tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad. Saluilmelised segametsad Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga haava-kase segametsad, mis paiknevad viljakatel metsamaadel üle kogu Eesti. Enamasti kasvavad nad looduslikult uuenema jäetud raielankidel või endistel põllumaadel, aga ka saarekestena suuremates metsalaamades. Saluilmelis segametsi on võõrkeelses kirjanduses nimetatud ka peenlehisteks metsadeks, et vastandada neid tõelistele salumetsadele, kus valitsevad laialehised lehtpuud (tamm, vaher, jalakas, saar jt.). Eriti ingliskeelses kirjanduses kasutatakse sagedasti ka pehmepuiduliste (softwood) ja
ning orgaaniline aine ladestub mulda hästi lagunenud kujul (Mullateadus 2012). Leetjates gleimuldades, mis on mõõdukalt happelised, on bioloogiline aktiivsus väiksem. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel (Mullateadus 2012). Nende võimalik viljakus säilib suhteliselt hästi ka ebakvaliteetselt tehtud kultuurtehniliste tööde korral. Vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajanduskõlvikutel, vaid ka metsamaadel (Eesti mullastik 2011). Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud ja leetjad gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks (Mullateadus 2012). Kergema lõimise korral sobivad mõlema mullaliigi erimid kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Leostunud ja leetjatel gleimuldadel on sobiv viljeleda rohumaad, sest põllukultuuride all
rähkne. Esialgne hindepunkt: 62. Mahaarvestus rähksuse tõttu: 24. Boniteet: 38 Mulla siffer KI: leetjas muld ning lõimis v°_1sl30-90/ls_230/r_3ls_1 - nõrgalt raudkivi veeriseline raske saviliiva kiht 30-90 cm; keskmine liivsavi kiht kuni 30 cm; tugevasti rähkne kerge liivsavi. Esialgsed hindepunktid 48 ja 56. mahaarvestus rähksuse tõttu 56 – 14 = 42. Keskmine boniteet: 45. Hiiumaal on liivmuldade osatähtsus kõige suurem. Eestis on paepealseid rendsiinasid (Kh) kokku 1,2,; metsamaadel 0,8 ning haritavatel maadel samuti 0,8. Leostunud (Ko) ja leetjaid muldasid (Kl ) on Eestis kokku 6,6; metsamaadel 2,6 ja haritavatel maadel 16,0. Nagu eelpool mainitud, siis leostunud mulla (Ko) on universaalse kasutussobivusega, mis tähendab seda, et sellistel muldadel saab kasvatada väga erinevaid põllukultuure. Taimekasvatuse koha pealt võib neid muldasid pidada Eesti parimateks muldadeks. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele
mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinateliikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadusuhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi siiski ehitatud. Näiteks1980
Välimuselt sarnaneb pampakass kodukassile, kuid ta on veide suurem. Ta elab Argentiinas, Peruus, Tsiilis, Equadoris ja Peruus. Neil on väga paks roostepruun või helepruun karv, mida kaunistavad mustad vöödid. Leidub ka musta karvkattega isendeid. Karva paksus võib olla kuni 7 sentimeetrit. Võrreldes kehaga on kassi pea küllaltki väikene. Tema pikkus ei ületa 60 sentimeetri. Pampakassi levikuala on suur, ta elutseb rohumaadel, metsamaadel, metsades ja mägedes. Peab jahti öösiti, jahib väikeseid imetajaid ja linde. Metsikutes tingimustes on selle liigi sigimisaeg teadamata, tiinus kestab emastel 80-85 päeva. Ühes pesakonnas on 1-3 kassipoega. Colocolo ( Leopardus colocolo) Colocolo on väikesekasvuline kaslane, kelle elupaigaks on Tsiili. Selle kaslase kasv jääb 43-75 sentimeetri vahele, sabapikkus on kuni 33 sentimeetrit. Kaslase kaal jääb tavaliselt 3-7 kilogrammi vahele
Põlengu- ja põuajärgsed putukarüüsted tekivad tulest ja põuast nõrgestatud puudele, mis on heaks toidubaasiks just üraskiliikidele. Sõraliste söömakahjustused on pidevad ja selle suurenemine on sujuv, kui sõraliste arvukus suureneb seda ei saa liigitada häiringute hulka. Häiringulaadsed on aga mitme hiireliigi massilised tüvekeste koore söömiskahjustused noortel puudel, mis korduvad plahvatuslikel ,,hiireaastatel" nii meil kui eriti Soomes. Kraavitatud metsamaadel on kobraste mõjuala kordades suurem kui loodulikel veekogudel. Arvestades seda, on sellistel aladel kõige looduslähedasemaks majandamise viisiks kobraste ja nende poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimine. Kui kobraste mõju jääb 5 püsivalt kestma, võib eeldada nende alade kiiret sostumist. Sellise arengu tulemusena kujuneb metsata või hõreda puistuga madalsooala, mis tõenäoliselt on ka kopra elupaigaks ebasobiv.
