu ületab keskmist kulu. See seos kehtib nii keskmise kogukulu kui ka keskmise muutuvkulu kohta. MIKROÖKONOOMIKA 35 Kulud Kulud
Seejuures saadud kahjum ei tohi ületada ettevõtte fikseeritud kulusid. Lühiperioodil, mil üks või enam tootmissisenditest ei ole muudetavad, sõltub ettevõtte käitumine muutuvate faktorite tootlikkusest, kirjeldatakse suhteid toodangu mahu ja muutuvate faktorite erinevate kombinatsioonide vahel kogu-, keskmise ja piirprodukti abil. Lühi ja pika perioodi kulukõverad on omavahel seotud. Pika perioodi kulukõvera mis tahes punkt on samal ajal mingi lühiperioodi kulukõvera miinimumpunktis. 21 Tootmist võib laiendada seni, kuni tootmisfunktsioon meile seda lubab. Teatud punktini, kust edasi tootes hakkaks kasum ühelt ühikult langema. 1.32 Erinevate turutüüpide tunnusjooned. Konkurentsist lähtuvalt võib eristada järgmisi turutüüpe: täieliku konkurentsi turg ja mittetäieliku
annaabi.ee 
