metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega
puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega. Bioloogiline: 5 Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna mäetööd toimuvad valdavalt soo, raba ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond. Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud. PAEKIVI Paekivi ehk paas on Eesti rahvuskivi, mida leidub maa põhjaosas ja saartel. Paest rannapank kulgeb piki peaaegu
metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). Reastades Eesti metsakasvukohatüübid ühelt poolt mullas toitesoolade sisalduse järgi ja teiselt poolt põhjavee sügavuse ning mulla niiskusesisalduse järgi ja kolmandaks silmas pidades ühtlasi mulla lähtekivimi karbonaatsuse astet, saame Eesti metsakasvukohatüüpide ökoloogilis-fütotsönoloogilise skeemi
Mitmes Narva karjääri transees, kus katendi paksus ja seega puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega. Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna mäetööd toimuvad valdavalt soo-, raba- ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond . Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud. Kuna kõige vähenõudlikumaks puuliigiks on harilik mänd, siis rajatud metsakultuuridest 83% moodustavad männikud. Tulekaitse seisukohalt on
tulenevad osoonikihi muutumisest või selliseid muutumisi põhjustavast või põhjustada võivast inimtegevusest, Kliimamuutuste raamkonventsioon (k.a Kyoto protokoll)- hustada energiakasutust riigi vastavates majandusharudes; ii) rahvusvaheliste keskkonnakokkulepetega endale võetud kohustusi arvestades kaitsta ja laiendada Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside reservuaare ja muid neeldajaid ning edendada säästlikke metsandusvõtteid, metsastamist ja taasmetsastamist; iii) säästva ja kliimamuutuste vältimise kaalutlusi arvesse võtva põllumajanduse edendamine; Välisõhu kaitse seadus- Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Käesolev seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline
2. juured Mõjutavad mulda: juurevarise kaudu; juurekäikudega; juureeritise kaudu 3. mikrokliima muutmisega Keskkonnatingimused ja seega ka org aine lagunemistingimused on metsas teistsugused kui lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lagedal, mis soodustab lagunemistingimusi, humifikatsiooni, toitainete mineralisatsiooni. Ammendatud karjääride, jäätmaade taastamiseks kasutatakse nende alade metsastamist. Siin metsade peam ülesandeks mulla taastamine. Eestis kõige aktuaalsem Kirde-Eesti ammendatud põlevkivikarjäärid. Peamised kultiveeritud puuliigid: mänd (86%), kask (9%), kuusk (3%), lehis (1,6%), sanglepp (0,2%). Lisaks on väiksetel aladel katsetatud veel erinevaid liike (hüdriidlepp). Metsavaris ja -kõdu Varis- puistu eluaea jooksul maapinnale langev org materjal. Koosneb peam lehtedest (okastest), okstest, õite osadest, viljadest (käbidest), kooretükkidest jne
Kihisemine <60 cm. Huumusesisaldus on nõrgalt erodeeritud muldadel ca 1,8...2,2%, keskmiselt erodeeritutel 1,3...1,8%, tugevasti erodeeritutel alla 1%. Nõrgalt erodeeritud muldade kasutamine põllumaana ei oma erilisi puudusi ega kitsendusi. Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld oleks võimalikult vähe ilma taimkatteta st. sobivad ainult eelkõige heintaimede kasvatamiseks või kergema lõimise korral eelistada metsastamist. 4. Deluviaalmullad D. Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise. Iseloomulik on tüse üle 30 cm A-horisont. Jaotamine toimub vastavalt niiskusreziimile ja nendes tingimustes kujunenud tunnuste alusel: a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul
..2,2%, keskmiselt erodeeritutel 1,3...1,8%, tugevasti erodeeritutel alla 1%. Nõrgalt erodeeritud muldade kasutamine põllumaana ei oma erilisi puudusi ega kitsendusi. Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld oleks võimalikult vähe ilma taimkatteta st. sobivad ainult eelkõige heintaimede kasvatamiseks 28 või kergema lõimise korral eelistada metsastamist. 4. Deluviaalmullad D. Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise. Iseloomulik on tüse üle 30 cm A-horisont. Jaotamine toimub vastavalt niiskusreziimile ja nendes tingimustes kujunenud tunnuste alusel: a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul
