EPIDEMIOLOOGIA = (epi juures, seas, demos rahvas, logos teadus, õpetus) ehk teadus, mis käsitleb haiguste esinemist populatsioonides. Epidemioloogia on rahvatervise metodoloogiliseks aluseks. Epidemioloogia tekkis vajadusest uurida nakkushaigusi. Haiguse esinemist mõõdetakse/kirjeldatakse arvudega (statistika) ja haiguse ilmnemist seostatakse inimesi ja nende keskkonda iseloomustavate tunnustega. Seejuures pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale, mitte üksikisikule. Uuritakse kõiki tervise ja eluviisi aspekte. Epidemioloogia ajaloolised juured peituvad haiguspuhangute uurimises ja nakkushaiguste
iii. Uuskriitika välistab kirjaniku taotluste kasutamist abimaterjalina iv. Uuskriitikute kõige suurem erinevus eelkäijatest seisneb selles, et nad loobuvad parafraasi kasutamisest, kirjaniku sõnade ümberütlemisest v. Kirjandusteoses näevad uuskriitikud eelkõige hierarhilist struktuuri, mille kujundajaks on elementide omavahelised suhted. Uuskriitikute põhiliseks metodoloogiliseks lähtekohaks on väide, et teose tervikut tuleb analüüsida tema enese kaudu vi. b) Strukturalism i. Kirjandusteksti vaadatakse autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast c) Poststrukturalism i. Põhiobjektiks on mittestruktuur d) feministlik kriitika e) postkolonialistlik kriitika 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud
süsteeme.3.Saabumise ja teenindamise struktuur. Ajaühikus saabuvate kl arvu kirjeldab Poissoni seadus, teenindusaega eksponentseadus. 4. Teenindamisjärjekord. Enamus mudeleid eeldab, et esimesena saabujat teenindatakse esimesena. (pank, kauplus). Teissugune teenindamine kasutusel kiirabis, arvutiprogrammide töötlemisel, kus ooteaja maksumus on erinev. Jrk likvideerimine nõuab kulutusi teenindussüsteemi võimsuse yõstmiseks. Joonis lk 42. Peamiseks metodoloogiliseks raskuseks on ootaja maksumuse leidmine või prognoosimine. teeninduseta lahkumist jrk-st tuleb arvestada kui süsteemile tekitatud kahju. Teeninduskanalite läbilakse 16 optimumi leidmiseks võidakse teha eksperimente, suurendada kanalite arvu ja uurides, mis juhtub kuludega. Ooteaja mudelid. Mudel A. Lihtne teenindusmudel. Ühe kanaliga süsteem, järjekorra moodustamist iseloomustab
on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad".Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. 60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks: Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). 12.loeng slaidid 31-32 21)Simulaakrumid (Baudrillard)- Simulaakrum on süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed. Simulaakrum kaotab ära / segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. Ning see kutsub esile esteetilise ahvatluse nagu me kohtame nt teatris. Jagunevad: Loomulikud, loomutruud S
(funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molekulaarne fülogenees, võrdlev genoomika, käitumise genoomika, strukturaalne ning funktsionaalne genoomika ja proteoomika jne; Funktsionaalne genoomika oleks DNA järjestuses leiduva informatsiooni taandamine funktsioonile ehk struktuurilt funktsioonini; Metodoloogiliseks aluseks geneetilised meetodid; Genoom on erinevate DNA (RNA) molekulide (nukleaarse, mitokondriaalse, plastiidse, plasmiidse jne.) summa mingi kindla liigi rakku(de)s. Genoomide sekveneerimise ning bioinformaatika tulemused: Aheldatusgruppide leidmine, Genoomide ehituse võrdlused, Genoomse DNA, EST-de ja cDNA-de kombineerimine > valkude iseloomustamine, Geeniregulatsiooni alused, Evolutsiooni, ligitekke ja fülogeneesi alused, Liigisiseste genoomsete variatsioonide
esimesena. Teistsugust teenindamist rakendatakse nt kiirabis jne. Olenevalt teenindava süsteemi läbilaskevõimest ja tellimuste saabumise intensiivsusest võivad tekkida kas teenindamata tellimuste järjekorrad või teenindussüsteemi seisakud. Järjekorra likvideerimine nõuab kulutusi teenindussüsteemi võimsuse tõstmiseks. Sõlmküsimuseks on, kuidas kohaneda tellimuste saabumise ja täitmise rütmiga. Vaja on leida ooteaja kulude ja süsteemi läbilaskevõime kulude tasakaal. Peamiseks metodoloogiliseks raskuseks on ooteaja maksumuse leidmine või prognoosimine. Teeninduseta lahkumist järjekorrast tuleb arvestada kui süsteemile tekitatud kahju. Teeninduskanalite läbilaske optimumi leidmiseks võidakse teha eksperimente, suurendades kanalite arvu ja uurides, mis juhtub kuludega. Tellimuse täitmise parameetrid: x Teeninduskestus juhuslik suurus ja oleneb üldjuhul nii tellimuste iseärasustest kui ka kanalite võimsusest.
