Harva aga ka sinakas või valkjas, sageli klaasjas. Kauem maapinnal olnud meteoriidi koorik oksüdeerub tumepruuniks Muidugi oleneb nende välimus tugevalt ka koostisest ja tingimustest, kus nad viibivad. 4 Meteoriitide jaotus Meteoriidi on keemilise ja mineraalse koostise alusel jaotatud kivi-, raud-, ja kivi- raudmeteoriitideks ehk segameteoriitideks. Kivimeteoriidid: Ehk aeroliidid. Kivimeteoriidid sarnanevad kohati maakoores leiduvate kivimitega. Nad koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud maakoores. Kuigi kivimeteoriidid on kõige levinumaks meteoriitide tüübiks (ligikaudu 93% langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa kivimitele eriti tihti. Üldiselt on need tumedad, kaetud hallikas- kuni punakasmusta koorikpinnaga. See üks tähtsamaid tunnusjooni.
Meteoorkeha ehk boliid Keskmine vanus 4,5 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid Kiviraudmeteoriidid ehk segameteoriidid Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel moodustavad kerakesed Sisenevad atmosfääri kiirusel 70m/s Nt: Antarktikas 10t jääst saadi ~2000 mikrometeoriiti Ehk aeroliidid Kõige levinumad ( ~ 93% langemistest) Tumedad; kaetud hallikas või
jämeda kristalliliseni. Leidub ka peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite ja seda erinevate planeetide pinnakivimeist. Üldiselt ongi nende rauasisaldus küllaltki suurem kui maakoore või kuu kivimitega võrreldes. See näib kinnitavat planeetide suure rauasisaldusega tuumade teooriat. Meteoriidid jagatakse üldiselt kolme rühma keemilise koostise põhjal: kivi-, raud- ja kivi-raud meteoriidid. Kivimeteoriidid kondriidid ja akondriidid. Kondriit on harilik kivimimeteoriit, mille põhimassis esineb rohkesti väikesi ja hõbedaselt läikivaid kivikesi. Akondriit on samuti kivimimeteoriit, millel aga mineraalne koosis ja struktuurilised iseärasused näitavad magmalist teket, kuid sellel puuduvad kondriitidele iseloomulikud kerakesed. Nad on sarnased maakoores leiduvate kivimitega. Enamasti on nad kaetud koorikpinnaga, mis võib olla hallikas- kuni punakasmust koorikpind
Tallinn 2010 Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja Maa pinnale langenud tahke keha jääk; Algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest; Aine vanus on 4,5 4,8 miljardit aastat; Korrapäratu või ümarja kujuga ning neil pole teravaid nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%; Raudmeteoriidid e. sideriidid, esinemissagedus 6%; segameteoriidid e. Palasiidid, esinemissagedus 1,3%. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist avastatakse ainult 10 15; USA ja Kanada territooriumil võib tabada meteoriit inimest keskmisel üks kord 180 aasta jooksul; Hoonetele langeb kuni üks meteoriit aastas; Kogu maakera kohta üks inimese tabamus 10 aasta kohta ja hoonetele 16 tabamust aastas;
Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. 4. Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriitide koostis: Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe.
Igal aastal maandub Maale 26000 rohkem kui 100grammist meteoriiti. Suurem osa nendest satub ookeanidesse, polaaraladele, kõrbetesse ja teistesse asustamata piirkondadesse või jäävad langemisel lihtsalt märkamatuks. Eestis on registreeritud nelja kivimeteoriidi (Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tännasilma) ja ühe tektiidi (Iigaste) langemine ning üks raudmeteoriidi leid (Kaali). Meteoriitidele antakse tavaliselt langemise või leidmise paiga lähedal oleva asula või talu nimi. Kivimeteoriidid sarnanevad maapealsete kividega ja on tavaliselt tumeda, enamasti hallikas- kuni punakasmusta pinnaga, kuid nende värske murdepind võib olla hele- või tumehall, harva isegi valkjas. Peeneteralises põhimassis esineb rohkearvuliselt hõbedaselt läikivaid, tumedaid, alla ühemillimeetrise läbimõõduga kerakesi kondreid. Mõnedel jämedateralistel kivimeteoriitidel kondrid puuduvad ja neid nimetatakse akondriitideks. Raudmeteoriidid koosnevad 5-15% niklit sisaldavast ehedast rauast
M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need asteroidid peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust. Mõned asteroidid on koostiselt veel erinevamad. Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. Maa kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub atmosfääri kõrgkihtides Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus, ilma et seda maa peal oleks märgata. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Maale lähenevad asteroidid Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud
väikekehad Klaarika Kaljula ja Kaspar Olman 9.A klass METEORIIT § Meteoor on on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- elektri- jm nähtuste kompleks. Keha jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks. § Meteoriit on tahke keha, millel on korrapäratu kuju. Meteoriidi pinda katab õhuke sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. § Meteoriit koosneb rauast, kivist või mõlemast. Enamik meteoriite on kivimeteoriidid (62%), raudmeteoriite on vähem (34%) ning segameteoriite on 4%. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- või plahvatuskraatreid. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks. EESTI METEORIIDIKRAATRID Kaali kraatrid § Kaali peakraater asub Saaremaal. Põhjas asub Kaali järv. § Läbimõõt valliharjalt 105-110
· Maa atmosfääri jõudes süttib, aurustub- võib tekkida meteoor. Meie näeme helendavat jutti- ,,langevat tähte". · Kui suurem tükk, siis nähtav helendava tulekerana, see on boliid. Selle langemisel võib midagi järele jääda, ja see kukub Maale, mida nim. meteoriidiks. · Aastas peaks näha olema ~90 milj. meteoori. · Aastas peaks Maale langema ~26 000 meteoriiti ( mass ~100g või rohkem) · Koostise järgi jaotatakse meteoriidid: 1) raudmeteoriidid 2) kivimeteoriidid 3) raudkivimeteoriidid 4) tektiidid sulanud klaasi meenutavad- haruldasemad. · Eesti suurim Neugrundi kraater. ~475 milj. aastat vana; 7km läbimõõt. Sealt on leitud meteoriiditükke (raudmeteoriit).
Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla 5.Leia materjali meteoriitide koostisse ja suuremate maalelangenud meteoriitide kohta. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Barringeri kraater Arizonas. See tekkis umbes 50 000 aastat tagasi, kui Maad tabas väike asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi meteoriidikraater, mis on 200 m sügav ja mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit.
· Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et meteoriidid peegeldavad maa siseehitust. Kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maise tardkivimitega. Kivi-raud- (sega-)meteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust. Raudmeteoriid- · Laboruuringud- võime modelleerida rõhu, temperatuuri, sügavuse.. Aeg?? Suurus?? · Geofüüsikalised uurimised- maa magnetvälja uurimine, gravivälja muutused, seismiliste lainete leviku uurimine Maa sfäär: · Magnetsfäär- väline sfäär, kaitseb päikese kiirguse eest. Magnetiline deklinatsioon
maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. 1 Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad
põrkekohale tekiks vähemalt 5-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis on ründav komeet samasugusest asteroidist ohtlikum. Maad kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub atmosfääri kõrgkihtides Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus, ilma et seda maa peal märgatagi oleks. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, kuid atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi
materjali muutsu rõhu ja temp muutussel, lahused, gaasid Magmatism magmaliste kivimite uurimine. Magma tungimisel maale seguneb see kivimitega, seega ei saa täpset koostist, mis on maatuumas. Magma tungimisel maale tekivad tardkivimid: sübakivimid, soonkivimid, purskekivimid. Ultraaluselised on sellised lillakad värvi Meteoriidid meteroriidid peegeledavad maa siseehitust. Kui asteroidi või komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega. Eestis on meteoriite langenud: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Simuna Laboruuringud võime modelleerida rõhu, temperatuuri Geofüüsikalised uuringud mõõdame mingit paranmeetrit ja teeme selle kaudu järelduse maa sisesehituse kohta ehk maa magnetvälja uurimine. Gravivälja muutused. Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga. Magnetsfäär magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär
sulada ning moodustavad taasjahtumisel tilgakujulisi kerakesi. Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktika igijääd, on leitud meteoriite, mis tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi. 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti. [3] Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. 8 Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel
Maa atmosfääris süttib meteoriit gaaside hõõrdejõu tõttu põlema. Kui meteoriit põleb atmosfääris lõpuni nimetatakse teda meteooriks, kui kukub põlevana maapinnale, siis meteoriidiks. Meteoriitide koostises leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopite uurimine võimaldab määrata meteoriidi kosmilist ja maalist vanust. Ehituse järgi saab jagada meteoriite kolme rühma: · Raudmeteoriidid ehk sideriidid (34%), sisaldavad rauda ja niklit. · Kivimeteoriidid ehk aeroliidid (62%), sisaldavad silikaatseid mineraale oliviini ja pürokseeni, lisaks ka kosmilise aine tombukesi kondreid. · Segameteoriidid ehk pallasiidid on kiviraudmeteoriidid. Meteoriitide koostisainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähesel määral sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Enamik meteoriite ja meteoore on pärit asteroidide vööst. Mõned leitud meteoorid on pärit ka Kuult ja Marsilt.
