KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita mõisted: Litosfäär-on Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Laamtektoonika-on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Rift-on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Sete-on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Elementide keskmine sisaldus maakoores kaaluprortsentides ( klarkides) on: O 47 % Si 29,5 % Al 8,05 % Na + K 5 % Fe 4,65 % Üldse on elemente, mille kaaluprotsent on üle 1, vaid kaheksa. 7. Mida me loeme geosünklinaalideks ? Maakoore ulatuslikke suhteliselt liikuvaid ja tugevasti liigestatud väljavenitatud kujuga alasid, mida iseloomustab settekivimite suur paksus, aktiivne seismilisus, magmatism ja metamorfism. Nad asetsevad suhteliselt jäikade maakoore massiivide platvormide vahel. 8. Milliseid alasi nimetatakse platvormideks ja milliseid kihte võime seal eristada ? Tasandunud ja tektooniliselt jäigastunud alasi nimetatakse platvormideks. Vertikaallõikes võib esile tõsta: ülemine (pealiskord) kihistatud settekivimite kompleks ja alumist (aluskord) , geosünklinaalset etappi kajastavat kurrutatud ja murrangutega läbitud kivimikompleksi. 9
Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, korundi, grafiidi, marmori jt maardlate teke. MINERAALID, NENDE OMADUSED JA LIIGITUS Mineraali mõiste. Mineraalide põhilised omadused: kristalli kuju, värvus, läige, läbipaistvus, kriipsu värvus (mineraali värvus pulbrina), kõvadus, lõhevus, murd, magnetilisus jt. Mohsi kõvadusastmik. Mineraalide liigitus nende keemilise koostise järgi: ehedad elemendid, sulfiidid, oksiidid, silikaadid, karbonaadid, fosfaadid, haloidid.
valgub magma maapinnale laiali. Magmatismi tagajärjel kujunevad tardkivimid, kivimid liigitatakse tekkimise tingimuste järgi: · Süvakivimid; · Poolsüvakivimid ehk soonkivimid; · Purskekivimid. Tardkivimid liigitatakse SiO2 sisalduse järgi: · Happelised 65-75% · Keskmised 52-65% · Aluselised Tardkivimite lasuvus: Daik- tardkivimitega täitunud lõhe. Nekk- tardkivimitega täitunud vulkaani lõõs. 6.Metamorfism: · Moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivvsete gaaside ja lahuste juuresolekl pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle ... · Enamus moondekivimeid tekib 10..30 km sügavusel, kus on kõrged rõgud ja temp. · Kontaktmetamorfism · Dünamometamorfism · ... · Liivakivid .... kvartsiidid · Lubjakivid ... marmor · Gneisid · Migmatiidid
1. Mõisted: · Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. · Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht(100-200km). · Laamtektoonika on laamade tekkimine, liikumine, vastastikumõju ja hävinemine. · Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. · Sete on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. · Metamorfism ehk moone on kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustel. · Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. · Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. (1)
ahvilised. Mõned imetajate rühmad vaalalised ja loivalised kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. 2.5 mln aastat tagasi hakkas inimese areng. 10. Maakoort kujundavad endogeensed protsessid Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. Endogeensed protsessid on näiteks maavärinad, vulkaanipusked, kurrutusliikumised, murranguliikumised, mandrite triiv, magmalised protsessid, metamorfism. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire. Metamorfism ehk kivimite moone. 11
· mandrite kokkupõrge · ilma keskmäestikuta veekogu Vahemeri · kurdmäestiku teke sulgunud ookeani kohal (Alpid, Himaalaja) (I mandririft, tekitab uue ookeani, II ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, III aktiivsete äärtega ookean, subduktsioon, IV ilma keskmäestikuta veekogu nt Vahemeri, V kontinentide põrkumine) Litosfäär 2 (Kivimite ringe, maavarad) Mõisted: kivimid, mineraalid, kivimite ringe, metamorfism, maagid, maavarad, maardla, kaevandused, karjäärid, rekultiveerimine Kättesaadav info Maa süvaehitusest · otsene info kimberliittorud (200 km), süvapuuraugud (12 km), kaevandused · kaudne info geofüüsikalised meetodid, nagu Maad läbivate füüsikaliste nähtuste uurimine (seismilised lained); eksperimentaalsed meetodid, st vastavate tingimuste loomine Kimberliit teemante sisaldav poolsüvakivim; leidub vulkaanilõõrides ja intrusiivides