Kihisemine <60 cm. Huumusesisaldus on nõrgalt erodeeritud muldadel ca 1,8...2,2%, keskmiselt erodeeritutel 1,3...1,8%, tugevasti erodeeritutel alla 1%. Nõrgalt erodeeritud muldade kasutamine põllumaana ei oma erilisi puudusi ega kitsendusi. Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld oleks võimalikult vähe ilma taimkatteta st. sobivad ainult eelkõige heintaimede kasvatamiseks või kergema lõimise korral eelistada metsastamist. 4. Deluviaalmullad D. Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise. Iseloomulik on tüse üle 30 cm A-horisont. Jaotamine toimub vastavalt niiskusreziimile ja nendes tingimustes kujunenud tunnuste alusel: a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul
mineraalained metsast ära ja need lähevad ringkäigust välja. Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete varuallikas, mistõttu metsakõdu kõrvaldamine mõjub puude kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see varasematel aegadel, kui metsakõdu ja -varist kasutati loomade allapanuks. Pidev kõdu kõrvaldamine võib puistute tooki vähendada isegi 2-3 korda. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda toitainetega kehvadel liivastel ja kivistel muldadel. Pärast liivaalade metsastamist võib kõikjal täheldada ülemise liivakihi rikastumist huumusega, mis väljendub kõigepealt ülemise kihi tumenemises ja huumushorisondi tekkes. Meie mereäärsetel liivadel on männikutes tekkinud mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40-50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad teised liigid (kask, lehis), tekib huumuskiht kiiremini. Kui põhjavesi on lähedal, kasvab liivadel ka must lepp, mis rikastab liivmulda eriti
Süsiniku sidumine Majandusliku aspektid üksikisikutele Kogukonna integreerimine Kõik need tulemid võivad olla kasulikud maa alternatiivse kasutamise võimalusi arvestades. Teatud juhtudel võib kasulikkus osutuda negatiivseks, nt kuuse monokulktuurid vähendavad bioloogilist mitmekesisust. Teisalt suurendab puistute rajamine tööstuspiirkondadaesse mitmekesisust. Metsastamise kuludeks on maapinna ettevalmistamine, istutamine, hooldus, hoolusraied, lõppraie. Kui tähistada metsastamist f-ga ja alternatiivset kasutamist a-ga, siis sellisel juhul on Pearce arvates metsastamine majanduslikult põhjendatud kui Bf-Cf > Ba-Ca Tegelikult võib selle väite üle diskuteerida, sest üldiselt hinnatakse KKA-s kulusid ja hüvesid alternatiivkuludena, mistõttu võrdluse vajadus kaob ära. Pearce ütleb, et ainuke turul kaubeldav hüvis on puit. Teiste tulemite puhul on tegemist positiivsete välismõjudega. Metsastamise kõik kulud aga kujunevad turul. Tagajärjeks on
muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa kasvatamine sellel alal annab pikemas perspektiivis suuremat majanduslikku tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. 2. tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne (ei saa kasutada suuri, tootlikke põllumajandusmasinaid) või on ala asukoht ebasoodne (väikesed, kitsad põllud metsade vahel, ebasobiv reljeef vms.) Suurte ja viljakate põllumassiivide metsastamist ei saa Eestis üldjuhul lugeda õigustatuks. Eestis toimub küllaltki intensiivselt ka endiste põllumade looduslik metsauuenemine (peamiselt pioneerpuuliikidega). Juhul kui looduslikku uuendust pole, maaomanik aga soovib ala metsastada, tuleb kasutada metsakultiveerimist. Kasutatavad kultiveerimisviisid Kuna endised põllumaad on üldjuhul viljakad, on seal ka intensiivne rohttaimestiku kasv ja seetõttu metsakülv ei ole üldiselt edukas. Seepärast
6.3.2. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Jääksoode liigitamine Metsastamisele kuuluvad jääksood, kus pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Nõuded: 1. metsastatavate jääksoode turbakihi keskmine tüsedus peab olema vähemalt 30 cm. 2. põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40...50 cm sügavusel, kevadel 20...30 cm sügavusel. Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada. Turbakihi paksuse ja veereziimi järgi jagatakse meie jääksood nelja rühma: 1) alla 50 cm paksuse turbakihiga jääksood, kus veereziim on soodne - põhjavesi ei tõuse kõrgemale kui 30 cm; 2) alla 50 cm paksuse turbakihiga jääksood, kus kas pidevalt või periooditi kannatavad liigniiskuse all (võib esineda üleujutusi); 3) paksema kui 50 cm turbakihiga jääksood, kus veereziim on soodne;
