valuvorm. Vedelvoolavust määratakse tehnoloogiliste teimidega. 21) Tardumisega kaasneb sulametalli üleminek vedelast tardunud olekusse. Tardumisega ja kahanemisega võib kaasneda valudefektide (kahanemistühikud ja -poorsus, gaasitühikud ja -poorsus, likvatsioon, sisepinged ja praod) tekkimine. Tardunud metallis võivad sisalduda räbutükikesed. 22) faasidiagramme ja jahtumiskõver? 23) Väikese 24) Kahanemisel 25) – 26) Valandi intensiivne jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 27) – 28) Liivvormvalu, koorikvalu 29) mudel jätab vormi jäljendi, 30) Valukanalite süsteem on valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde 31) Mudelplaat on vormimisel kasutatav metallplaat, mille külge on kinnitatud valandi ja valukanalite süsteemi osiste mudelid või nende osad.
Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. · Hüdrometallurgia metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine
c. keraja grafiidiga d. vermikulaargrafiidiga Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Select one: a. ülessulamine b. survepinged c. väsimuspragude tekkimine d. tõmbepinged Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Select one: a. valandi otspinna kujundamiseks b. mitteläbitavate avade valmistamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi välispinna kujundamiseks Question 6 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Remove flag Question text Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasutatakse Select one: a. Mn ja C b. Mo ja Si c. Mg ja Ce d. Ni ja Ce Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Valige üks: a. kokillvalu b. survevalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1/1 Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Valige üks: a. suurem b. sama c. väiksem d. praktiliselt puudub Küsimus 4 Valmis Hindepunkte 1/1 Millised on survevalu eelised? Valige üks: a. lihtsus ja odavus b. valandi väike gaasipoorsus ja kiire jahtumine c. kõrge valandi täpsus ja kõvadus d. suur tootlikus ja valandi peeneteraline struktuur Küsimus 5 Valmis Hindepunkte 1/1 Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Valige üks: a. induktsioonahi b. vagranka c. elektriahi d. konverter Küsimus 6 Valmis Hindepunkte 1/1 Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Valige üks: a
Töö esitatud: Arvestatud: LIIVVORMVALU Valandi saamine algab mudeli valmistamisega. Mudel jätab vormi jäljendi. Mudelid valmistatakse puidust, metallist või plastist. Konstruktsiooni järgi võivad mudelid olla terviklikud või koostatavad, enamasti poolitatavad. Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis kärnile toetuspinna. Mudeli valmistamisel lisatakse detaili töödeldavatele pindadele töötlus varu vastavalt nõuetele. Järgmine protsess valandi saamisel on mudeli paigutamine vormikasti ning vormikasti täitmine vormiseguga. Vormisegu on vormimaterjalide segu liivvormide valmistamiseks. Vormkast on jäik metallist raam, mis ümbritseb vormisegu valuvormi valmistamise, teisaldamise ja sulametalliga täitmise ajal. Vormimaterjalide all mõistetakse kordkasutusega vormide vormi- ja kärnisegusid (vormiliiv, vormisavi, abimaterjalid). Abimaterjalid lisandid segude tehnoloogiliste, mehaaniliste jne omaduste parandamiseks
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Vali üks: a. vagranka b. induktsioonahi c. konverter d. elektriahi Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage valumeetod, mille puhul on vaja iga valandi jaoks valmistada eraldi valumudel Vali üks: a. koorikvalu b. valu keraamilisse vormi c. kokillvalu d. tsentrifugaalvalu Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on Vali üks: a. suurem b. väiksem c. surve kärni poolt puudub d. sama Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Test 3 Aega kulus 54 minutit 3 sekundit Hinne 36, maksimaalne: 40 (90%) Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on võimalik vältida valandis gaasi ja kahanemispoorsuse teket survevalu puhul? Vali üks: a. legeerida valumetalle b. pikendada valandi jahtumise aega c. vakumeerida pressvorm enne täitumist d. tõsta pressvormi täitmise kiirust Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest materjalidest valmistatakse kärne? Vali üks: a. naturaalsest vaigust b. sideaineta vormliivast c. liiva ja savi segust d. ülipuhast vormisavist Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti)
Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse
metallvormi (kokilli) valu. 7. Kõrgahi 1. Ahjutäidis 2. Suue 3. Kaevas 4. Mõhk 5. Turi 6. Kolle 7. Malm 8. Räbu A Kütuse põlemine (1800 - 2000°C) B Otsene redutseerimine (1000 - 1400°C) Joonis 4. Kõrgahi C Kande redutseerimine (400 – 1000 °C) Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil
mitterauasulamitest)? Valtsimine, 14. Millise survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Sepistamine, Valutehnoloogia 15. Milliseid valudefekte võib põhjustada valumetalli suur kahanemine? Poorsust, kahanemistühikuid, valandite kaardumist, pragunemist. 16. Milliseid valudefekte võib põhjustada suur gaaside lahustuvus ja/või valuvormi ebapiisav gaasiläbilaskvus? Gaasitühikuid, 17. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? Jahtumine peab erinevates valandi osades toimuma üheaegselt, piisavalt kiirelt ja ühtlaselt. 18. Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite, massiga 1 tonn tootmiseks? Liivvormvalu 19. Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Suurendab tugevust ja gaaside eraldumise vähendamiseks sulametalliga kokkupuutel 20. Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne ja millistest materjalidest neid valmistatakse
Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess tooriku valmistamiseks liivvormi valamise teel, kasutades käsi- või masinvormimist. 1. Valida detaili joonis variandi numbri järgi ja esitada selle koopia. Detaili variant on sama kui survetöötluse kodutöös (vt kodutöö Nr 3). 2. Esitada v a l a n d i eskiis, millel näidakse tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). Selle tarvis määratakse valandi asend valuvormis (kas vertikaalse või horisontaalse kärniga), vormi (mudeli) eraldustasand (lahutustasand), kas kasutatakse tervik-või poolitatavat mudelit. 3. Välja töötada m u d e l i (masinvormimisel m u d e l p l a a d i) eskiis. 4. Välja töötada lihtsustatud valuvormi eskiis (kas ühes või kahes lõikes). 5. Analüüsida alternatiivsete valuprotsesside (kokillvalu,koorikvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu ja täppisvalu) kasutamise võimalusi antud valandi saamiseks
3) Vormisegude rikastamine mitmekordse kasutamise eesmärgil värske liiva lisamisega on vajalik: liivaterade purunemise tõttu. 4) Saviliiva sisaldus vormisegudes %-des ei ületa: 16 5) Betoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem: sidevõime. 6) Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena: liiva 7) Parim vedelvoolavus on sulameil: madala sulamistemperatuuriga. 8) Mittemetallsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab: temperatuuri tõstmine. 9) Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on: allapooletipuga koonus. 10) Press-vormimismasinate puuduseks on: vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas 11) Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule: vesiklaasi. 12) Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist: tõmbejääkpinged. 13) Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on: kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine
1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Valu valamine, Lõiketöötlus, Keevitamine Referaat Juhendaja: Kristjan Juhani Tallinn 2009 1 Liivvormvalu Esimesel tunnil selgitas meister meile valu valamise, vomide ning mudelite valmistamise teoreetilise osa. Valandi valamiseks on vaja kõigepealt valmistada vaja mineva detaili mudel. Mudeli valmistamisel kasutatakse erinevaid materjale. Lihtsamad mudelid on võimalik valmistada puust ,kuid kasutatakse ka plaste, metalle või ise sulavaid mudeleid. Mudeli valmistamisel on väga oluline jätta valandile töötlusvarud, kuna valandi enda pind ei pruugi olla nii kvaliteetne kui detaili tööks vaja. Keerukamad ning mitte sümmeetrilised mudelid tehakse mitmest osast nö. Kahe poolsed mudelid
Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2. Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5. Õmbluseta torud- õõnevaltsimine, torurullimine, ülerullimine. Sordimetall- metall läbib pigistus-, eel- ja lõppkaliibreid. 6. Suur täpsus ja pinnasiledus?? 7. Sordimetall ristlõike- mõõtemetega kuni 400 mm ja torud ning teised õõnesprofiilid välismõõduga kuni 800mm. Nii lihtprofiilid kui ka väga keerulise kujuga täis- ja õõnesprofiilid. 8. Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vorminime venitamisega, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 9
sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis- materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva
tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. 8. Väsimuskõver Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduvkorduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged),mis põhjustab pragude teket. Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese 9. Metall ja mittemetallid süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1…2%) teraseid. Reeglina kasutatakse Metallidon ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea profiilmetallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.)
Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimetatakse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. Keragrafiitmalm
Mis tahes tüüpi kristallivõres paiknevad aatomid korrapäraselt, kuid aatomite arv pakketihedus (packing density) kristallivõre erinevates tasandites ja suundades on erinev Amorfsed metallid Kui sulametalli (või sagedamini sulamit) jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 10 6 °C_s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalsele struktuurile. Saame nn. klaas- või amorfse metalli või sulami (amorphous metal, amorphous alloy, metal glass, metaglas), millel puudub metallile või sulamile omane korrapärane aatomite paigutus. Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomite vastastikune mõju (suurem on ta metalli ja mittemetalli sulamite korral). Koostise poolest on kergemini saadavad ja püsivamad kahe- ja enamakomponentsed sulamid. Amorfsetel metallidel on suurepärane korrosioonikindlus, head elektri- ja magnetomadused (üldiselt
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe
tugevus ja vastupidavus erineb palju. Erinevused koostisest, tootmise protsessist ning kuumusest, millega neid töödeldakse. Teadmatusest tehtud vead sellel alal on viinud ajaloos valesti disainitud konstruktsioonideni ja tekitanud al-le halva maine. 1.Puudus- (tugevuse) väsimine. Al konstruktsioonidele määratud kindel eluiga, terasest konstr-d võivad olla igavesed. 2.puudus materjalina - soojustundlikus. Hakkab sulama enne punaselt hõõgumist- ei ole mingeid visuaalseid märke kui metall on sulamislähedasel temperatuuril. Tekivad kuumutamise tagajärjel sisemised pinged. Kuna Al sulamispunkt on väga madalal, muudab see töötlemise keevitamise või valmise teel raskeks. Mõned Alumiiniumi sulamid AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks. Silumiinideks nimetatakse alumiiniumi ja räni (8...14%) sulameid. Sulamitel, milles räni(10...13%) ja vaske 0,8% või räni(8...10%) magneesiumi 0,3% ja mangaani 0,5%, on head valuomadused, need sulamid on
elektronkontsentratsioon. Karbiidi, nitriidid ja boriidid ülemineku grupi metallid (Fe, Mn, Cr, Mo, W jt) moodustavad väikese aatomi raadiusega mittemetallidega (C, N, B, H) sisendusfaasidena tuntud keemilisi ühendeid, kusjuures metalli ja mittemetalli aatomi raadiuste erinevus on suur (RM/RX 1,7 või RX/RM 0,59). Sisendusfaaside komponentide aatomite arvu suhe on lihtne täisarvkordne ja selliste keemiliste ühendite valemiteks on M4X, M2X, MX, MX2 jne (kus M on metall ja X on mittemetall) ja nende kristallvõred on sarnased sisendustardlahuste kristallvõredega (tavaliselt esinevad võretüübid K8, K12 või H12). Sisendusfaase süsinikuga nim. karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks jne. Tuntuimaks sisendusfaasiks rauasüsiniku- sulameis on Fe3C (raudkarbiid), kus raua ja süsiniku aatomite suhe (baasaatomite suhe) on 0,60. Kui rauale on omane kuupvõre (K8 või K12), süsinikule
tatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. 21) Hallmalmid ja nende omadused. Kasutamine. Hallmalm
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse
Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrd
allajahutusaste väike ja kristalliseerumine leiab aset tasakaalutemperatuurile lähedasel temperatuuril. Jahtumiskõveral iseloomulik horisontaalne lõik (jahtumine seiskub ja jahtumiskiirus on null, vaatamata sooja äravoolule jahtumisel) on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest. Jahtumiskiiruse kasvades suureneb ka allajahutusaste ja kristalliseerumine toimub tasakaalutemperatuurist märgatavalt madalamal temperatuuril. Mida puhtam on metall, seda enam on ta kalduv allajahutusele. Tavaliselt ei ületa allajahutusaste 10...30 °C. JOONIS Faasid ja mehaanilised segud Sulami faas - termodünaamilise sulamisüsteemi kõigi ühesuguse keemilise koostisega ja ühesuguste füüsikaliste omadustega osade kogum, mida süsteemi teistest osadest eraldab piirpind. Mehaaniline segu- mehaanilise segu korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Kui niisuguses sulamis uurida komponentide A ja B kristallide omadusi üksikult, siis
dislokatsioonidel eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13) Metallide tugevdamise meetodid Mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine, - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind.Seetõttu on väikeste kristallii-tidega metallid tunduvalt tugevamad. Üheks lihtsaks võimaluseks terade mõõtmete vähendamiseks on karastamine
Neil on omakorda suunad, mida nim libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja-suunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim, kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakeste liikumine jõu toimel lükkab naaberosakeste võresõlmest välja. Metallide tugevadamise meetodid- metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid: 1)Terade mõõtmete vähendamini: kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumini, kuna katkeb osakeste vahetu kontakst ja/või muutub kritsalli orientastsioon ja seega libisemispind. Seetõttu on väikeste kritalliitidega metallid tunduvalt tugevamad. Üheks
osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad (joon 5-13) ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;
osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad (joon 5-13) ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;
vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13). Millised on libisemispinnad ja libisemissuunad RTK ja SPH võre korral? 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;
Monokristallides toimub plastiline deformatsioon libisemispindadel (slip planes) toimuva libisemise tulemusel. Polükristalse materjali korral toimub selle tulemusel terade pikenemine. Võib toimuda ka kaksikute tekkimine. 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;