lahendus Vulkaanilised: kaasenvad vulkaaniliste protsessidega, eksogeensed Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemistest Maavärina tekkimise kohta (tsentrit) maapinnas nimetatakse maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks. Vahetut maavärin kohta maapinnal, seal kus ta on kõige tugevam nimetatakse maavärina keskmeks. ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof maavärin magnituudiga 8,0. Metamorfism e moone Moondekivimid tekkivad mineraalise massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuride abil. Moondele võivad alluda nii tardkivimid, nende moondel tekivad Enamus moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel, kus kõrged rõhud ja temperatuurid. Kontaktmetamorfism .. sarvkivid liivakivid..kvartsiidid, lubjakivid tekivad marmorid. Savidest tekivad savikildad. Eksogeensed protsessid mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem
Iseloomulik on kivimite porfüüriline struktuur. Tardkivimite koostises on ülekaalus silikaatsed mineraalid. Tüüpilisteks tardkivimiteks on graniidid, granodioriidid, graniitporfüürid, pegmatiidid, süeniidid, dioriidid. 2) MOONDEKIVIMID tekivad sügaval maakoores, kus valitseb kõrge temperatuur ja rõhk. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette- kui ka tardkivimid. Enamik moondekivimeid tekib 10 - 30 km sügavusel. Moone e metamorfism maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine. Vesilahuste katalüüsil. Kivi tahke vorm ei muutu ja ka keemiline koostis oluliselt ei muutu. Metasomatoos moone, mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis. Osad elemendid kanduvad välja, teised juurde. Moondekivimites esinevaid mineraale iseloomustab sageli väljavenitatud või lehtjas kuju ning orienteeritud asend, mis annab kivmile vöödilise, kihilise või kildalise ehituse
Löss - peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool(Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. *korrasioon-tuule ihuv tegevus. 17. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 18. Kainosoikum. 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus, liiv, savi, väärismetallidemaagid. a)Paleogeen, E 65-35,5miljonit aastat tagasi toimus kiire imetajate areng, ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalalised, delfiinid, närilised. Viimane suur merepealetung. b)Neogeen, N 35,5-1,75miljonit aastat tagasi loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale
Löss- peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool (Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. *korrasioon-tuule ihuv tegevus *Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. *Kainosoikum 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65-35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelkirjakud.Ajastu lõpus esimesed inimese eellased
a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. ENERGIAVOOG Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks.
Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. 19. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 20. Kainosoikum Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja kestab tänapäevani, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks. Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke.
Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole (on toimunud kivimikompleksi läbilõike lühenemine) (survepinge tingimustes). Nihkemurrang kui kerkemurrangu siirdepind kallakus on hästi väike (lähedane horisontaalpinnale) nii, et pealpool paiknev plokk on nihutatud peamiselt horisontaalselt lamava ploki peale. 43. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa. (1)temperatuur (2)rõhk (3)fluidid(kuumad vesilahused, veeauru segu) 44. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Regionaalne eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks
laavavooludena Kuidas on vulkaanid levinud globaalselt? Vaikse ookeani rannikutel on väga palju Kuidas tekivad basaltide platood? magma tõuseb piki lõhevulkaanide lõhet, tekivad laialdased laavakatted, mida nim basaltide platooks Mis on maar? Pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater Kuidas tekivad padilaavad? Moodustuvad laava kokkupuutel veega Moone Moone e metamorfism maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu Metasomatoos moone, mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis Põhilised mooneliigid: - vajumismoone - purustusmoone - kontaktimoone - regionaalne moone - ookeanipõhja moone Porfüroblastid tahkes kivimis kasvanud suured kristallid
b) murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) suures geoloogilises aineringes satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal (metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. 39. SÜSINIKU RINGE- so. atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla,
