Kuulitõuge. Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg.Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid kasutuselInglismaa
Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Kuulitõuge eesmärgiks metallkuul võimalikult kaugele tõugata. Kuuli mass on naistel 4 kg. Kaugushüpe eesmärgiks lähtepunktist võimalikult kaugele hüpata. Võistlejad sprindivad jooksurajal ja hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad ja maanduvad kastis, mis on täidetud liivaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset. Kõrgushüpe võistlejad hüppavad üle horisontaalselt asetatud lati, mida pannakse
Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Pisut kuulitõuke ajaloost Kuulitõukevõistlus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seisnes raske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil, asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, mis olid kasutusel Inglismaa kergejõustikuvõistlustel 1850
Lihtsa mikrolüliti ( survelüliti sisse-välja) Lülitusskeem ja näide Mikrolüliti tööpõhimõte on sama, mis survelülitil aga ta mõõtmed on väga väiksed. Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Eriotstarbelised lülitid · Võtmelülitid. Lülituspõhimõte: lihtlüliti või survelüliti · Tilklülitid Lülituspõhimõte: elavhõbe või muu elektrit juhtiv materjal (nt metallkuul) puutub vastava asendi korral vastu klemme · Magnetlülitid. Lülituspõhimõte: magneti läheduses luuakse vooluring Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Kasutatud materjalid 1. Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/L %C3%BCliti 2. http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/ 3. http://www.kpsec.freeuk.com/cdiags.htm 4. http://www.1728.com/project2.htm 5. Autori pildid ja skeemid
2014 Sisukord Kuulitõuge............................................................................. 3 OLÜMPIAVÕISTLUSED Mehed.....................................................................................4-5 Naised......................................................................................6-7 Kasutatud kirjandus..................................................................8 Kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ja naistel 4 kg. Olümpiamängude medalivõitjad Mehed Aasta 1 2 3 1896 R.Garett 11,2 M.Gouskos G.Papasideris USA 11,20 Soome 10,36 Soome 1900 R.Sheldon J.McCracken R.Garett 12,35 14,10 12,85 USA USA USA 1904 R.Rose 14,81 W.Coe 14,40 L.Feuerbach USA USA 13,37 USA 1908 R.Rose 14,21 D
Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Kuulitõuge eesmärgiks metallkuul võimalikult kaugele tõugata. Kuuli mass on naistel 4 kg. Kaugushüpe eesmärgiks lähtepunktist võimalikult kaugele hüpata. Võistlejad sprindivad jooksurajal ja hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad ja maanduvad kastis, mis on täidetud liivaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset.
2.2. Juurdevõtusammuga kuulitõuge 2.3. Selg ees kuulitõuge 2.4. Pöördega kuulitõuge 2.5. Hundirattaga kuulitõuge 2.6. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Kokkuvõte Sissejuhatus Töö käigus üritan uurida kuulitõuke erinevaid tehnikaid läbi aegade. Milliseid tehnikaid on kasutusel olnud ja milliseid tulemusi on tõugatud neid tehnikaid kasutades. 1.Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuulitõukeringi diameeter on 2 m. Kuuli maandumiskohaks on 40 kraadise nurgaga sektor, tõukeringiga ühel tasapinnal. Sektori sisse tõmmatakse 5 cm laiused kaarjooned, mis tähistavad kaugust tõukeringi võru siseservast. Kaarjoone laius kuulub mõõdetava kauguse sisse. 1.1. Kuuli hoie
Heitealad Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: Kuulitõuge Kettaheide Vasaraheide Odavise Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg. Võistluskuul on siledapinnaline metallkera. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. Tõukaja võib jalgadega toetuda tõukepaku siseküljele, kuid ei tohi puudutada tõukepaku pealispinda ega tõukeringi äärise ülaserva.