esimesena. Teistsugust teenindamist rakendatakse nt kiirabis jne. Olenevalt teenindava süsteemi läbilaskevõimest ja tellimuste saabumise intensiivsusest võivad tekkida kas teenindamata tellimuste järjekorrad või teenindussüsteemi seisakud. Järjekorra likvideerimine nõuab kulutusi teenindussüsteemi võimsuse tõstmiseks. Sõlmküsimuseks on, kuidas kohaneda tellimuste saabumise ja täitmise rütmiga. Vaja on leida ooteaja kulude ja süsteemi läbilaskevõime kulude tasakaal. Peamiseks metodoloogiliseks raskuseks on ooteaja maksumuse leidmine või prognoosimine. Teeninduseta lahkumist järjekorrast tuleb arvestada kui süsteemile tekitatud kahju. Teeninduskanalite läbilaske optimumi leidmiseks võidakse teha eksperimente, suurendades kanalite arvu ja uurides, mis juhtub kuludega. Tellimuse täitmise parameetrid: x Teeninduskestus juhuslik suurus ja oleneb üldjuhul nii tellimuste iseärasustest kui ka kanalite võimsusest.
lähenemist või valdkonda, mille objektiks on nähtused ja protsessid, mis tekivad inimgrupi ja objektiivse kk-a korduval interaktsioonil loomuliku käitumise ja kk seos molaarsel tasemel. Antud paigale v antud raamistikule iseloomulikud püsivad käitumuslikud nähtused. 1947 alanud uurimustegevus inimese igapäevase käitumise vaatlemine ja selle teoreetiline läbitöötamine, on andnud suure hulga originaalseid mõtteid, mudeleid ja mõisteid. Metodoloogiliseks uuringuks oli muuta psühholoogia vaatlusteaduseks vaatleks asju ja nähtusi nende loomulikus olekus, ilma protsessidesse sekkumata, uurimisobjektiks on terviklik uurimise voog (behavioral stream) kk interaktisoon rikkumatul või sekkumatul kujul, mitte isoleeritud käitumisaktid v üksikud kk-a tegurid, mille mõju tihti uuritakse. Uurimismeetodina kasutatakse sekkumatut vaatlust, mitte eksperimenti.
infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu jne. Mälu kui infotöötlus Tänapäeval on juhtivaks metodoloogiliseks suunaks tunnetusprotsesside uurimisel informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid, erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud.
“But there is no inference from fact to value. At this point in our discourse (or private meditation), inference and proof are left behind (or left until later), and the proper form of discourse is: is a good, in itself, don’t you think?” Finnis juhib tähelepanu asjaolule, et praktilise arutluse loogika on erinev teoreetilisest (“spekulatiivsest”) arutelust, mille põhiliseks kategooriaks on “asjade seis” ning põhiliseks metodoloogiliseks printsiibiks on vasturääkivuste vältimine ja kõrvaldamine. Praktilise arutluse aluskategooriaks on hüve (mitte üksnes moraalne), mille poole püüeldakse ja mida taotletakse. Seega F. peab eetilisi printsiipe mõistuspärasteks, nende järgi käitumist mõistlikuks. Põhiväärtused, väärtused iseeneses, mitte vahendid millegi saavutamiseks, on järgmised: - Elu (alahoiuinstinkt) - Teadmised (uudishimu) - Mäng (nauding, “mängu ilu”)
põhjuste füüsilised tagajärjed ei ole alati ülemääratud erinevate põhjuste poolt. Järeldus: vaimusündmused peavad olema samased füüsikaliste põhjuslike sündmustega. Materialism – (füsikalism), seisukoht, mille järgi kogu reaalsus on materiaalne/füüsikaline. Ka vaimunähtused on materiaalsed. Materialistlikud käsitlused: biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Biheiviorism: vaim pole muud kui käitumine. Biheiviorism jaguneb metodoloogiliseks ja analüütiliseks. metodoloogiline biheiviorism - psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav. Watson, Skinner analüütiline biheiviorism - esmajoones seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ning seeläbi ka vaimuseisundite kohta. Hempel, Ryle
Avatud teos välistab ühelise dekodeerimise võimaluse, avab teksti hulgale interpretatsioonidele, muudab autori ja lugeja vahekorda. 60ndate lõpus muudab oma vaateid: avangardistliku projekti krahh, tutvumine strukturalismi ja Peircei teooriaga toob ta semiootika juurde. Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). "Semiootika ja keelefilosoofia". Lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosise kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks. Semioosise universumit, so inimkultuuri universumit mõistab kui labürindi (nagu risoom D/Gl) taoliselt struktureeritut: 1) on struktureeritud vastavalt interpretantide võrgule
suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni , kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu ,haistmismälu jne. Mälu kui infotöötlus Tänapäeval on juhtivaks metodoloogiliseks suunaks tunnetusprotsesside uurimisel informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid , erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Praiming
olukordades orienteeruda. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni , kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu ,haistmismälu jne. 28 Mälu kui infotöötlus Tänapäeval on juhtivaks metodoloogiliseks suunaks tunnetusprotsesside uurimisel informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid , erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Praiming
Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. 60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). Semioosi (s.o inimkultuuri) universumit mõistab labürindina: struktureeritud vastavalt interpretantide võrgule faktiliselt lõpmatu, kuna võimaldab erinevates kultuurides realiseeruvate interpretatsioonide paljusust registreerib mitte ainult "tõed", vaid ka kõik selle, mis võib pretendeerida "tõese" staatusele
annaabi.ee 
