ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine
Mere, järve ja põhjavee tekkelised pinnavormid Nimi, klass Mere ja järve tekkelised pinnavormid Sageli kohtame mere- või järve rannikul mitmesuguseid astanguid ja järsakuid. Need on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena. · Kulutusvormid lained kulutavad ja tekivad näiteks, rannakaljud,rannajärsakud ja murrutuskulpad jne. · Kuhjevormid- lained kuhjavad ja tekivad näiteks, meretasandikud,järvetasandikud,rannavallid ja maasääred jne. Rannavallid Rannavallid on kujunenud laine kuhjava tegevuse tagajärjel.Rannavallid on valdavalt mõne meetri laiused ja 2-3meetri kõrgused. Aastatuhandeid tagasi tekkinud rannavallid on jäänud kohati mitme kilomeetri kaugusele tänapäevasest merest nagu Lahemaal, Alutagusel ning Loode-Eestis Nõva ja Vihterpalu ümbruses. Murrutusastang e. pank Murrutusastangud ehk pangad on kujunenud laine
kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tuultele ja murdlainetele on liiva pindmine osa läbi uhutud ja ümber setitatud. Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited. Hiiumaa loode- ja idaosas ja ka Emmaste poolsaarel katab moreen aluspõhjakõvikuid. Basseinimoreen ja viirsavi katavad suuremaid alasid kaguosas, Käina ja Heltermaa ümbruses. Basseinimoreen on raske liivsavi või kerge savi, milles on palju kruusateri. Selle kujunemist seostatakse liustiku taandumisega. Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega. Tahkuna poolsaarel esinevad luitemaastikud ja nõmmrabad.
Euroopa lauskmaal,keskm kõrgus50m · Mandrijäätekkelised kulutusvormid:kulutusnõod,paetasandikud ; kulutus- kuhjevormid:voored ; kuhjevormid:moreentasandikud,moreenkünkad ; jääsulamisveetekkelised:oosid,mõhnad,liivikud. · Vooluveetekkelised kulutusvormid:jõeorud,jäärakud ; kuhjevormid:delta,kaldavallid,lammitasandikud. · Meretekkelised kulutusvormid:pangad,murrutuskulpad ; kuhjevormid: rannavallid,meretasandikud,järvetasandikud,maasääred. · Tuuletekkelised luited,luiteahelikud · Elutekkelised laukad,sootasandikud · Kosmogeensed meteoriidikraatrid · Raskusjõutekkelised rusukalle · Inimtekkelised linnamäed,teetammid,kaitsevallid,karjäärid,tehiskünkad,ah erainemäed · Karstivormid(põhjaveetekkelised) langatuslehtrid,koopad,langatusorud 3. Kliima: ilmade paljuaastane reziim.Eesti kliima on muutlik.
võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad. Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode-Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli)
kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal. • Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa vabanes mere alt. • Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning meretekkeliste pinnavormide põimumine. http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_meresaared_ja_rannikumada likud/maastike_looduslik_liigestatus_uus Pinnamood • Pinnamoes on levinud rannikuterrassina kujunenud liivased meretasandikud ja kivirohked uhutud moreenitasandikud. • Maastikupilti ilmestavad rannavallid ja nendevahelised sood, mandriosas jõgede alamjooksu orud ja kohati madalad luited. http://et.wikipedia.org/wiki/Rannavall Aluspõhi • Liivi lahe rannikumadaliku aluspõhjaks on Kesk- Devoni ladestik ja Jaagarahu lade. http://entsyklopeedia.ee/meedia/jaagarahu_lade1/aluspohja_avam us Õhutemperatuur ja ilm
Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud - lammorud - kanjonorud - uhtorud * Mere ja suurjärve tekkelised kulutusvormid kuhjevormid - rannakaljud - meretasandikud - rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid - maasääred * Tuuletekkelised * Biogeensed - luited - sootasandikud - luitealulikud - laukad * Mandrijäätekkelised kulutusvormid kulutuskuhjevormid kuhjevormid jääsulamisvee tekkelised - paetasandikud - voored - moreentas - oosid