[6] 8 Leetjad mullad hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandi ja Tartumaa. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast.[7] Eesti muldkattest moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7 %. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. [7] Kasutatud allikad [1] Geoportaal. Mullakaardi-kaardirakendus. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Mullakaardi-kaardirakendus/Varvikoodide- tabel-p174.html (24.04.2016) [2] Pria. Kaart. https://kls.pria.ee/kaart/ (24.04.2016) [3] Mullakaardi seletuskiri. mullakaardi_seletuskiri(1).pdf (24.04.2016) [4] Eesti muldadest põllumehele. http://webcache.googleusercontent
mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinate liikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadu suhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi siiski ehitatud. Näiteks 1980
Aquic Spodosols (ST) Kõdus: pHKCl 33,3, H5,6 68 ja H8,2 7080 cmol+ kg-1, Alliikuv > 400500 mg kg-1, T 20 25 cmol+ kg-1, V 2030%; C:N 4045 Eesti muldkattest 0,9%, osatähtsus suurem metsamaadel (2,2%). Lg peamised esinemisalad Kagu-Eestis Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv, Mineraalsetes kihtides: pH suureneb sügavuse suunas 3,6-lt Ea-s 4,7-ni C-s; S suureneb kuni Väikese Emajõe orund. Leidub ka Põhja- ja Loode-Eestis. 4 cmol+ kg-1, V kuni 60%-ni. T väike < 5 cmol+ kg-1; C:N aheneb pinnalt (1213) sügavuse
Erinevad pinnavormidel, Wakt vähem kui
LP-del väga palju põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga selge. Lkg-l selgem ja
tihenenud, laseb vett läbi.
I. Leetunud
1. LkI E <5cm, B raskesti eristatav A-B-C (A-EB-C) profiil EB>A; A<20cm; BC
2. LkII A-E(EB)-B-C, E 5-15 cm või E>A; EB>A; A<20 cm; B ei ole värvuselt eristatav,
vähe tihenenud
3. LkIII E >15 cm; E
põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga
selge. Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi.
