Liivi lahe rannikumadalik Urve Varik 10.A Asend • Asub Pärnu maakonnas. • On pinnamoe suurvorm ja Eesti edelapoolseim maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja Manilaiud. http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe :EtP%C3%A4rnu_maakondcoa.svg %20rannikumadalik_asendiskeemver2.png Maastikurajoon • Kuulub meresaarte ja rannikumadalike maastikurajooni. http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Meresaarte ja rannikumadalike teke • On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal. • Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa vabanes mere alt. • Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning meretekkeliste pinnavormide põimumine. http://entsyklopeedia
on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed (i) Kährikkoer, kodutuvi, viinamäetigu, vikerforell, karuputk, rändkarp, lupiin, ondatra, kitsasõraline vähk
Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste (pärand- koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta
pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise(bioloogilise) mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse,
lastes kuulda omapäraseid häälitsusi. Mängude lõpus heidavad linnud paaridesse ja nii ema- kui ka isalind asuvad pesa ehitama. Lennu iseärasused Lendutõusmiseks tuleb tal teha veepinnal pikk ja pladisev hoojooks. Veest lendu tõuseb raskepäraselt ja alati vastutuult. Tegutsemispaik, elupaik Elutseb taimestikurikastel siseveekogudel ja merelahtedel. Eestis järvedel ja merelahtedel, vanajõgede sootides ja settetiikidel, uuemal ajal elutseb ka väikeste meresaarte roostikus. Tegutsemise iseärasused Teda kutsutakse indeteminantseks munejaks, kui täiskurnas mõni muna puruneb või pesast eemaldatakse, siis ta muneb mune juurde. Soodsates tingimustes pesitsevad laugupaarid tülitsevad tihti, eriti öösiti, valge näokilpki näib laugul olevat selleks, et oleks midagi, mille järgi öiste nägeluste ajal orienteeruda. Lauk on riiakas ja võib kimbutada ka parte ja pütte. Hädaohus sööstab vette ja varjub ta metsatihnikusse. Pesa ja munad
-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Maaparandus drenaažkuivendusega ~1820.a. Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a. Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.; oobulusfosforiit 1924.a. Bioloogiline mitmekesisus Eesti looduse suure bioloogilise mitmekesisuse põhjused: 1. kliimatingimuste mitmekesisus; 2. pikk rannajoon ja meresaarte rohkus; 3. sisevete rohkus; 4. pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus (tingitud noorest ja veel kujunemisjärgus olevast jääajajärgsest reljeefist); 5. mullatingimuste mitmekesisus – ühtaegu nii siluri (ja vähesel määral ka ordoviitsiumi ja devoni) lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu; 6
erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool- looduslike koosluste (pärand-koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa- kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta
moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Sosnovsky karuputk, hobuoblikas, tõlkjas
Puul on meeldiv aroom ja kasulik toime suitsusaunas. Valades kadakaokstele keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Okastest, okstest ja merikäbidest saab valmistada raviomadustega õli. Okastega on tehtud vanniveest ravivett, mis aitab reuma ja liigesehaiguste korral. Kadakamarjad aitavad neeru-, põie-, soole-, ja maohädade korral, ka söögiisu tõstmiseks. Palju huvitavaid raviomadusi on meie meresaarte ja Loode-Eesti ühel tavalisemal puul tingitud temas sisalduvatest eeterlikest õlidest ja suhkrutest. Need annavad puule meeldiva aroomi, suitsusauna kasuliku toime. Tekkiv suits hävitab väga hästi kahjulikke pisikuid. Kui kadakaokstele valada peale keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Nii okastest, okstest kui marikäbidest saab valmistada väga erinevate raviomadustega õli. Okstega on tehtud tavalisest vanniveest ravivett, mis aitab
Teistest suurematest karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal. Umbes 30 karstikoopast pikim (54 m) avastati hiljuti Kata karstialal. Suuri karstiallikaid on Eesti paelavadel sadu; neist arvukamad ja veerikkamad (10 kuni 100 l/s ja enam) asuvad aga taas Pandivere kõrgustiku nõlvadel, andes alguse niisugustele jõgedele nagu Pärnu, Jägala, Valgejõgi, Kunda, Avijõgi, Pedja ja Põltsamaa. 12. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres põhjustab: maakerkimine (tänapäeval kuni 2,8 mm/aastas), setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe, meretaseme ajutised kõikumised 13. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis lubjavaene, Kesk- ja Põhja-Eestis lubjarikas.