Pealiskorra moodustavad saarel ülemoroviitsiumi kolme lademe lubjakivid. Pealiskorra reljeef on saarel üldiselt tasane. Vormsi lääneossa jääb pealiskorra kõrgendik, mis on jälgitav ka nüüdisaja reljeefis. Kõrgendik ulatub keskmiselt 5 m ü. m., maksimaalne kõrgus on Hoitebergi juures 10m ü. m. . Saare omapäraseim pinnavorm on Huitberge, mille aluspõhja kõviku on voolinud mandrijää lood-kagusuunaliseks ovaalseks kõrgendikuks. Suurema osa saarel moodustavad meretasandikud. Ulatuslikum on idapoolne tasandik, mille 2 pinnakattes esineb vaid liiva. Pealiskorra kivimeid katavad enamasti jää ja pärastjääaegsed setted. Pinnakatte paksus on suurim saare lõunaosas ja ooside lähikonnas, üle 10 meetri. Lääne-Vormsis pinnakatte paksus väheneb, olles enamasti alla 5 meetri. Ajalugu Arvatakse, et Vormsi saarele on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu
Vabadussõja-järgne maareform lõhkus mõisamaad, nõukogude maaparandus pööras omakorda pea peale talumaastiku. 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID Tüpoloogilised ja regionaalsed maastikuüksused ning nende eristamise algused. Reljeefi, pinnakatte, mullastiku ja taimkatte arvestamine maastikuüksuste piiritlemisel. Paigastikud kui Eesti peamised maastikutüübid ja nende levimus: a) tasandikulistel aladel: paetasandikud, moreenitasandikud, jääjärvetasandikud, meretasandikud, sootasandikud; b) liigestatud reljeefiga aladel: voorestikud, mõhnastikud, oosistikud, moreenküngastikud. 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS Eesti maastikuline liigestatus. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese
säilinud kõviku tuumik. Nüüdisreljeefis ulatub aluspõhi kesk-lääneosas biohermse Hoitbergi kõrgendiku näol kuni 10,9 m ü.m.p. Kõige suurema aluspõhjapaljandi moodustab ligi 2 km pikkune pae(kalju)rand loodeosas Saxby küla kohal. Samas on ka rohkem kui 2 km pikkune klibune rannavallistik Lääne-kirdeosas, kus maapin on kõrgem, asuvad rähksed uhutud moreentasandikud, mis hõlmavad 22% alast. Kõige suurem osa (37%) Vormsi saarest moodustavad liivased meretasandikud. Nii need kui ka liivasabised ja saviliivased jääjärvetasandikud (19%) on suuremas osas märgade (glei-) muldadega ning vastavalt kaetud rabastuvate või soostuvate metsade ja niitudega. Tasandikulisse pinnamoodi toovad vaheldust lainetuse poolt pinnalt rannavalliimelisteks ümber kujundatud kolm loode-kaugusihilist laugete nõlvadega oosi(ahelikku). Saare keskosa läbib 11 km pikkune ja 5-6 m kõrgune Hullo oos. Selle lagi Hullo ja Rumpo küla vahel Lill-Kordbackenis (12,7 m ü.m
vettpidavad viirsavid ning ala võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad. Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode- Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli)
hea ettekujutuse selle ala pinnamoest. Oluliselt on lisanud väärtuslikku teavet loodusolude kohta muldkatte kaardistamine. Pinnakatte sügava osa moodustavad rähksed moreenid on jäänud valdavalt liivade alla, mis on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Liivade pindmine osa on läbi uhutud ja ümber setitatud murdlainetuse ning tuule poolt. Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited, hõlmates üle poole territooriumist. Beez või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel. Põhiliselt on tegemist rähkse jämepurdse moreeni saviliivase täitematerjaliga. Hiiumaa üks omapärasemaid alasid on hilisel ajal merest kerkinud maapinnalähedase aluspõhjaga looderannik, mille maastikumustri moodustavad hulgalised loode-
Laulasmaa, Nõva, Häädemeeste, saaremaa. Vooluveetekkelised: kulutusvormid- sälkorud, sängorud, lammorud (terrassid Piusa jõel), soodid, kanjonorud, joaastangud. Kuhjevormid. Moldorg, kanjonorg (P-E, kus on pankrannikult alla jooksvad ojad; L-E Hinni kanjon). Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Kaali, Põrguhaud, süvahaud, Kuradihaud, Negrundi kraater). Mere- ja suurjärvetekkelised kulutus- (rannaastangud, rannajärsakud, murrutuskulpad) ja kuhjevormid (meretasandikud, järvetasandikud, rannavallid, maasääred, barrid, pank). Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba). Inimtekkelised: teetammid, karjäärinõod, kraavid, kanalid, aherainekünkad (kohtla-järve, kiviõli), tuhaplatood, linnamäed, tehiskünkad. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited).
Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis). Jääjärvelised ehk limnoglatsiaalsed pinnavormid Jääjärvelised tasandikud tasandikud, mis koosnevad peenematest liivadest ja saviosakestest. Limnomõhnad - ümarad, kuplitaolised vormid. Kujunenud järves. Koosnevad savikas-aleuriitsetest setetest. Nt: Paluküla-Lootvina limnomõhnastik. 17 Holotseeni pinnavormid Pärast jääaega kujunenud meretasandikud, järvetasandikud, luited, jõeorud, sootasandikud ja tehnogeensed pinnavormid. Eesti klindid Klintide tekkehüpoteesid Tektooniline hüpotees hüpoteesi pooldajad arvavad, et klindi teke on seotud sügavate maakoort lõhestavate lõhede ja murrangutega. Praeguseks aga ei ole piisava ulatusega süvamurranguid, mis ühtiksid klindi suunaga, leitud. Eksaratsiooni ehk mandriliustike purustava tegevuse hüpotees arvati, et klindi
· Kärdla meteoriidikraater o Kraatri läbimõõt on 4 km o Tekkis meteoriidi kokkupuutel maapinnaga o Kraater on täis settinud. · Eestis on avastatud 8 meteoriitseks peetavat struktuuri, mis on umbes üks struktuur 10 000 km2 kohta. · Hiidlaste seltsid Vormsi · Läänemere liustikuteel olnud suurem paekõvik · Biohermne Hoitbergi mägi (11 m) madal saar · Suurema osa hõlmavad liivased meretasandikud · Rootsastest asustus kuni II maailmasõjani Põhja-Eesti maastikuvaldkond Põhja-Eesti tunnused · Paese aluspõhja suur osatähtsus · Suurimad karstialad pinnakatte paksus on väike · Reljeefi suurim ja kaunim Ordoviitsiumi klint ühe sammuga võib tunda, kuidas maastikurajoonid muutuvad · Enamus meie jugasid (u 30 tk) on seotud Põhja-Eesti klindiga Lõuna-Eestis ei ole sest liivakivi on väga erodeeritav · Jõed omapärase pikiprofiiliga
turbasammalde ning hariliku karusambla osatähtsuse tõus. Raiestikel: toimuvad alustaimestiku muutused on suhteliselt väikesed. Mõned turbasamb- laliigid asenduvad teistega või karusamblaga. Mõnevõrra suureneb tupp-villpea, sinihelmika ja pohla katvus. Levik: Põhja-, Lääne-, Edela- ja Kagu-Eestis, Peipsi põhjakaldal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tähtsaim taimekooslus: sinikamännik. 7.2. KARUSAMBLA KASVUKOHATÜÜP (Kr) Reljeef: tasane, madalad jääjärve- või meretasandikud, soode ümbrus; mikroreljeef mätlik. Muld: leetunud glei- LkG, leede-glei- LG, ja kahkjas gleimuld LPG või turvastunud leedemullad LGI raskema lõimisega (savi,liivsavi) aluskihtidel lasuvatel õhukestel liivadel. Metsakõdu ja turba kogutüsedus on 10-30 cm, see on lagunemisastme alusel jagatav 2-3 allhorisondiks. Järgneb õhuke AT- horisont või kergema lõimise korral E- ning edasi Bg- või Bhfg-horisont. Muld on tugevasti happeline, profiili
Veestiku ja veerezhiimi iseärasused ja sellest tulenev mõju maastikele. Maastike paleogeograafiline areng. EESTI MAASTIKUTÜÜBID Tüpoloogilised ja regionaalsed maastikuüksused ning nende eristamise algused. Reljeefi, pinnakatte, mullastiku ja taimkatte arvestamine maastikuüksuste piiritlemisel. Paigastikud kui Eesti peamised maastikutüübid ja nende levimus: a) tasandikulistel aladel: paetasandikud, moreenitasandikud, jääjärvetasandikud, meretasandikud, sootasandikud; b) liigestatud reljeefiga aladel: voorestikud, mõhnastikud, oosistikud, moreenküngastikud. EESTI MAASTIKULINE LIIGESTUS Maastikulise liigestuse põhiüksused. Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints: 1) Põhja-Eesti valdkond (Soome lahe rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa);
annaabi.ee 
