Okaspuuseemneid säilitatakse väikese niiskusesisalduse (5-8%) juures. Selle tagamiseks kuivatatud seemned õhukindlalt suletavatesse nõudesse (näiteks suured klaaspudelid ja plastmasskanistrid). Okaspuuseemnete pikaajaliseks säilitamiseks on seemnehoidlates külmkambrid, kus temperatuur hoitakse -18 kuni -20C juures. Hoides seemneid hermeetilistes nõudes kindla niiskusesisalduse juures, on võimalik okaspuuseemet kvaliteetsena säilitada 10-15 aastat. Väikeseid lehtpuuseemneid hoitakse tavaliselt lahtiselt, sh õhukuivas olekus (niiskus 13-20%). Ka kase- ja lepaseemne säilib siiski paremini kinnises taaras. Suuri lehtpuuseemneid säilitatakse suurema niiskusesisalduse (50-60%) juures (tamm, hobukastan). Seemnete liigse kuivamise vältimiseks hoitakse neid niiskes liivas või turbapurus ja jahedas. Eriti tundlikud kuivamisele on tammetõrud. Kui nende niiskusesisaldus säilitamisel oluliselt väheneb, siis kaotavad tõrud idanevusvõime
kaotavaid seemlaid. 2018. aastaks on planeeritud rajada uusi kuuseseemlaid kokku 75 hektaril ja männiseemlaid kokku 100 hektaril. Seemnereserv on vajalik, kuna metsapuude seemnekandvus allub ilmastikuteguritest tingitud ebareeglipärastele perioodilistele kõikumistele. Selle tõttu ei ole võimalik regulaarselt seemet varuda ja tuleb seemet hoida piisavas mahus hoiul. Optimaalne on hoida seemnereservis 3,0 tonni männi-, 3,5 tonni kuuse- ja 0,2 tonni lehtpuuseemneid METSATEADUS JA -HARIDUS Metsateadus Eestis tehtava ja Eesti oludele vastava metsandusalase katse- ja uurimistöö vajadust on rõhutatud Eesti iseseisvumisest alates. Esimesel metsateadlaste päeval 1923. aastal esitati ulatuslik katseasjanduse korraldamise kava, mis nägi ette katseasjanduse juhtimise komisjoni loomise ja katsemetskondade moodustamise. Katsemetskonnad töötasid alates 1930. aastatest, sõltuvalt rahastamisvõimalustest vahelduva eduga kuni 1993. aastani.