Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus
Hajukiirgus päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma korral. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus (D), mis tähendab minuti jooksul ruutsentimeetrilisele pinnaühikule langenud hajukiirgust. Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainult need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike. *Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus Insolatsioon ehk kiiritus otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule
tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline atmosfäärikiirgus
Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangut (~30 min 1 h) päike laskunud 10° horisondil.Tuul laiemas mõttes atmosfääris kulgevad õhuvoolud,
prisma ja murdunud kiirte teele asetada ekraan, tekib sellele värviline riba, mille üks äär on punane, teine violetne, vahepealsed värvused, temperatuur langeb, laskuvas tõuseb. Temperatuuri adiabaatiline gradient – näitab temperatuuri muutust k/100m kohta vertikaalses suunas. alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine.Spektri ül on erineva lainepikkusega kiired üksteisest eraldada. Kiired Kuivadiabaatiline – kui õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 kraadi võrra murduvad seal, kõige vähem murdub punane, rohkem violetne .Solaarkonstant S 0 iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel 100m kohta, siis seda temp muutust nimetataksegi kuivadiabaatiliseks gradiendiks. See leiab aset, seni kuni õhk on veeaurust küllastumata. piiril
hakkas arenema sajandi teisel poolel Standardatmofäär. Standardatmosfäär termilist reziimi. (K) alumises osas jääb õhukiht Neeldumise tulemusena päikeseenergia Tartu Ülikooli Meteoroloogia Kiirgusbilanss. puutumatuks (56,5 kraadi) (isotermia) muundub teisteks energialiikideks: enamus Observatooriumi rajamisega 2. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele, ,ülemisse osasse tõuseb pikkamööda (kuni soojusenergiaks aga ka elektrienergiaks
See tähendab, õhk peab jahtuma, et temas olev veeaur muutuks küllastavaks ja sadestuks veepiiskadena. Õhus peavad olema ka kondensatsioonituumad, milledel veeaur saaks sadestuda (soolakübemed, mis ookeanidest ja meredest veepiiskadega õhku satuvad on ka tahmaosakesed, mis paiskuvad õhku tuleekahjude, vulkaanipursete ja inimtgevuse tagajärjel.Klassifikatsioon:Pilved on erinevate kujudega. Pilvede väline kuju peegeldab protsesse, mille tulemusena nad tekivad. Pilved ´´kõnelevad´´ meile atm. toimuvaid sündmusi. 1 klass Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel)Kiudpilved cirrus 7-10 km,Kiudrünkpilved cirrocumulus 6-8 km,Kiudkihtpilved cirrostratus 6-8 km,2 klass Keskmised kõrgusega pilved (nende alus 2-6 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved altocumulus 2-6 km,Kõrgkihtpilved altostratus 2-5 km,3klass Alumised pilved (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved stratuscumulus 0,6-1,5 km,Kihtpilved stratus 0,1-0,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus
Sesoonsed ja ööpäevased Hajumine õhu molekulidel – sinine valgus Aristoteles – „Meteorologica” 4 köidet, Erisoojus. temperatuurid nähtavad valguse hajumine veepiiskadel, 384-322 e.m.a On soojushulk, mida vajatakse aine 1 valget värvi pilved Theophrates- u 300 e.m.a, „Vihma, tuulte, grammi temp tõstmiseks 1 kraadi võrra Aastaajad. Sinine põuavine mägedes on tingitud sinise tormide ja ilusa ilma märgid” Astronoomilised (20.03, 21.06 jne) valguse hajumisest äärmiselt väikestel Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus
Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus - veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis - kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest 5. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. - Taimed tarvitavad fotosünteesil - peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest, mõjutades Maa temperatuuri 6. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV- kiirguse eest) 7
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab,
Koosneb positiivsetest (saame energiat juurde) ja negatiivsetest liikmetest (anname energiat ära). B = S' + D + EA. - Rk - Em (1-)EA. Kiirgusbilanss muutub kogu ööpäeva jooksul. Kiirgusbilanss ei ole konstantne suurus vaid muutub ööpäeva jooksul. Kiirgusbilansi komponente on 6.Osad komponendid langevad ära ning teised osakesed sõltuvad suuresti kiirgava pinna temperatuurist ning siis peab muutuma ka selle kiirguse komponendid, mis võtavad osa kiirgusbilansi protsessist. Kiirgusbilanss muutub positiivseks alles mõni aega pärast päikesetõusu. Ning negatiivseks läheb juba enne päikeseloojangut. Tema positiivsus/negatiivsus sõltub eelkõige päikese kõrgusest. Suvisel ajal muutub positiivseks, kui päike on jõudnud 10- 15 kraadi kõrgusele. Ning õhtul, kui päike laskub samale kõrgusele muutub ta negatiivseks. Kuna talvisel ajal on enamasti lumekate muutub ta positiivseks hiljem. Aga talvisel aja ei pruugigi ta üldse positiivseks minna.
