Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Metsade hävimine - sarnased materjalid

metsad, raiumine, vimise, ritolu, imalus, etten, stev, bralik, imalik, mittes, allikana, hankimise, linnastumine, malaisias, koduks, happevihmad, steeme, soode, hjustab, kahjustamine, kasvuhooneefekt, 2050, suremise, kanada, iksem, taimeliikidest, fotos, kaudselt, tagaj, ilvesed, segametsad, rgmised, ltimine
thumbnail
16
doc

Kalimantani vihmametsade hävitamine

aastaks oli see langenud 50,4%. Kui selline tempo jätkub, siis on 2020. aastaks vaid kolmandik saarest metsaga kaetud[1]. 1980 ­ 1990 oli metsaraie Kalimantanil ka üks intensiivsemaid. Võrreldes Amazoni metsadega, kust võeti maha 23 kuupmeetrit puitu hektari kohta, langetati Kalimantanil hektari kohta 60 ­ 240 kuupmeetrit puid[8]. Rannikuäärsetest mangroovmetsadest on järele jäänud vaid ligi 20% ehk umbes 1.2 miljonit hektarit. Väheviljakal happelisel pinnasel kasvavad kerangas metsad, mis kunagi katsid 6,6 miljonit hektarit, on praeguseks peaaegu täielikult hävitatud. Madalatel aladel kasvavatest kõige liigirikkamatest kaksiktiibviljak metsadest on Indoneesiale kuuluval alal järel vaid 68% ja Malaisiale kuuluval alal 56%. Neid loetakse kõige ohustatumateks metsadeks Kalimantanil ja 2002. aastaks oli järel vaid 30 miljonit hektarit. Mägimetsadest, mis asuvad kõrgustel 900 ­ 3300m, on alles ligi 70% ehk umbes 1,6 miljonit hektarit[1].

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
5
docx

METSADE KAITSE

"Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie riigi territooriumist on metsaga kaetud. Ühe elaniku kohta tuleb 1,3 ha metsa ja selle näitaja poolest oleme Euroopas Soome, Rootsi ja Venemaa järel 4. kohal" 2. Metsade tähtsus Mets on aegade algusest saadik olnud inimkonnale oluline paik. Meie esiisad otsisid sealt toitu (tegelesid koriluse ning jahil käimisega) ning loomadki leiavad sealt varju. "Maailma metsad on koduks 2/3-le kogu planeedil elavatest elusorganismidest, kellest paljusid me veel ei tunnegi. Samas sureb teadlaste hinnangutel iga päev planeedil välja 20-30 liiki. Liikide kadumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on saanud eriti suure hoo selle sajandi teisel poolel ja ennustuste ning kõigi märkide järgi võtab see 21. sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Metsade sääst

jm.) liigset raiumist. Pidev poleemika valitses 18.sajandi II pooles kubermanguvalitsuste ja rüütelkondade vahel, kus tehakse korduvalt ettepanekuid piirata ale- ja kütisepõletamist, vähendada valgustuspeergude kasutamist talurahva poolt, jätta puust soosildade ja pakkteede, alusmüürita hoonete, laud ja puukoorkatuste ehitamine, asendada puuaiad kiviaedade, hekkide ja kraavidega, lõpetada noorte kaskede raiumine suvistepühaks ja jaanipäevaks. Kuid oluliste tulemusteta. Alles 19.sajandi alguse talurahvaseadus ja senati ukaas 1836.a. seab sisse trahvinormid mõisniku loata metsamaterjali ostjale ja müüjale, mis tähendas talupojale senise vaba metsakasutuse lõpetamist. Ühtlasi hakkas talurahva seas levima metsavargus, mida tihti ei peetudki varguseks, vaid pigem julgustükiks või siis protestimärgiks oma kunagiste õiguste äravõtmise eest. Selgelt eristusid metsarikkamad ja vähemintensiivselt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
78 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Uurimustöö - Vihmametsad

Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad

Bioloogia
175 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

kinnitamisest. H. suurendab rühma terviklikkust, väldib asjatuid kokkupõrkeid ja on kõigile rühma liikmeile eluliselt tarvilik. Hoiatusvärvus ­ loomade kaitsekohastumusi: kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või hästi kaitstud looma (herilase) eriti silmapaistvaks, vältimaks zoofaagide juhuslikke kallaletunge. Hoiumetsad ­ reservaadid ja erilist kaitset ning pikemaajalist säilitamist vajavad metsad. Mets kuulub hoiumetsa kategooriasse: 1) kaitseala loodusreservaadis; 2) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitse-eeskirjaga on majandustegevus keelatud, ning sellega võrdsustatud alal. Homöostaas ­ bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Nt. enamikule imetajaile ja lindudele on tavalistes tingimustes amased kehatemperatuuri ja vere pH h