· bituumenemulsioone Pehmumitäpp · asfaltmörte ja -betoone Kuuli ja rõnga meetodil. Standartne metallrõngas valatakse bituumenit täis; peale · katusekatteid ja hüdrosiolatsioonimaterjale asetatakse metallkuul (3,5 g); asetatakse vette; vett soojendatakse kuni kuul vajub bituumeniga rõngast läbi ja puutub vastu alumist · tihendumaterjale riiulit (see hetk on pehmumistäpiks) · liimaineid Leektäpp
Jüri Gümnaasium Kergejõustik referaat Koostaja: ... Klass: 11R Jüri 2013 Kuulitõuge. Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg.Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid
tulemusega 74.08m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Gabriele Reinschile (Saksa DV) tulemusega 76.80m. Eesti meeste rekord on 73.38m, mille püstitas Gerd Kanter ja naiste rekord on 65.00m, mille püstitas Elju Kubi. Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 31.84m (Eve Lipp) ja poiste rekord on 42.52m (Heiki Lipp) 6 Kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg ning peab olema siledapinnaline metallkera. Tõuget sooritatakse ringist 2,135 m. Hoohüppega kuulitõuge sisaldab järgmisi faase: ettevalmistus, hoohüpe, äratõuge ja heitja tasakaalustamine. *Ettevalmistavas faasis võtab heitja asendi hoohüppe alustamiseks. *Hüppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi äratõukeks.
eemaldatavaid osi ja need saavad hakkama ka ilma hiirematita. 4 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A 2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID 2.1.Mehaaniline arvutihiir Mehaanilistel arvutihiirtel on põhja all kummikihiga kaetud metallkuul. Hiire liigutamisel kuul pöörleb ja selle liikumine muudetakse elektrilisteks signaalideks kahe elektromehaanilse sensori abil. Illustratsioon 2: Mehaaniline arvutihiir 2.2.Optiline arvutihiir Optilised arvutihiired on: · a) hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri
hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.35 kuni 50 meetrisel hoovõturajal tuleb võistlejal saavutada maksimaalne kiirus,ent samas peab sportlane võimalikult täpselt tabama äratõuke-pakku, mille laius on kõigest 20 cm. Võimalik on teha kolm katset. Hea sprindivõime-kus avaldab positiivset mõju eesmärgiks seatud hüppe pikku-sele. Esimene katse hüpatakse tihti "kindla" peale. Kuulitõuge Kuulitõuge on kümnevõistlusala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui või-malik.Sportlased tõukavad 7 ,26 kilost kuuli,mille läbimõõt on 110 kuni 130 mm.Tõuge toimub 2,135 meetrise läbimõõduga tõukeringist. Kümne-võistlejal on kasutada kolm katset. Reeglite kohaselt tohib kasutada ainult libistamis- või pööramistehnikat. Kõrgushüpe Kõrgushüppe juures on sportlase kurnatuseaste veel väike. Kümnevõistlejate puhul tulenevad probleemid suhteliselt suurest kehakaalust. Hüpatakse peamiselt Fosbury-Flop tehnikas, harva ka
Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Kuulitõuge Katse õnnestumiseks peab kuul maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist lahkuda. Kuulitõuge on kümnevõistlusala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Sportlased tõukavad 7 ,26 kilost kuuli, mille läbimõõt on 110 kuni 130 mm. Tõuge toimub 2,135 meetrise läbimõõduga tõukeringist. Kuulitõukeringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal. Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi pind peab olema tasane, äärise ülaservast 14-26 mm madalamal.
