GEO MÕISTED Geograafia- geograafia teadus loodi juba antiikajal ning kõige väljapaistvamaid avastusi saavutati Vanas-Kreekas Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart)
See võimaldab kergesti ühendada naaberpiirkondade kaarte. Meridionaalosad Meridionaalosa on meid huvitava paralleeli kaugus ekvaatorist ekvaatoriminutites mõõdetuna piki meridiaankaart. Meridionaalosad kasut. Merekaartide koostamisel ja laeva asukoha arvutamisel. Meridionaalosad leitakse meretabelitest. Meridionaalosade vahe on kaugus ekvaatoriminutites kahe antud paralleeli vahel mõõdetuna piki meridiaankaarti. Merkaatori kaardivõrgu ehitus Võtame kaardi ühikuks 1cm ( EQ minuti pikkus ) Määratakse kaardi püst- ja pikimõõde. Sisemise raami püstmõõde arvutatakse välja meridianaalosade vahe järgi. Pikimõõde on kaardi piirmeridiaanide vahe ja kaardi ühiku korrutis. Sisemise raami püstmõõde arvutatakse välja meridiannalosade vahe järgi. Merkaatori kaardivõrgu ehitus 2 Jagame pikiraami kraadideks ja minutiteks Määrame kaardivõrgu sammu , näit. Iga 5 minuti järgi.
Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Kaardivõrk- so. kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kaardivõrgu kuju sõltub valitud kartograafilise projektsiooni abipinnast. Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: 1. konformsed e. õigenurksed, säilib kujundite sarnasus. 2. ekvivalentsed e. õigepindsed, pindalad on õiged. 3. konventsionaalsed e. sobedad, pikkused, pindalad ja nurgad on moonutatud. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või joontel. Teistes kaardi punktides on
2.1) [7]. Vanasti kasutati seda projektsiooni atlastes, mida kasutati suurte riikide ja kontinentide kujutamiseks.[12] [13]. Rohkem kui pooled kaardid maailma kõige asustatud kontinentidelt olid koostatud Bonne projektsioonina. Projektsioon omas suuremat rolli 19. sajandil, näiteks Sveits (1:25 000 ja 1: 50 000) või Prantsusmaa (1:80 000 ja 1:200 000). [13] Joonis 6.2.1 Werneri projektsioon kujutab endast Bonne' i projektsiooni varianti, kus fs=±90 ja annab tulemuseks südamekujulise kaardivõrgu.[5] Sellel on ekvaator kaks korda nii pikk kui telgmeridiaan, seega kõikidel paralleelidel on kindlad jooned ja need ei kattu. [11] Kuid see oli maailmas kasutusel kuni 18 sajandini, peale seda muutus populaarseks Bonne' i projektsioon. [13] (Joonis 6.2.2) [6] 8 Joonis 6.2.2 Täisnurkne polükooniline projektsioon ei ole konformne ega võrdse alaga. Projektsioon oli kasutatud esialgselt 1853
raadiused; Ɛ on kaardiühik. Valem 7.20 lk.97, kus m(’) ja p(’) on vastavalt meridiaani ja paralleeli minutilise kaare pikkus sfääril või maaellipsoidil – leitakse valemitega vastavalt (1.6) ja (1.7) või (1.30) ja (1.11). (lk.96-97) Kaardiühikuks nimetatakse mingi paralleeli (enamasti kaardi peaparalleeli) minutilise kaare pikkust (sentimeetrites või millimeetrites) Mercatori projektsioonis teatud mõõtkavaga kaardil. Kaardiühikut kasutatakse Mercatori normaalprojektsioonis kaardivõrgu arvutamisel ja leitakse kaardi peaparalleeli geograafilise laiuse järgi: valemid 7.21 lk.97, kus Cn – kaardi peamõõtkava nimetaja (peaparalleeli mõõtkava nimetaja); ϕn ɸn – peaparalleeli geograafiline laius; Nn – esimese vertikaali raadius peaparalleelil. (lk.97) 22. Kirjelda kaardi legendi mõistet Legend on kaardi leppemärkide ja tekstiliste selgituste süsteem. Topograafilistel kaartidel
2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristkoordinaadistiku ja kaardivõrgu võimalus. Moonutused projektsiooni pinnal leiti, et situatsiooni pealekandmise viga ei tohi ületada 0,2mm. Trükkimisel lubatakse joone jämeduseks 0,07mm. Joonte minimaalne vahekaugus tohib olla 0,2mm. Arvutused peavad olema suurusjärgu võrra täpsemad st mitte üle 0,01mm kaardil. Geodeetilisi arvutusi rahuldab projektsiooni moonutus alla 0,0001 (1:10 000) põhimõõtkavast, aga kaardi pildi täpsuse tagab moonutus kuni 0,001 (1:1000). Kuna reaalne täpsus on väiksem kuni 5x, siis on
2 Andmete kuvamine ja navigeerimine ArcMap`is Andmete kuvamisel ArcMap`is saab kasutaja valida kas andmevaate (data view) või kujundusvaate (layout view) reziimi vahel (vt. ka joonis 6). Joonis 6. ArcMap`i andme- ja kujundusvaade Andmevaade andmetega töötamine (päringud, selekteerimine, redigeerimine, analüüs jne) Kujundusvaade väljundi (teemakaardi, väljatrüki) loomine / vormistamine (legendi, kaardivõrgu, mõõtkavajoonte, tekstide jms. lisamine). Lisaks eelpool nimetatud vaadetele saab ArcMap`i kaudu seadistada iga kaardikihi põhiselt ka vaadet, mis on mõõtkavast sõltuv ning kus igale kihile
Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on kas magnetiline või geograafiline ehk tõeline põhjasuund. Joone tõeliseks asimuudiks nimetatakse horisontaalnurka seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0 - 360 kraadini. Määramiseks kasutatakse 1)Päikese seniitkaugust 2) Päikese tunninurka. Direktsiooninurk on nurk (päripäeva) kaardivõrgu põhjasuuna ja seisupunkti ning objekti vahelise suuna vahel. Kuna asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistakse direktsiooninurka, mis on sirgjoone eri punktides konstante, lihtsustab arvutusi. ehk siis asimuut on magnetiline põhjasuund (kanada) ja dir. nurk põhjasuund kaardilT(poolus) Nendevaheline seos: Kui on teada joone tõeline asimuut A ja meriaanide
annaabi.ee 