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 ­ Drachenfelseni kalju Saksamaal). 1840 ­ I loomakaitseseltsid Saksamaal, 1875 ­ I looduskaitseline org. Saksa Linnukaitsjate Ühing, 1888 ­ I looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus; E. Rudoff võttis I kasutusele Euroopas mõiste "looduskaitse". Esimeste rahvusparkideni jõuti alles möödunud sajandi alguses ­ 1909 Rootsis. Areng Põhja-Ameerikas 1873-75 ­ I metsakaitseorg-d (sest metsad hakkasid vähenema raiumise ja tulekahju läbi) 1886 ­ Metsaamet, 1870 ­ Am. Kalanduse Selts, 1883 ­ Am. Ornitoloogide Liit 1832 ­ maalikunstnik G. Catlin käis välja idee luua rahvusparke. Idee levis ruttu edasi Kanadasse (I rahvuspark 1885), Mehhikosse (1898), Austraaliasse (1879), Lõuna-Aafrikasse (1897). Maailmas oli 1990. a ligi 7000 rahvusparki üldpindalaga u 651 milj ha ehk 4,9 % maakera pindalast Areng Eestis Algas nagu mujalgi maailmas looduslike rituaalpaikade säilitamisest

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vihmametsad

Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). Metsade hävitamise põhjused · Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. · Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. · Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. · Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel Statistika · Kesk-Ameerikas hävitati 1980. aastatel 430 000 ha metsa aastas

Metsandus
15 allalaadimist
thumbnail
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,

Metsaressurss ja -klaster
37 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Keskkonna mõisted

1. Põhimõisted:  Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul  Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv.  Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule.  Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud.  Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik suhtumine

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ökoloogia eksami küsimused ja vastused

Aafrika “sarve” alal. Hävitamine ka Siberis, Alaskas, Kanada põhjaosas. Vanasti oli 6 miljardit ha metsi Järel praegu 5 miljardit ha metsi Pindalaliselt on troopilisi vihmametsi 52%, subtroopilisi metsi 8%, parasvöötme metsi on 16% ja arktilise vöötme metsi 24%. Territoriaalselt suurim osa metsi Lõuna-Ameerikas (50%), Kagu-Aasias (30%), Aafrikas (20%). 90% okas- ja lehtmetsadest ei vasta ürgmetsa kriteeriumidele. (parasvöötme metsad Üle poole maailma puiduresserssidest kasutatakse kütusena. Ülejäänud osast kasutatakse:Ehitusmaterjaliks; Tööstuspuiduks (vineer, saepuru),Paberitootmiseks tööstusmaades. Kanada ja endised NL maad toodavad umbes poole kogu maailma ümarpuidust. Metsade kõrvalkasutus: toidu- ja ravimtaimede korjamine, jahi- ja karjamaana kasutamine. Aastas hävib umbes 20 miljonit ha metsa. Hävimine toimub tööstus ja arengumaades erinevalt. Teise

Ökoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kalandus ja metsandus

või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. 8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad). Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdekasv ha kasvab kohta Ekvatoriaalsed Kongo DV, Brasiilia, palmid, punane puu, Enamasti koosnevad nad vihmametsad Uus-Giunea, kameripuu väheväärtuslikest

Metsandus
97 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

Kui kevadel päike paistma hakkab, siis toimub halogeenide katalüüsival vahendusel tormiline osooni hävimine. Keskonna hapestumine ja õhusaasted Happestumine- looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele( NOx, SO2, osoon) Neutraalne pH=7 (<7 happeline., >7 aluseline) => puhas vesi. Loodusliku vee pH on 5,6 => veidi happeline. Hapestumist näitab nt: okaspuude värvuse muutumine. Metsad kahjustuvad 1. mets kahjustub otse maapinna keemiliste muutuste tagajärjel. Happelised sademedpanevad metsamullas liikuma metallid, mis juuretasandile jõudes kahjustavad puid, osa puudele vajalikke elemente (Ca, Mg, K) aga "tõrjutakse" sügavamale. Kannatavad ka väokeorganismid ja seened. 2. Puud kahjustuvad ka okstele ja lehtadele langeva õhusaaste tõttu. Eelkõige S-ja N happed ja osoon. 3. Suur lämmastikukoormus on samas toitaine, mistõttu osa liike selle suure

Ökoloogia
27 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.