Kuivendatud rabamulla 20 cm paksuses kihis, kus asub puude juurestik, on tuhka kaks korda rohkem, N- 1,7, - 1,6, O- 1,7, CaO- 2,2, - 1,6 ja - 2,1 korda rohkem kui kuivendamata rabamännikutes. Männikute rahuldavaks kasvuks antud tõusust veel ei piisa, kuid avaldab soodsat mõju puude kasvule. Kuivenduse soodne mõju puidu juurdekasvule algab tavaliselt siis, kui raba kuivendamisest on möödunud 4-7 või rohkem aastat (Valk 2005: 246). Kuivendatud raba looduslikku metsastamist ja noorte metsakultuuride kasvu soodustab maaharimine sügavkünniga ja freesimisega, mille käigus vähendatakse toitainetele konkureerivat alustaimestikku. Maaharimisest tunduvalt efektiivsemaks viisiks on väetamine, mis koos kuivendamisega annab puude kasvus ja liigilise koosseisu muutumises kõige parema tulemuse. Antud töös kasutatavatest proovide võtukohtades on Selisoo kõige enam muudetud ja kuivendatud soo (Valk 2005: 247). 22
metsaomanikud katta tulevaste puistute tootlikkuse arvelt. Metsapoliitikad Eesti metsapoliitika, mis kiideti parlamendi enamuse poolt heaks 1997. a, pidas vajalikuks rõhutada seda, et maksupoliitika peab soodustama erametsade tekkimist. Riik toetab erametsandust metsaomanike organisatsioonide kaudu ja finantseerib metsamajanduskavade koostamist. Riiklik metsanduse arengukava aastateks 2001-2010 kavandati, et riik toetab metsa uuendamist, noorendike hooldamist, põllumaade metsastamist, bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, metsatehnika soetamist, metsaparandust ja metsanduslikku ühistegevust. Erametsanduse arengukavas aastateks 2006-2009, mille koostas Metsaomanike esindusorganisatsioon (Eesti Erametsaliit MTÜ) koos muude metsandusega seotud huvigruppidega, seati peamisteks eemärkideks metsade tootlikkuse tõstmine, metsade tervisliku seisundi parendamine ja kultuurivääruste säilitamine ning metsaomanike maine parandamine. Arengukavas kavandati meetmetena:
puuliike. Puude osakaal alla 1520%. jäätmaa puudega erinevus jäätmaast on puude osakaal üle 1520%, seejuures sageli võsastavaid liike nagu vaher, saar, jalakas. osaliselt kujundatud jäätmaa puudega jäätmaa, millest osale on istutatud noori puid, aga samas ei ole ala selgelt kaheks jagatav Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist. Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustatakse metsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas Jäätmaade metsastamine on tüüpiline investeering, millele on iseloomulik eriti pikk tagasimakseaeg. Kõigepealt tehakse metsastamise objekti ettevalmistamise ja kultiveerimise ühekordne väljaminek
ulatus aga oleneb puuliigist. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda huumuse ning toitainetega ja parandada kasvukoha mullaviljakust just ekstreemsematel kasvukohtadel, nagu toitainetevaestel liivmuldadel ja kivistel muldadel. Mida vähemviljakas ja ekstreemsem on kasvukoht, seda selgemalt ja tugevamalt ilmneb metsa positiivne mõju mullatekkeprotsessidele. Pärast liivaalade metsastamist võib täheldada ülemise liivakihi rikastumist huumusega, mis väljendub kõigepealt ülemise mullakihi tumenemises ja huumushorisondi tekkes. Toitainetevaestel liivadel võib männikutes tekkida mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40-50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad kask või lehis, tekib huumuskiht kiiremini. Võrreldes näiteks lehtpuude ja männi mõju mullatekkeprotsessidele on lehtpuud üldreeglina
Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete varuallikas, mistõttu metsakõdu kõrvaldamine mõjub metsa kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see varasematel aegadel, kui metsakõdu ja -varist kasutati loomade allapanuks. Pidev kõdu kõrvaldamine võib puistute toodangut (tooki) vähendada isegi 2...3 korda. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda toitainetega kehvadel liivastel ja kivistel muldadel. Pärast liivaalade metsastamist võib kõikjal täheldada ülemise liivakihi rikastumist huumusega, mis väljendub kõigepealt ülemise kihi tumenemises ja huumushorisondi tekkes. Meie mereäärsetel liivadel on männikutes tekkinud mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40...50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad teised liigid (kask, lehis), tekib huumuskiht kiiremini. Kui põhjavesi on lähedal, kasvab liivadel ka must lepp, mis rikastab liivmulda
annaabi.ee 
