Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Michelangelo Buonarroti". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
michelangelo, rooma, firenze, skulptor, maalikunstnik, kavandas, laemaal, viimse, stseen, kupli, monument, koostaja, arhitekt, arezzo, ajel, suurena, lõpetatud, 1489, 1490, medicite, akadeemias, vaheldumisi, 1494, lõplikult, tutvumine, lorenzo, giotto, masaccio, donatello, varased, 1498, muuseumis, 1504, hoogne, rahutu, kirglik, plastilisusKEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Haridus ja töö 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures. 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt sai Michelangelo skulptuurialase väljaõppe. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas. 1494-1495 aastail töötas Bolognas ja alates 1534 töötas ta lõplikult Roomas kuni 1564.aastani kui ta suri. Looming Michelangelo loomingus oli antiigi vormid ja ideed, mis
Michelangelo Buonarroti Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Michelangelo Buonarroti sündis 6.märts 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Tema mitmekülgne looming moodustas Itaalia renessanskunsti tipu. Enamiku töid kavandas ta nii suured, et ei jõudnud neid hiljem valmis. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488 õppis Michelangelo Firenze maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulpturaalse väljaõppe sai ta aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tuttvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Roomas ja Firenzes, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta suri 18.veebrualil 1564. aastal Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta" Rooma Peetri kirikus (u. 1498-1501) ja
Mainori Kõrgkool Referaat Michelangelo Buonarroti Koostas: Ebeli Pukk disain 1. Juhendas: Siim Sultson Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Michelangelo arhitekti ja skulptorina lk 5 4. Michelangelo maalikunstnikuna lk 6 5. Lõpusõna lk 8 6. Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius, siis ei peeta silmas mitte ainult tema arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas 16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamaist jõudu, mis mõjus hingele.
Michelangelo Kes ta oli · Michelangelo di Lodovico Bounarroti Simoni sündis 6. märtsil 1945 ja suri 18. veebruaril 1564. · Ta oli renessansiajastu Itaalia maalikunstnik, arhitekt, skulptor, poeet ja üks barokistiili teerajajaid. Elutee 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. Raske elu Michelangelo oli haruldase loominguvõimega kunstnik. Tema ise ja ta imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on jumala kingitus mõnele
............................................7 Lisa.................................................................................................................................8 2 Thea Sester Sissejuhatus Käesolevas referaadis uurin, kes on Michelangelo, millega ta on oma elu jooksul tegelenud. Tema perekonnast ja kust on ta pärit. Kasutan võimalikult palju materjali internetist kui ka raamatust, et teada saada erinevaid versioone tema elust ja koguda võimalikult palju informatsiooni tema kohta. Soovin teada saada, millega ja kuidas ta saavutas on tuntuse kogu maailmas. Töö eesmärk on saavutada teadmised Michelangelo kohta. 3
Michelangelo Olliver Lillestik Üldist • Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni sündis 1475. aastal 6. märtsil Itaalias Firenze lähedases väikeses linnas nimega Caprese ja suri 18. veebruaril 1564. • Itaalia skulptor, maalikunstnik ja arhitekt. • Michelangelo oli Firenze ustav kodanik ja armastas oma kodulinna. • Michelangelo on oma mitmekülgsuses lõppeva renessansiajastu universaalgeenius; barokkstiili teerajajaid. Elulugu • 1490–92 õppis Michelangelo uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias, mille Medicid olid asutanud. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. • Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. • Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail
Michelangelo Buonarroti Michelangelo Buonarroti oli Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Ta sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Piazza del Campidoglio Roomas. 1538 - 1650-ndad. 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole kunagi olnud maalikunstnik või kujur selles mõttes, et mul oleks olnud töökoda..
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Michelangelo Referaat Juhendaja: Õpetaja Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord: Michelangelo........................................................................................................................... 3 Elulugu:............................................................................................................................... 3 Looming:...........................................
Michelangelo Michelangelo Di Lodovico Buonarotti Simoni ●6.märts 1475 - 18.veebruar 1564 Elulugu ● Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt ● 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures ● Skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489 -1490 Bertoldo di Giovannilt ● Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi ● 1492. aastal oli Michelangelost saanud edukas noor skulptor ● Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas ● Kirjutas ka luuletusi Tähtsamad teosed Sixtuse kabeli lagi Pieta Viimne kohtupäev Taavet Arhitekt ●Kavandas Rooma Peetri kiriku kupli ja Kapitooliumi väljaku Poeet ●1532 valmis joonistuste ja luuletuste kogu Koosneb enamasti armastuslauludest soneti vormis
Raffael (1483-1520) on tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis väikeses Itaalia linnakeses Urbinos ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa Giovanni Santi. Raffaeli õpetajaks oli Pergino. Esialgu töötas Raffael Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid: itaalia keeles ,,emand", ema lapsega. Tema madonna kompositsioone peetakse lõpetatud töödeks. Ta võtab ära kristliku oreooli. Tema madonnad paistavad silma erilise iluga, sageli on nad tõsised. 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. Raffael pöörab eelkõige tähelepanu värvidele Aastatel 1509 kuni 1517 maalis Raffael monumentaalseid seinamaale. Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on 3 tähtsat komponenti ning nad on fresko tehnikas tehtud: 1) Dispuut kujutatud taevaseid ja maiseid vägesid 2) Ateena kool filosoofiale pühendatud, kujutatud on Aristotelest
Renessansskunst Koostas: Kati Lilienthal Keila 2008 Vararenessanss Arhitektuur Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäid tarvitusele kuni meie sajandini.
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Omapärane on prantsuse renessanss. Prantslased olid oma vallutussõdadega teinud lõpu Itaalia renessansile, kuid sealt saadud mõjud sulatasid nad edukalt kokku omaenese traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda
inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume
Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda
mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem
Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned:
Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli graafikatenikate virtuoos, kuid mitte detailirohkus ja peenus pole tema teostes peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
annaabi.ee 