keskkonnas. Makroskoopiliselt jääb kivim moondel tervikuna tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur-tekstuur. Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraalse sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Metaformismi läbi teinud kivimite kristalliline struktuur muutub, koostises muutust üldiselt ei toimu, ka jääb kivim tahkesse olekusse. Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa. (1)temperatuur (2)rõhk (3)fluidid(kuumad vesilahused, veeauru segu) 34. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Kontakt- e termaalse metamorfismi kivimid tekivad magmamasside kontaktil
· Bioloogiline aineringe- tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine.39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe. · Suur geoloogiline aineringe- sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. · Väike geoloogiline aineringe- hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. · Gaasiline tsükkel-
Geoloogiline aineringe- jaguneb kaheks Bioloogiline aineringe- tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine.39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe. Suur geoloogiline aineringe- sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Väike geoloogiline aineringe- hõlmab:a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. Evolutsioon- päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides
Dün geol ehk füs geol on geol osa, mis tegeleb Maa ehituse ning teda mõjutavate prots uurimisega. Uurimisvaldkonnad: mineral, petrol, sedimentol, vulkanol, struktuurigeol, geotektoonika, geomorfol jne.Maa sisejõud. Maakoore ja vahevöö ülaosas on kivimid suure rõhu ja kõrge temp tingimustes. Siin toimuvaid mitmesuguseid füs-keemilisi ja füs-mehaanilisi muutusi käsitletakse maasiseste ehk endogeensete prots. Siia kuuluvad kivimite moondeprots ehk metamorfism, magmatismi- ja vulkanisminähtused, maakihtide kurrutumine ja kihte läbivate murrangute teke, maakoore aeglased vertikaal- ehk kõikuvliikumised ning maavär. Need toimivad väga pika geol aja vältel ja on vahetule vaatlusele suures osas kättesaamatus sügavuses. Seetõttu puudub meil maasiseste prots mehhanismist ja neid esilekutsuvatest teguritest täpne ettekujutusMaa välisjõud. Maa sisejõudude poolt kujundatud setteid ja pinnavorme hakkavad kulutama ja ümber paigutama
a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal ) metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. 2 39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe. 3 Süsinikuringe so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude
keemiline setend – veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad. Sellisteks setenditeks on nt. kips, haliit e. kivisool ja anhüdriit. Keemiliste setete hulka kuulub ka allikalubi ja osa lubjakivist. Keemiliste protsesside kõrval võivad setendite juures tähtsat osa mängida bioloogilised protsessid. Sel juhul on tegemist biokeemiliste setenditega. Biokeemilistest setenditest on levinuimaks karbonaatsed settekivimid – lubjakivi, dolomiit, mergel metamorfism – moondumine Biokeemilised settekivimid on tekkinud elusorganismide skelettidest, kodadest. Lubjakivid, dolomiidid tekivad organismide kaasabil moondekivim e. metamorfne – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud e. moondunud kivim. Kõrgenenud temperatuur ja rõhk tähendab seda, et nad on suuremad rõhust ja temperatuurist, mis valitsesid kivimi tekkides. Numbriliselt väljendatuna on see vähemal 300 MPa (megapaskal) ja 200 °C.
Laavavol ise on suhteliselt väike ohuallikas. Hoopis suurem osa on nn lõõmpilvedel, mudavooludel, püroklastilistel vooludel. Ka hiidlained ja näiteks purskele järgnenud näljahäda. Aktiivsed vulkaanid on pideva jälgimise all. Mõõdetakse Vulkaani tipu kerkimist, kraatri laienemist, nõlvade järsenemist ja maavärinaid. Samuti gaaside eraldumist, temperatuuri, koostist, kogust. Maa atmosfäär ja hüdrosfäär on vulkanilise päritoluga. Moondekivimid. Moone e metamorfism mapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine. Vesilahuste katalüüsil. Livi tahke vorm ei muutu ja ka keemiline koostis oluliselt ei muutu. Metasomatoos moone, mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis. Osad elemendid kanduvad välja, teised juurde. Maateaduste alused I (20.sept) Moone on endogenne protsess toimub maa sisemuses, ealsete protsesside tagajärjel. Toimub sügavamal kui kivistumine, ja põhjavee alumise piiri all. Moondetegurid: 1)Soojus 2)Rõhk
1) väike geoloogiline aineringe hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) suures geoloogilises aineringes satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal (metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. Et ainete algseisund aineringetes täpselt ei taastu, on õigem võrrelda aineringet mitte ringjoone vaid tsükloidiga
annaabi.ee 