Säilitavad ja kaitsevad seal elavaid ja kasvavaid loomi ja taimi, taastavad looduskeskkonda, uurivad sealset loodust ja viivad läbi ekskursioone ja matkaradu looduse tutvustamiseks 116. Nim. Eesti rahvuspargid ja kirjelda mida kaitsevad? 1) Lahemaa rahvuspark 1971 - metsa- , soo- ja rannaökosüsteemi kaitsmine 2) Karula rahvuspark 1993 - pärandkultuuri kaitsmine 3) Soomaa rahvuspark 1993 - metsade , soode/rabade ja lamminiitude kaitsmine 4) Vilsandi rahvuspark 1993 - meresaarte ja nendel asetsevate loodus kasvu kaitse 5) Matsalu rahvuspark 2004 - pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitse 117. Kuhu ja mida tuleb teatada leitud märgistatud linnu/kala kohta? Linnu puhul: Teatada telefoni teel 472 4220 · 1)märgistusel olev tekst ja nr. · 2) linnu seisund · 3) leidja nimi ja aadress · 4) surnud linnu märgistus saata rõngastus keskusesse Kala puhul: · 1)eemaldada märgistus
Säilitavad ja kaitsevad seal elavaid ja kasvavaid loomi ja taimi, taastavad looduskeskkonda, uurivad sealset loodust ja viivad läbi ekskursioone ja matkaradu looduse tutvustamiseks 115. Nim. Eesti rahvuspargid ja kirjelda mida kaitsevad? 1) Lahemaa rahvuspark 1971 - metsa- , soo- ja rannaökosüsteemi kaitsmine 2) Karula rahvuspark 1993 - pärandkultuuri kaitsmine 3) Soomaa rahvuspark 1993 - metsade , soode/rabade ja lamminiitude kaitsmine 4) Vilsandi rahvuspark 1993 - meresaarte ja nendel asetsevate loodus kasvu kaitse 5) Matsalu rahvuspark 2004 - pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitse 116. Kuhu ja mida tuleb teatada leitud märgistatud linnu/kala kohta? Linnu puhul: Teatada telefoni teel 472 4220 · 1)märgistusel olev tekst ja nr. · 2) linnu seisund · 3) leidja nimi ja aadress · 4) surnud linnu märgistus saata rõngastus keskusesse Kala puhul: · 1)eemaldada märgistus
ekskursioone ja matkaradu looduse tutvustamiseks 116. Nim. Eesti rahvuspargid ja kirjelda mida kaitsevad? 1) Lahemaa rahvuspark 1971 - metsa- , soo- ja rannaökosüsteemi kaitsmine 2) Karula rahvuspark 1993 - pärandkultuuri kaitsmine 3) Soomaa rahvuspark 1993 - metsade , soode/rabade ja lamminiitude kaitsmine 4) Vilsandi rahvuspark 1993 - meresaarte ja nendel asetsevate loodus kasvu kaitse 5) Matsalu rahvuspark 2004 - pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitse 117. Kuhu ja mida tuleb teatada leitud märgistatud linnu/kala kohta? Linnu puhul: Teatada telefoni teel 472 4220 · 1)märgistusel olev tekst ja nr. · 2) linnu seisund · 3) leidja nimi ja aadress · 4) surnud linnu märgistus saata rõngastus keskusesse Kala puhul:
millega ehiti kalmukünkaid. 82. Perekond kadakas. Harilik kadakas (Juniperus communis) Kadakas on puu, kellega on igaühel kokkupuudet olnud. Väikesed poisid meisterdavad tema sitketest okstest vibusid, tüdrukud panevad kokku ilusaid pärgi ja kimpe, pereisa teeb saunas kadakasuitsu ja valmistab õhtuks saunavihad, vanaema teeb marikäbidest tuhandete tõvede vastu aitavat imerohtu, vanaisa nikerdab kauneid kujukesi. Palju huvitavaid raviomadusi on meie meresaarte ja Loode-Eesti ühel tavalisemal puul tingitud temas sisalduvatest eeterlikest õlidest ja suhkrutest. Need annavad puule meeldiva aroomi, suitsusauna kasuliku toime. Tekkiv suits hävitab väga hästi kahjulikke pisikuid. Kui kadakaokstele valada peale keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Nii okastest, okstest kui marikäbidest saab valmistada väga erinevate raviomadustega õli
lõplikul kujul toimus vaid 3 MAT. Olukorra teeb veel huvitavamaks see, et PA ja LA olid koos ka ca 50 MAT, kuid lahknesid taas. Paljud moodsad kõrgemad taksonid arenesid väja aga alles hiljemini ja seega sattusid vaid PA’sse. Samas LA läks oma, erakordselt huvitavat rada. Arenes väjlja mõõkhambuline kukkurkiskja (joon), armadrillide hiigelvorme ülitugeva kilvbiga ja koguni näriline ca ninasarviku mõõtmetega näriline, hiiglaslikud laiskelejate sugulased jne. Jupiti (üle meresaarte ?) siiseränne (vahetus) algas juba varases Oligotseenis, kuid just 3 MAT, seoses Panama sulgumisega, muutus see massiliseks: Great American Interchange . Miskipärast on arvatud, et PM on enam koloniseerinud Lõunat, kui vastupidi. Liikide arvukuse mõttes on see ka õige, kuid kui vaadata suhtelisi arve, siis on mõlemapoolne liikumine üle Panama olnud pea võrdne - ca 10% sel ajal olnud liikidest. Praegu, 3 MA hiljem, on ca 50% LA
sõnum tagas surnule maagilise väe kaudu siinpoolsuses saavutatud positsiooni; 4) vastavate lõikude kaudu igavikustati matuserituaali igikestus". For example: " Taevas on rahul, maa on rõõmus, sest nad olid kuulnud, et (kuningas) asetas Maati (korra lumalanna) korratuse asemele"; "Unase eluaeg on igavik, tema piir on lõppematus. Kui ta (seda) tahab, (siis) ta (seda) teeb, kui ei taha, (siis) ta )seda) ei tee. Kes asub silmapiiril lõppematult igavesti"; "Kõik Egiptuse ja meresaarte jumalad anku sulle osaks piiritut igavikku ning lõputut lõppematust" jne., vt. 225-234 llk. Kuigi "Püramiiditekstid" olid pühendatud kuningate surnukultusele, leiti nende hulgas terve rida tekste, milles peegelduvad mitte ainult surnukultuse uskumused, vaid ka müüdid. Ühest niisugusest müüdist oli juba juttu, müüdist, mis pajatab kõigi tähtede neelamisest päikese poolt. Surnud kuningas oli siin selleks päikeseks, kes neelas taevatähed, s.o
annaabi.ee 