Sõelumisandmed FM = 2,0 järelikult tegu keskmise liiva liigiga M = 1,91 2,4 TÖÖ NR. 12 BITUUMENITE OMADUSTE MÄÄRAMINE 1. Pehmumistäpi määramine Sulabituumeniga valatakse täis kaks standardset rõngast, rõngad asetsevad klaasil. Kuna bituumen jahtudes pisut kahaneb, siis valatakse rõngas täis väikese kuhjaga. Pärast bituumeni jahtumist lõigatakse üle rõnga ulatuv osa maha. Bituumeni peale surutakse kergelt metallkuul (kuuli mass 3,5g). Rõngad asetatakse kuumakindlasse klaaspurki pehmumistäpi seadmega. Pehmemate bituumenite puhul peab vee temperatuur olema +5 0C. Kõvematel bituumenitel võib vee temperatuur olla +20 0C. Bituumen lastakse jahtuda samale temperatuurile, mis vesi. Vee temperatuuri hakatakse tõstma 5 0C/minutis. Bituumen hakkab pehmenema ja koos kuuliga rõngast läbi vajuma. Bituumeni pehmumistäpiks on vee temperatuur sel hetkel kui bituumeni tilk puudutab seadme alumist plaati.
Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Enne võistluste algust antud alal on igal võistlejal õigus sooritada proovikatseid. Heite- ja
vedelikuga.Suhteline viskoossus- aine viskoossus võrrelduna destilleeritud vee viskoossusega. Eriviskoossus- 2. Polümeeri molekulmassi arvutamine viskosimeetrilise mtmise andmetest. 3. Millel phineb vedeliku viskoossuse mtmine kapillaarviskosimeetriga? 4. Höppleri viskosimeetri tööphimte Viskosomeetris on glütseriiniga täidetud silinder, milles asetseb metallist kuul. Kui seada viskosomeeter vajalikku asendisse, siis saab mõõta, kui kiiresti liigub metallkuul glütseriinis. Kui ühendada viskosomeeter termostaadiga, siis saab uurida viskoossuse temperatuuriolenevust korduvatel katsetel. 13k. Sedimentatsioonianalüüs: Mis on kogulatsioon? Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk koaguleerimine ehk kalgendumine[1] on kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivadlahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli.
pihustamisega, võõpamisega, rulliga jne. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi, paksusega 1...3mm. Katte võib peale kanda ühes või mitmes kihis. Mastiksi koostis võib olla mitmesugune. Neist enamkasutatavad on kummi ja bituumeni segud. 50. Bituumenite katsetamine. Pehmumistäpi määramine toimub kuuli ja rõnga meetodil. Klaasile asetatud standardne metallrõngas valatakse bituumenit täis. Bituumeni peale asetatakse metallkuul ja need koos 22 klaaspurgis olevasse +5ºC-ni jahutatud vette. Vett hakatakse soojendama, bituumen pehmeneb ja kuul koos bituumeniga vajub rõngast läbi. Bituumeni pehmumistäpp on vee temperatuur sel hetkel kui bituumeni "tilk" puudutab alumist riiulit. Viskoossuse määramine toimub harilikult +60ºC juures.Viskosimeeter kujutab endast suuremas vee
võõpamise, rulliga jne. Segu tardub ja moodustub liitekohtadeta katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi paksusega 1-3mm. Katte võib peale kanda ühes või mitmes kihis. Mastiksi koostis võib olla mitmesugune. Neist enamkasutatud on kummi ja bituumeni segud. 50.Bituumenite katsetamine Pehmumistäpp- määramine toimub kuuli ja rõnga meetodil. Klaasile asetatud standardne metallrõngas valatakse bituumenit täis. Bituumeni peale asetatakse metallkuul ja need koos klaaspurgis olevasse 5 kraadini jahutatud vette. Vett hakatakse soojendama, bituumen pehmeneb ja kuul koos bituumeniga vajub rõngast läbi. Bituumeni pehmumistäpp on vee temp sel hetkel kui bituumeni ,,tilk" puudutab alumist riiulit. Viskoossus- määramine toimub 60 kraadi juures. Viskosimeeter kujutab endast suuremas vee anumas olevat väiksemat bituumeni anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav standardne ava (10 või 5mm)
· Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) Hiir Laual libistatav nuppudega osutusseadis, millega saab käivitada programme ja teha mitmesuguseid muid operatsioone, ilma et oleks vaja ära õppida selleks vajalikke arvutikäske Hiirel võib olla 1 kuni 3 nuppu, mille funktsioonid sõltuvad sellest, mis programm parasjagu töötab. Uuemad hiired on varustatud ka kerimisrattaga. Hiiri on kolme tüüpi: 1. mehaanilised, mille põhja all on kummikihiga kaetud metallkuul. Hiire liigutamisel kuul pöörleb ja selle liikumine muudetakse elektrilisteks signaalideks kahe elektromehaanilse sensori abil 2. optomehaanilised, milles kuuli liikumist detekteerivad optilised sensorid. Optomehaaniline põhineb kahel (X ja Y koordinaadil) indeks kettal mis on võlli kaudu ühendatud hiire all oleva kuuliga. Kui hiirt padjal liigutada pöörlevad indeks kettad. Ketastes on augud
kasutaja asi. Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) o Hiir Laual libistatav nuppudega osutusseadis, millega saab käivitada programme ja teha mitmesuguseid muid operatsioone, ilma et oleks vaja ära õppida selleks vajalikke arvutikäske Hiirel võib olla 1 kuni 3 nuppu, mille funktsioonid sõltuvad sellest, mis programm parasjagu töötab. Uuemad hiired on varustatud ka kerimisrattaga. Hiiri on kolme tüüpi: 1. mehaanilised, mille põhja all on kummikihiga kaetud metallkuul. Hiire liigutamisel kuul pöörleb ja selle liikumine muudetakse elektrilisteks signaalideks kahe elektromehaanilse sensori abil 2. optomehaanilised, milles kuuli liikumist detekteerivad optilised sensorid. Optomehaaniline põhineb kahel (X ja Y koordinaadil) indeks kettal mis on võlli kaudu ühendatud hiire all oleva kuuliga. Kui hiirt padjal liigutada pöörlevad indeks kettad. Ketastes on augud
Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega. Enne plaatide paigaldamist tuleb kile eemaldada. Ruberoidplaadid valmistatakse harilikult kummibituumeni baasil. Puistekihiks on mitmesuguseid värvilised kivipurud 49. Bituumenite katsetamine- pehmumistäpp, viskoossus, murdumistäpp Pehmumistäpi määramine toimub kuuli ja rõnga meetodil. Klaasile asetatud standardne metallrõngas valatakse bituumenit täis. Bituumeni peale asetatakse metallkuul ja need koos klaaspurgis olevasse +5ºC-ni jahutatud vette. Vett hakatakse soojendama, bituumen pehmeneb ja kuul koos bituumeniga vajub rõngast läbi. Bituumeni pehmumistäpp on vee temperatuur sel hetkel kui bituumeni "tilk" puudutab alumist riiulit. Viskoossuse määramine toimub harilikult +60ºC juures. Viskosimeeter kujutab endast suuremas vee anumas olevat väiksemat bituumeni anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav standardne ava (10mm või 5mm)
..3mm. Katte võib peale kanda ühes või mitmes kihis. Mastiksi koostis võib olla mitmesugune. Neist enamkasutatavad on kummi ja bituumeni segud. 05.05.2014 49. Bituumenite katsetamine- pehmumistäpp, viskoossus, murdumistäpp, penetratsioon- · Pehmumistäpi määramine toimub kuuli ja rõnga meetodil. Klaasile asetatud standardne metallrõngas valatakse bituumenit täis. Bituumeni peale asetatakse metallkuul ja need koos klaaspurgis olevasse +5ºC-ni jahutatud vette. Vett hakatakse soojendama, bituumen pehmeneb ja kuul koos bituumeniga vajub rõngast läbi. Bituumeni pehmumistäpp on vee temperatuur sel hetkel kui bituumeni "tilk" puudutab alumist riiulit. · Viskoossuse määramine toimub harilikult +60ºC juures. Viskosimeeter kujutab endast suuremas vee anumas olevat väiksemat bituumeni anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav standardne ava (10mm või 5mm)
annaabi.ee 
