Keskmine kiviaeg. (9600–3900 a eKr) Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse 8000 a. eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti
Aravete Keskkool Õpimapp Koostaja:----------- 11.kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi
loomiseni. 7. sajandil elanud piiskop Ussher tegi selle põhjal kindlaks, et maailm loodi 4004 eKr, hilisemad õpetlased panid selle täpsemalt paika: nimelt toimus suursündmus 23. oktoobril 4004 eKr, kell 9.00 hommikul. See dateering andis õpetlastele kindla ja muutumatu piiri esiajaloo uurimiseks ning kõik sündmused pidid sellesse mahtuma. Veel 17. ja 18. sajandil ning 19. sajandi algul ei osatud muinasleidude kohta adekvaatseid seletusi anda. Leide peeti kurioosumiteks kivikirveid peeti piksekirvesteks, põletatud luutükikesi sisaldavaid saviurne arvati olevat maa sees kasvanud loodusobjektid, megaliitkalmeid aga olla ehitanud hiiglased. Et niisugustest seisukohtadest vabaneda, läks tarvis kahte suurt avastust. Esimene neist põhines geoloogial. Nii oli juba 1785 aastal soti geoloog James Hutton oma teoses "Theory of the Earth" avaldanud arvamust kivimite stratigraafiast, st nende paiknemisest üksteise peal
1859. a külastasid teda briti juhtivad teadlased, geoloog Joseph Prestwich ja antikvaar John Evans. Nad tutvusid Perthesi materjalidega ning veendusid nende ehtsuses. Nende ja järgnevate tööde tulemusel hakati mõistma inimkonna suuremat vanust, piiblidaatumit enam ei aktsepteeritud vaid hakati pidama võimalikuks inimkonna esiajaloo olemasolu. Boucher de Perthes avaldas mitmeköitelise teose "Keldi ja uputuseelsed muistised" (18471864). Selles pani ta aluse paleoliitikumi uurimisele. Ilmselt tuntuim arheoloog oli Heinrich Schliemann (18221890), Trooja avastaja. Huvi Trooja vastu tekkis tal juba lapsena, kui ta isa talle kinkis raamatu maailma illustreeritud ajaloost. Tegi juba noorena plaane Trooja avastamiseks. Tahtis saada teadlaseks, kuid pärast isa sattumist majandusraskustesse pidi koolidest lahkuma. Selleks, et raha teenida, tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab tegeleda arheoloogiaga
ajaloost. 9. detsembrit peetakse Kreekas ja Itaalias arheoloogide päevana (tema surmakuupäev) 19. saj alustati kohalike leidude koondamise (n raamatukogunduse, Kopenhaageni Ülikooli RK) ja eelistamisega, suurt rolli mängis CHRISTIAN JÜRGENSEN THOMSENI (1788-1855) töö. Pärast Kopenhaageni Ülikooli raamatukogu läbiuurimist, hakkas korraldama ekskursioone, kusjuures inimesed tõid Thomsenile oma leide. Kui kogu oli juba liialt suur väikeste ruumide jaoks, mõtles Thomsen eksponeerida esemeid materjali järgi - kivi, pronks ja raud. Seejärel avastas ta, et ongi olnud kivi-, raua- ja pronksiaeg. I sedasi organiseeritud näitus toimus 1819 ning leidis laialdast järgimist. 1836. a avaldas ta "Põhjamaiste muististe juhi", millest sai arheoloogia- alase kirjanduse klassika. Antiikluuletaja Lucretis aga oli sellise kolmeks jaotatud ajaarvamise oma poeemis juba varem välja pakkunud
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