osakesed on lihtsalt kaootilises liikumises. SOOJUSMASIN -muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur (eeta)- tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade (jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha. Carnot seadus: 3 Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab
tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese.
D U S Skemaatiline läbilõige rünksaju- e. äikesepilvest M A A T E A D U S Orograafiliste sademete teke M A PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, E kõrgrünkpilved. A D U S M A PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. E A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D
geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfääriprotsesside iseärasused: atmosfäär on ruumiliselt mittehomogeenne ja ajas muutlik, veeauru olemasolu õhus, protsessid on sageli globaalsed ja mastaabid on väga erinevad. Meteoroloogilisteks suurusteks (elementideks) on: õhutemperatuur, õhu rõhk, õhu niiskus, tuule suund ja kiirus. Nähtused atmosfääris: virmalised, udu, äike, jäide, tuisk, kaste, härm. Meteoroloogilised vaatlused meteoroloogiliste suuruste mõõtmine ja hinnang. Meteovõrk koosneb observatooriumitest, jaamadest ja vaatlus punktidest. Vaatluste tähtsaim tingimus sünkroonsus, nende kestvus ja pidevus. Meteojaamas teostatakse mõõtmised iga 3 tunni järel Greenwichi aja järgi, siis mõõdetakse:
Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Õhu hõrenemise tõttu temperatuur langeb kõrgusega, keskmiselt 6 °C/km. Sellest keskmisest esineb kõrvalekaldeid, troposfääris võib olla õhukihte, kus kõrguse kasvamisel temperatuur pusib (isotermiline kiht) või isegi tõuseb (inversioonikiht). Troposfääris asub 75% atmosfääri massist, siin tekivad ja kaovad pilved, leiab aset intensiivne õhu horisontaalne ja vertikaalne liikumine, kujuneb ilm. Tropopaus ehk substratosfaar. Vahekiht (üleminekukiht) troposfääri ja selle kohal asuva kihi, stratosfääri, vahel, paksus 13 km. Tropoapusi iseloomulikuks tunnuseks on temperatuuri langemise oluline aeglustumine kõrgusega. Tropopausis esinevad väga tugevad jugavoolud. Jugavoolud kujutavad endast kõrgustel 10-15 km paiknevaid tuule
See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige rohkem 25-40km kõrgusel.) Osoon on oma vähesusele vaatamata tähtis gaas.Ta neelab päikese ultraviolettkiiri ja takistab nende maapinnale jõudmist. Samuti ei lase ta maapinnast lahkunud kiirgusel maailmaruumi hajuda. Soojuskiirguse lahkumisel atmosfäärist langeks õhutemperatuur ligikaudu 7kraadi võrra. Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved
olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog 10. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine. V: Atmosfäär on päikesekiirguse jaoks hägune keskkond. Hägusus (sumedus) on eelkõige seotud mitmesuguste lisandite (aerosoolide) olemasoluga atmosfääris. Ilma aerosoolideta atmosfäär hajutab samuti päikesekiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid. Aerosoolne hajumine -hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) Molekulaarne hajumine –hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) 11. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. V: (Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt) Harilikult arvestatakse neeldumist ja hajumist koos käsitledes seda kui päikesekiirguse voo nõrgenemist.