järeldusi langemise asjaolude kohta. Tänu meteoriitide kohta ajalehtedes avaldatud teadetele oli ka rahva üldine teadmiste tase sellel alal mainimisväärselt kõrge ja küllal tihedasti asustatud territooriumil jäid ebatavaliselt loodusnähtused päevasel ajal harva märkamatuks. (1) Mida siis andmestik Eesti meteoriitide kohta võimaldab öelda? Esiteks seda, et nende seas valdavad suhteliselt laialt levinud kivimeteoriidid, mis on igati kooskõlas viimaste esinemissagedustega maailmaruumis. Kõige enam on pakkunud huvi pilistvere meteoriidisajust pärinev haruldane kivimeteoriit- enstatiitkondriit ja 1855. aastal langenud Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. () Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud
olemasolu juba 1772 ennustas. Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. Maa kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub atmosfääri kõrgkihtides Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus, ilma et seda maa peal oleks märgata. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Maale lähenevad asteroidid Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud
Puurimine. Rekord on 19 272 400m. Põhjused, miks sügavamale ei suudeta puurida on sellest, et vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval on 200ºC ning nii kuumas on gaasid ja vedelikud ning seetõttu lendab puur õhku. Praegu on normaalne sügavus 10 km, üle selle on haruldane. Maapeal muutub kättesaadud materjali struktuur. Magmatism- See peegeldab Maa siseehitust ja seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ning vedelikega. Meteoriidid 1) Kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. Peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores. 2) Kivi-raudmeteoriidid koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3) Raudmeteoriidid koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Laboruuringud-probleem on aja ja suuruse modeleerimine Geofüüsikalised-uuringutega uuritakse kaudseid tunnuseid- magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli 28
veevoolu poolt kaasa. 26. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. *Puurimine(12066m) sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. Normaalne sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeale jõudes muutub materjali struktuur. 28. *Magmatism peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega, peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad. Laboruuringud, probleem on aja ja suuruse modeleerimisega
moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. *(7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. Puurimine(12066m). sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. norm. sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeal jõudes muutub materjali struktuur. Magmatism, peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad. laboruuringud, probleem on aja ja suuruse modeleerimisega. geofüüsikalised uuritakse kaudseid tunnuseid nagu magnetism, elektriväli,
Kondriidid. Widmanstätteni figuurid Meteoriit on planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi (taevakeha) pinnale. Enamus 2 meteoriite on pärit asteroidide vööndist vanustega ~4,55 Ga, aga läbi teinud planetesimaalide kollisiooniga kaasnenud kuumutust, ülessulamist jms. Meteoriite jaotatakse koostise alusel kolme suurde kategooriasse: · KIVIMETEORIIDID umbes 93% meteoriitidest. Silikaatse koostisega (Päikesesüsteemi primitiivne või juba "planeedistunud" kiviaines; planetaarse koore fragmendid) Kivimeteoriidid jagunevad omakorda kondrilisteks ja akondrilisteks. Kondriidid on primitiivse koostisega, kondritega (86%); akondriidid on differentseerunud koostisega, kondriteta (7%). Kondrid - ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või
Pronksiaeg on ääretult uhke ajajärk, kuid parakui kõiki detaile tema kohta ei tea ja ei tunne. Vanem rauaaeg · Vainim meteoriitrauast ese esineb ühes hauas Samarras (Põhja Iraak) 5000 eKr. · Üksikuid meteoriitrauast esemeid on leitud Lähis-idas muististes 4.-2. at eKr. · Praeguseks on Maal avastatud kokku üle 200 meteoriidikraatri või nende rühma. · Maale langenute seas on raudmeteoriidid (34%), kivimeteoriidid (62%) ja segameteoriidid (4%) Sihote Alin'i meteoriit · Langes 12.02.1946 Venemaale Ida-Siberisse Vladivostokist 500 km põhjapoole Sihote Alin'i mäestiku alale taigas. 30 km pikkune suitsusammas. Killud langesid alae 12x4km · Koostis: raud 93%, nikkel 5,9%, koobaltit 0,42% fosforit 0,46%. Raua maaki leidub väga erinevates piirkondades. Eestis esineb soodes ja järvesed soo- ja järvemaagina. Sellest on võimalik välja taandada ka täiesti korralikku rauda
Suuremate planeetidega liitunud planetesimaalide prügi. Komeedid pikaks venitatud orbiitidega päikesesüsteemide kehad, mis päikese lähedale sattudes paistavad sabatähtedena. (hõre aurustunud ioniseeritud süsinikoksiid) 1 Meteoor - planetaarne aines, mis põleb atmosfääri langedes ära. Meteoriit Planetaarne aines, mis langeb planeedi pinnale. Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines. Kivimeteoriidid (93%), kondriidid ja akondriidid. Kondrid on ümarad, sulatilkade kiirel jahtumisel tekkinud kosmilises udukogus. Kondriitides(veidi vanemates) esineb ka Ca-Al-rikkaid suletisi (CAI). Kondriidid on primitiivsema koostisega, kui akondriidid(planetaarne koor). kivi-raudmeteoriidid (1,5%), silikaatse mineraalimassi(oliviin Mg2/Fe2-SiO4) ja eheda nikkelraua segu. Planetaarse süvavahevöö fragment. raudmeteoriidid (6%) planetaarsete tuumade fragmendid (Fe/Ni)
annaabi.ee 