Geoloogia
94 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Maailma Metsad

KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks,

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (1855­1922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi). 1873­75 ­ esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 ­ Metsaamet. 1870 ­ Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 ­ Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 ­ maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Euroopa metsandus

Metsade keskmine hektaritagavara Euroopas on 110 m3/ha. Arvestamata Venemaad on hektaritagavara Euroopas 151 m3/ha.(1) Kasvutrend ilmneb ka Euroopa metsade tagavara puhul: igal aastal lisandub Euroopa metsa kogutagavarale 358 miljonit kuupmeetrit.(1) Metsadel on väga palju erinevaid ülesandeid nii looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest kui teaduslikust seisukohast. Metsa ökosüsteemid on maismaa ökosüsteemidest kõige liigirikkamad ja seal elab väga palju looma- ja taimeliike. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Kaitsemetsadel on muuhulgas ka järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. Mets on ka oluline maastikuelement ja puhkekeskkond.(1) Paljudes maailma paikades sõltub metsade olemasolust otseselt ka kohalike elanike käekäik ja ellujäämine

Keskkond
41 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

· teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.); · See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad Puuliikide looduslik vaheldus suktsessiooni käigus on iseloomulik okas-segametsade vööndile! Looduslikest tegureist määravad puuliikide esinemist kasvukohtadel mullastik ( sh. vee liikuvus) ja kliima. Tuntakse mõistet ,,metsata metsamaa" = raiesmik.

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 22. Kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happesademed ja sudu ­ tekkepõhjused, mõju keskkonnale; näited inimtegevuse mõjust armosfääri koostisele · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine · Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate ühendite sattumine atmosfääri (Lämmastikuühendid, halogeenid, hüdroksüül) ja kõrgel lendavad lennukid. Mõju keskkonnale: Elusorganismide mutatsioonid, haigused, häirib fotosünteesi

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoone

Ökoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ökoloogia

Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Taastumatud loodusvarad lõppevad otsa Loodusvarade kaevandamine kahjustab looduslikku keskkonda Lahendus: Kasutada taastuvaid loodusvarasid, tarbida loodusvarasid säästlikult, et jõuaksid taastuda Happevihmad Põhjused Lämmastiku ja väävli ühendid Kivisütt kasutavad elektrijaamad Transpordist pärinev saaste Tagajärjed hukkuvad taimed surevad kalad veekogudes lagunevad kiviehitised metsad hävinevad, looduslik mul ja veekogud muutuvad happelisteks Lahendus Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, happesust tasakaalustav paene aluskivi Kasvuhooneefekt Põhjused CO2 sisalduse suurenemine atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest Kasvuhoonegaasid Tagajärjed Temperatuuri tõus Liustike jää sulamine Joogivee nappus Orkaanid, tugevad vihmasajud Üleujutused Osoonikihi hõrenemine Põhjused

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed

Ökoloogia
22 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

Rahvusvaheline metsapoliitika...
150 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

Metsanduse korraldamine on iga liikmesriigi siseasi. 4 Arengukava põhieesmärgid EL metsanduse tegevuskava lähtub arusaamast, et multifunktsionaalne metsandus toob kasu majandusele, keskkonnale, ühiskonnale ja kultuurile. Metsandust käsitletakse kui taastuva ja keskkonnasõbraliku toorme allikat, millel on oluline roll Euroopa majandusarengus, tööhõives ja jõukuses, eriti maapiirkondades. Kinnitatakse, et metsad parandavad elukvaliteeti, olles meeldivaks elukeskkonnaks, pakkudes võimalusi puhkamiseks ja ennetavaks tervishoiuks, säilitades ja parandades keskkonnaga seotud hüvesid ja ökoloogilisi väärtusi. Metsadel on oma roll ka kultuuripärandi säilitamisel. Kooskõlas eelnimetatuga on tegevuskaval neli peamist eesmärki: · pikaajalise konkurentsivõime tagamine · keskkonna parandamine ja kaitse · elukvaliteedi parandamine

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vihmametsad

Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib iga 12 minuti jooksul üks liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka kliima soojenemine. Metsade sügavuses võib tänaseni elada rahvaid, kellest pole midagi teada. Nemad ei mõista, miks muul maailmal on nende loodust vaja hävitada. Miks ei suudeta elada ilma nende kodupaiga maharaiumiseta? Paber on saanud meile liiga asendamatuks. Jaapanis tehakse juba isegi paberautosid.