- raadiolained üle 1mm Sfäärid Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõmuhõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast(mmHg) millibaar=1cm/Hg= 13,3 mb hektopaskal (hP) 1mb=1hP normaalne õhurõhk merepinnal: 760mmHg=1013mb(hP) Troposfäär 0-8km valdav osa õhkkonna massist temp. langeb 6c km kohta tropopaus - õhukiht millest kõrgemale temp. enam ei lange 8-9km polaaralade kohal eestis 11km ja ekvatoriaalsetel 15-16 km seal tekivad pilved stratosfäär- ulatub -50km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri masssit. seal hakkab temp. kõrguse kasvades tõusma kuna seal neelatakse enamus UV kiirgusest mesosfäär - 50-85km osooni enam pole ja temp. lange kõrguse kasvades üsna palju , õhk on hõre Termosfäär - õhumolekul on seal nii vähe et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. u 1000km paks osoonikihi pakust mõõdetakse Dobsoni ühikutes Hüdrosfäär
Veeauru hulka küllastava hulga suhtes näitab suhteline niiskus e H r = 100 . es (2.5) Kuivõrd temperatuuri langedes e s seose (2.2) ja joonise 2.1. järgi kahaneb, siis õhu jahtudes suhteline niiskus kasvab ning küllastuse saabudes aur kondenseerub. Temperatuuri, mille korral õhus olev veeauru rõhk muutub küllastavaks (suhteline niiskus kasvab kuni 100%) nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt leitakse sõltuvuse e s = e s ( T ) pöördfunktsiooni abil. Veeauru hulka (suhtelist niiskust) määratakse sageli kuiva ja märja termomeetri abil. Märjas termomeetris toimub suhtelisel niiskusel <100% pidev aurumine, milleks kulub soojust ning sel juhul märg termomeeter näitab väiksemat temperatuuri kui kuiv termomeeter. Veeaur on õhust kergem ning niiske õhk on väiksema tihedusega kui kuiv õhk. 2.2. Temperatuuri kihistus atmosfääris
2) osa neeldub. Bougueri seadus - neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korral. 11. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. Insolatsioon kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S'=S*sin h0 Summaarne kiirgus - horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo - näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 12. Maa kiirgusbilanss. Maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. Aluspinna (maapinna) kiirgusbilanss Atmosfääri kiirgusbilanss Maa-atmosfääri kiirgusbilanss 13. Atmosfääri koostis. Osoonikiht. Osooni tekkimine ja lagunemine. Atmosfääri koostis - N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni 4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht. See kiht
kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Kui miinimumtemperatuur langeb kevadeti ja sügiseti alla 0 kraadi, siis nimetatakse seda öökülmaks. Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermid Lumepiir Metsapiir Õhutemperatuuri ajaline käik Õhutemperatuuri aastane käik sõltub suuresti geograafilisest laiusest. Temperatuuri maksimumi ja
mõõtmisel - hPa või mb. 2. Absoluutne niiskus (tähis a). Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Meteoroloogias on absoluutse niiskuse mõõtühikuks g / m³. Veeauru rõhk e ja absoluutne niiskus a on omavahel seotud järgnevalt: a = 0,80e / ( 1 + αt ) kus a - absoluutne niiskus ( g / m³ ) , e - veeauru rõhk ( hPa ) , t - õhutemperatuur ( °C ) α - õhu ruumpaisumise koefitsient = 0,0037 Kõikidelt vett sisaldavatelt pindadelt toimub alati aurustumine. Aurustumise käigus lahkub vee pinnalt suuremat kineetilist energiat omavaid molekule, mille tõttu allesjäävate keskmine kineetiline energia väheneb s.t. vee temperatuur langeb. Aurustuvate molekulide hulga määrab vee temperatuur. Kuna õhus olevad vee molekulid (auru molekulid) liiguvad kaootiliselt, siis mõningane osa neist satub
1: Missugune ilmaelementidest alati kahaneb, kui me tõuseme atmosfääris? õhurõhk Stratosfääris õhutemperatuur tavaliselt: kasvab kõrgusega Peaaegu kõik ilmastikunähtused toimuvad: troposfääris Temperatuuriinversioon on nähtus kui: õhu temperatuur kõrgusega kasvab Põhjapoolkera kesklaiustel puhuvad maapinnalähedased tuuled: vastupäeva ja madalrõhu keskme suunas. 2: Külmatunne pärast ujumist kuumal kuival suvepäeval on põhjustatud järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne
5. Hapniku tähtsus atmosfääris. Maakeral kõige enam levinud keemiline element. kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. peamine tekkeallikas - fotosüntees taimed annavad iga aasta 3·1010 kg hapnikku, mis on 0.015% kogu tema sisaldusest atmosfääris. kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas süsihappegaasiks või veeauruks. 6. Veeauru tähtus atmosfääris. kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved. sademete ja äikese esinemine. vee faasiüleminekute energiavahetus. veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis. kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest. 7. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. Taimed tarvitavad fotosünteesil, kiirguslikult aktiivne, peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest. 8. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV-kiirguse eest) 9
Päike ja kuu paistavad neist läbi. Kiudkihtpilved kujutavad endast valget või kergelt sinakat katet astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit taevavõlvil. P ja K on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid kilomeetrit annavad need pilved väga madala õhutemp korral Ida-Siberis.Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul
Termodünaamika TD I seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Isobaariline protsess: Rõhk ei muutu W=PΔV Isohooriline protsess: Protsess, mille käigus süsteemi ruumala ei muutu W=0 Adiabaatiline protsess: Protsess, mille jooksul soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Q = 0 TD II seadus: Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale Suletud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid alati süsteemi korratuse suunas Entroopia: Saadud soojushulga ja absoluutse temperatuuri suhet nimetatakse entroopia muuduks Ei ole otseselt mõõdetav termodünaamiline suurus Suletus süsteemis mittekahanev suurus Suletud süsteemis ei saa entroopia väheneda
Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule. Geoid on Maa kuju määrav pind 3. Geograafiline koordinaadistik Laius- ja pikkuskraadide määramine 4. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev. Maa pöörlemine tingib: 1) Öö ja päeva vaheldumist vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine 2) Tõusu ja möönalaine teke seda tekitab kuu külge tõmbejõud 3) Coriolise jõud tuulte kaldumine 5. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
kaldub sõltumata liikumissuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes (keha) põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Seda nimetatakse Coriolise jõuks 3 tõusu- ja mõõnalaine teke – Kuu külgetõmbejõu mõjul Kuule lähimas ja diametraalselt selle vastas asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub (tõus), nende punktide vahemaad poolitava ning Maa ja Kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine (mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemise suunale vastupidiselt Maa pöörlemistelg on ekliptikatasandi suhtes kaldu. Telje kaldenurk erineb ristseisust 23 ½° võrra. Telje kaldenurk on sama (66 ½°) aastaringselt, st Maa pöörlemise telg säilitab alati teatud tähtede suhtes oma orientatsiooni. Põhjanael asub Maa pöörlemistelje pikendusel
transporditud ning kuhjatud setteid nimetatakse alluviaalseteks seteteks ehk alluuviumiks. Alluuviumit iseloomustab setete kõrge ümmardatuse aste ning hea sorteeritus. Parasvöötme meandreuvate jõgede alluuvium koosneb kolmest erinevast faatsiesest: sängi, lammi ja soodisetted. 7. Altoculumus ehk kõrgrünkpilv C 1. Kiirgusbilans, protsess Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus- peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. 2. Troopilised õhumassid ja selle liikumine? Troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Selletõttu on troopiline õhumass väga soe. Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal.
kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