I. Leetunud
1. LkI - E <5cm, B raskesti eristatav A-B-C (A-EB-
C) profiil EB>A; A<20cm; BC
2. LkII - A-E(EB)-B-C, E 5-15 cm või E>A; EB>A;
A<20 cm; B ei ole värvuselt eristatav, vähe
tihenenud
3. LkIII - E >15 cm; E
Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine. 1. Paepealne turvastunud muld Gh1. Tpr: T3-(CG)-Dg. 2. Rähkne turvastunud muld Gk1. Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3
Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine. 1. Paepealne turvastunud muld Gh1. Tpr: T3-(CG)-Dg. 2. Rähkne turvastunud muld Gk1. Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3
suudavad nad aina keerukamate tingimuste korral maa-ala ära kuivendada. Soodsad tingimused muidugi soodustavad kuivenduse efrktiivsust ja ebasoodsad pidurdavad...mis seal ikka muud...mingi mulli ajamise koht jälle. 41. Milles avaldub kuivendusefekt metsas? Kuivendamisega eemaldatakse mullast liigvesi, mille tulemusena paraneb mulle vee- ja õhureziim. Tänu sellele suureneb puujuurte arendamiseks soodsa pinnasekihi tüsedus ja puud saavad rohkem mineraalaineid. Kuivendatud metsamaadel on mulle temp. keskmiselt 2 või isegi enam kraadi kõrgem kui kuivendamata maadel. Et kuivendatud aladel ei ole puude juurte piirkond liigniiske, siis algab kuivendatud metsades vegetatsioon varem, seega vegetatsiooniperiood pikeneb. Et puud juurduvad sügavamalt. Siis suureneb puistute tuulekindlus. Kuivendamisega vähendatakse ka tuleohtu metsas ning parandatakse metsa sanitaarset seisundit. Kõik metsamaade muivendamisest tingitud muutused suurendavad puistute juurdekasvu ja tootlikkust
Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine. 1. Paepealne turvastunud muld Gh1. Tpr: T3-(CG)-Dg. 2. Rähkne turvastunud muld Gk1. Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3
paksenemise näol. Kuuskedel leitakse enamasti viljakehasid kändudelt. Mändidel asetsevad viljakehad puude juurekaelale ja maapinnalähedastele juurtele. Juurepessu seeneosed levivad õhu kaudu, kuid neid kannavad edasi ka putukad (juureüraskid, männikärsakad). Nakatumine toimub juure- või tüvehaavandite kaudu ning kändude vahendusel. Juurepessust nõrgestatud puid asustavad tüvekahjurid - kuuske kooreüraskid, mändi säsiüraskid ja latipihklane. Looduses esineb põlistel metsamaadel piisavalt juurepessu antagoniste - teisi seeni, taimi ja mikroorganisme, millised takistavad juurepessu arengut. Enam on juurepessuohtu põllumaadele rajatud okaspuukultuurides pärast esimest raiet, kuivõrd seal on alustaimestik ja mullaelustik veel liigivaesed. Juba nakatunud puistus on juurepessu tõrje praktiliselt võimatu. Mida vähem on metsas kände, seda väiksem on juurepessu oht. Kuna juurepessu eosed levivad vaid positiivsetel temperatuuridel, tuleb vältida raieid suveperioodil.
tuleb veok puhastada. Hoidlate fumigeerimisel väga mürgiste keemiliste taimekaitsevahenditega tuleb olla eriti ettevaatlik. Nendega töö- tamisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid lähtuvalt väga mürgise taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud ohutus- ja riskilausetest, kasutusjuhendist või ohutuskaardist. Samuti võib väga mürgist taimekaitsevahendit kasutada üksnes vastava väljaõppe läbinud isik. Metsamaadel taimekaitsetöö tegemisel tohib kasutada üksnes selleks ettenähtud taimekaitsevahendit ning seitse päeva enne taimekaitsetööde alustamist teavitatakse sellest ümberkaudset elanikkonda. Linnas ja muus asulas, samuti mujal elamute vahetus läheduses võib taimekaitsetööd teha juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega.
muldkatte mitmekesisuse. Rohkem kui poole Eesti ala geoloogiliseks aluspõhjaks on lubjakivid ning nendest pärineva murendmaterjali tõttu on ligikaudu 75%mulla lähtekivimeist karbonaatsed. Eesti mullastikule on iseloomulik ka muldade kivisus ning soostunud ja soomuldade suur osatähtsus. Kolmandiku muldkattest moodustavad mitmesugused gleimullad ja üle viiendiku soomullad, soomuldi on eriti palju metsamaadel. Üle kuuendiku kogu Eesti alast ning ligi veerandi haritavast maast hõlmavad gleistunud mul- lad. Lähtekivimi mitmekesisusest johtuvalt on ka muldade lõimis väga muutlik, see muutub mitte ainult horisontaalselt (territoriaalselt), vaid ka vertikaalselt (mullaprofiilis). Seda on suuresti põhjustanud mullatekkeprotsesside iseloom. Mitut tüüpi liivmuldi on 26,7%-l territooriumist; saviliiv- jaliivsavimuldi on
annaabi.ee 