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Pollumajandus, kalandus, metsandus

Abinõud maailmamere kalavarude kaitseks: väljapüüki piiratakse kvootide abil püügitehnikale on kehtestatud teatud nõuded püügivahendid on maksustatud keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostatust kalakasvatuste rajamine, et vähendada püüki merest METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Venemaa, Kanada, USA, Rootsi, Soome. Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike (kuusk, mänd, nulg, tsuuga, ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

· Ül: Milline võib olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Koostage ka toiduahel ja püramiid. Ø Bioloogiline mitmekesisus v Eristatakse 3 tasandit: Geneetiline mitmekesisus- liigisisene geneetiline varieeruvus. Liigiline mitmekesisus- bakterite, seente, taimede ja loomade liikide paljusus. Ökosüsteemide mitmekesisus- erinevad metsad, niidud jne. Keskkonnaprobleemid 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused:Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: innade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega.

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Geograafia, põllumajandus, vesi ja sellega seotud probleemid, metsandus, energiamajandus

ga  Tulvavesi- erandlik veetaseme tõus juurdekasv (m3 aastas/ha kohta),liigiline koosseis.  Parasvöötme jõed: segatoitumine Püügivormid: (sademed, põhjavesi, sulamisvesi) Suurimad metsad on Venemaal, Brasiilial,  Rannikupüük – kõikjal olemas, enamasti  Lähistroopiline vahemereline kliima: (Euroopas: Rootsi) mitte valdav sademed (peamiselt talvel, siis ka IV Energiamajandus  Avamerepüük – suuremad kogused suurvesi)  Kõige tähtsamad maavarad – Nafta,

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ekvatoriaalsed vihmametsad

Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub 2-3 tunnine tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Õhtuks taevas selgineb ja läheb ka veidi jahedamaks. Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, ühtlustades veeringet ja vähendades kasvuhooneefekti. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele. Ekvatoriaalsete vihmametsade ning ühtlasi ka maailma veerikkaim jõgi on Lõuna

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Geograafia - Metsandus

· Tekib kahjurite ja umbrohtude mürgiresistentsus Ülekarjatamine viib kõrbete laienemisele · Liiga intensiivne karjatamine mõjutab mulla viljakust. Võõrliikide sissetoomine Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandusajaloo lahutamatu osa. · Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks looduskaitse probleemiks kogu maailmas. 03.10.2012 Metsad · Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha. · 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. · Igal aastal väheneb metsa pindala 5,2 mln ha so rohkem kui Eesti pindala võrra. · Suurem osa metsade kadumisest leiab aset troopilises vööndis. 1. Okasmets 2. Sega- ja laialehine mets 3. Lähistroopiline niiske mets 4. Troopiline mets 5. Ekvatoriaalne vihmamets Kuidas maailma metsad jagunevad? 1) Tulundusmetsad- puit, tselluloos, bioenergia 30% 2) Mitmeotstarbeline kasutus 23%

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
36
doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

Põhjused:  Maailmas elab hetkel ligi 7 miljonit inimest;  12 aastaga kasvas elanike arv 5 miljardilt 6-le;  Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud. Need on: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia;  Arenenud riikide rahvaarvu vähenemine võrreldes arengumaadega, mistõttu võib maailma tabada taandareng;  Intensiivne majandamine parimatel maadel on hävitanud sealsed metsad, tekitanud erosiooni, mulla vaesustumise ning kõrbestumist. Kuidas ülerahvastumise probleemi lahendada:  Probleemi aitab edukalt lahendada inimeste teavitamine rasestumisvastastest vahenditest;  Naiste õiguste suurendamine ja hariduse võimaldamine naistele;  Abieluea tõstmine ja laste arvu piiramine;  Laste suremuse vähendamine;  Heaks näiteks on Hiina. Hiinas on seadus mis lubab perekonnal sünnitada ühe lapse ja mitte rohkem

Bioloogia
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun