Kangelane Päritolu Iseloomuomadused Tähtsamad ettevõtmised Perseus Zeusi ja Danae poeg, sündis Seiklushimuline, kaval, Gorgo ja Medusa pea Argosel. vapper äratoomine, merekoletise tapmine, Atlasele Medusa pea näitamine, millest tekib Atlase mäestik. Päästab Andromeda merekoletise
Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub lotofaagide juurde ning edasi kükloopide maale, kes tahvad teda ära süüa. Poseidon hakkab Odysseust jälitama, sest ta torkas ta pojal silma välja. Siis sattus ta Aioola saare valitseja Aiolose juurde, kes andis talle pauna, mis hoidis ära tuuli. Odysseus keeldus Kirke joogist. Veel käis ta surnuteriigis ja Sireeni saarel. Odysseus ujus kahe merekoletise vahelt läbi ning sattus Kalypso saarele.Lõpuks jõudis ta koju Ithakale. Võitleb kosilastega, sai tagasi naise ja poja. 3. Kes on Thespis? Kes on Dionysos? Iseloomulikku Kreeka ja Rooma teatrile. Osata neid võrrelda · Thespis ditürambilise koori juht, kes pani aluse teatrile . · Dionysos Kreeka maiste rõõmude, rikkaliku saagi, veini ja lõbususe jumal, kelle pidustustest arenes välja tragöödia .
saatusest. ,,Odüsseia" ülesehitus 1. algab jumalate koosolekuga 2. tuleb Telemachose lugu 3. Odysseus ja Kalypso 4. Faiaakide juures 5. Odysseus jutustab oma loo 6. Odysseus jõuab oma saarele, Ithaka 7. Odysseus võitleb kosilastega ja tapab nad 8. kohtumine Penelopega Mis Odysseuse kodus toimub? Kuhu satub? Samal ajal kui Odysseus on eksirännakutel tulevad tema naise juurde palju kosilasi, kes panevad seal pidu ning võitlevad. Satub koobastesse, kus kohtub merekoletise Skyllaga, seal teised tema kaaslased hukkusid. Tema jääb elu ning triivib kinni hoides ujuvast palgist saarele, kus valitses Kalypso. Naine hoiab teda mitu aastat enda juures ega lubanud teda saarelt lahkuda, kuid lõpuks lased tal minna. Merel seilates satub ta Alkinoosi õukonda, lotofaagide juurde, kükloopide maale, Aioolia saarele, nõiakunsti valdava Kirke juurde, sõid ära Helise karja. Mõisted
oleks kiired ja turvalised. Teati ka, et neriidid aitasid Iasonil ja argonautidel tüürida laev eemale Charybdisest ja Skyllast ning sümplegaadidest (kokkupõrkavatest kaljudest). Neriididega seostub legend ,milles kuninganna Kassiopeia uhkustab oma tütre Andromeda iluga. Neriidid muidugi raevusid sellisest väitest, et Andromeda võib olla ilusam kui nemad ja kaebasid oma kaitsjale- Poseidonile, kes ujutas solvangu eest maa veega üle ja saatis merekoletise Kepheuse kuningriiki laastama. Kuulsamad neriidid on näiteks Amphritite (Poseidoni abikaasa) ja Thetis (kõige tähtsam neriid ja Achilleuse ema). Tavaliselt on iga neriidi nimega seotud mingi kindel kaitsevõime või omadus. Näiteks: Kymo oli lainete jumalanna; Eulimene oli turvaliste sadamate jumalanna; Glauke muutis mere rohekas-halliks; Sao päästis meremehi jne. Okeaniidid ,,Suure jõe nümfid", neriidide nõbud. Okeanose ja Tethyse 3000 (5000
Saatür Sokkinimesed, ebainimlikult inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks Poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Laertes Odysseuse isa Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, tõrjudes pealetükkivaid kosilasi ettekäändega, et tahjab kududa Laertese surilina ning hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Graiad Kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm. Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal.
röövib sõjavarustuse. Achilleus saab vihaseks. Läheb võitlusesse. Hektor sureb. Odüsseia- Odysseuse kodus Ithaka saarel ootavad teda naine Penelope( truu ootaja ja poeg Telemachos) Odysseuse ränak koju kestab 10 aastat. Oydipus satub faiaakide maale. Odysseus jutustab oma loo.- Lootose sööjate saarel,- paneb unustama kodumaa, kükloop Polyphemose juures, tuulejuumal Aiolose juures, inimsööjate juures, nõid Kirke juures, Hadeses, möödub sireenidest, pääseb merekoletise Skylla ja veekeerise Charybdise vahelt.. Lõpuks jõuab Ithakale, maksab kosilastele kätte. Tuntud poeedid: Sappho- Lesbo saarel Anakreon- armastuse ja veini laulik Pindoras- ülistuslaulud Aisopos- kirjutas proosas Antiik tragöödia Skeene- stseen Katarsis- puhastus kunsti kaudu Orkestra- tantsuväljak Tragöödia- sokulaul Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod Thespis- dialoogi Looja OTTO protagonist- esinäitleja
tänu Aiolosele (tuulejumal), kes sulgeb ebasoodsad tuuled kotti, jõuab peaaegu koduranda, uudishimulike kaaslaste tõttu aga tagasi Aiolose juurde. inimsööjate, laistrügoonide, juures. nõid Kirke saarel. Hadeses (kohtumine Achilleusega) möödus sireenidest (naise ülakehaga linnutaolised, hukutavad lauluga) pääseb läbi merekoletise Skylla ja kõike neelava veekeerise Charyldise vahelt. Heliose saarel kaaslased tapavad pühasid härgi, vaid Odysseus pääseb Odygia saarele nümf Kailypose juurde. 4. Ithakal kättemaks kosilastele. Kronos (,,aeg") Zeusi, Poseidoni, Hestia (jne) isa. kroonika, - kronoloogia. Heinrich Schulmann (1822 1890) 1871.aastal korraldas väljakaevamised, avastas trooja asukoha. Eleegiline distihhon Simonidese epigramm Thermopylai kangelastele
Herakles muidugi arvas, et tegemist on tema otsese solvamisega ning tappis järgnenud võitluse käigus Hippolyte ning pääses koos vööga põgenema. Tagasiteel leidis aset vahejuhtum Troojas. Trooja kuningas Laomedon oli (Zeusi käsul) lasknud Apollonil ja Poseidonil oma linna müüriga ümbritseda, kuid keeldus hiljem ehitajatele kokkuleppitud palka tasumast. Selle peale saatis Apollon Troojasse katku ning Poseidon merekoletise, kes pidi nahka pistma ohvriks toodud Laomedoni tütre. Viimases hädas pöördus kuningas Heraklese poole ja lubas talle abi korral hobused, mis Zeus oli tema vanaisale kinkinud. Herakles tappis merekoletise, kuid kui lubatud tasu ei järgnenud, kogus Herakles kokku laevastiku ning vallutas Trooja linna. 10)Geryoni kariloomad Kui Herakles sai hakkama ka Hippolye vöö toomisega, siis oli Eurystheus kangelasest juba nii
· Plejaad- vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja õpetasid Bakchost, kui see veel pisike oli. Nende õed- vennad olid Hyas, hüaadid, hesperiidid ja Kalypso. · Kassiopeia- Aithiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Ta jäi kaldale koletist ootama ja kui see tuli, lõi tal pea maha. Perseus viis Andromeda vanemate juurde ja palus neilt tütre kätt, mida need talle ka rõõmsalt lubasid, kuigi Andromeda oli juba lubatud Phineusele.Perseusest sai Argose kuningas ja
Kassandra- oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. .Kassiopeia-oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni, kuid Perseus päästis ta. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks. .Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei
· Plejaad- vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja õpetasid Bakchost, kui see veel pisike oli. Nende õed- vennad olid Hyas, hüaadid, hesperiidid ja Kalypso. · Kassiopeia- Aithiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Ta jäi kaldale koletist ootama ja kui see tuli, lõi tal pea maha. Perseus viis Andromeda vanemate juurde ja palus neilt tütre kätt, mida need talle ka rõõmsalt lubasid, kuigi Andromeda oli juba lubatud Phineusele.Perseusest sai Argose kuningas ja
12. Päästis Theuse allilma „unustuse istmelt“ ILIAS Menelaos – Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Iphigeneia – Agamemnoni tütar, kes ohverdati enne sõda Artemisele. Kassandra – Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia – ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Helena - Sparta kuninga tütar, Menelaose naine. Paris röövis ta ja algatas Trooja sõja. Priamos – Trooja kuningas Laertes – Odysseuse isa Hektor – Trooja prints ja troonpärija Achilleus - kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal
tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. · Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni, kuid kelle Perseus päästis. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks. · Iphigeneia Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu,
Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta tegigi. Kuningapoeg oli täpselt kolme aasta pärast kodus
Athena pahameel kreeklaste üle oli ka temaga seotud- kreeka sõdalased kiskusid Kassandra linna hävimisel Athena templis tema kuju küljest vägivaldselt lahti ja vedasid sealt välja. Iphigeneia: Agamemnoni ja Klytaimestra tütar, kes ohverdati Artemisele Aulises, et kreeka laevastik saaks sealt Trooja poole lahkuda. Kassioneia: Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Pärast uhkustamist, et ta on merenümfidest kaunim, saatis Poseidon solvangu eest riiki laastama uputuse ning merekoletise Keltose. Pärast surma tõsteti Kassioneia tähtkujuna taevasse. Ilias: vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost.Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. See räägib Trooja sõja viimase aasta 40-st päevast. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast
lubadust."Neiu oli aidanud teda armastusest ja tema oli abi vastu võtnud, ehkki teadis, et ta tegelikult ei taha neiuga abielluda. Kui nad paar päeva hiljem Naxosel randusid, jättis Thesus Ariadne randa magama ja purjetas temata minema." ("Müüdi raamat", Neil Philip). Sellised need lubadused on mis antakse ja võetakse. Karistuseks selle eest hukkus tema kasuisa kuningas Aigeus. Perseus tappis jumalanna Athena ja jumal Hermese abiga gorgo Medusa ning päästis oma tulevase naise Andromeda merekoletise küüsist. Aru saadavalt olid ka kangelastel oma vead: Theseusil mälu lüngad ja soov mõnedest inimestest lahti saada (Adriadnesest), Orpheus ei uskunud lubadusi, isegi mitte kõige armsama tagasi saamiseks, Bellerophon pidas end teistes paremaks... 8 Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias
Kassandra Kassandra oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga naine. Ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nad kaebasid merejumalale ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Tappis koletise ja palus vanematelt tütre kätt. Iphigenia Ta oli Agamemnoni tütar. Agamemnon sai hakkama koleda looga, sest ohverdas Iphigenia, kui Trooja poole teeleasuval Kreeka laevastikul tuli kaua pärituult oodata. Seda ei suutnud ta naine kunagi andestada ja lasi Agamemnoni hiljem tappa
suure tüli. Herakles muidugi arvas, et tegemist on tema otsese solvamisega ning tappis järgnenud võitluse käigus Hippolyte ning pääses koos vööga põgenema. Tagasiteel leidis aset vahejuhtum Troojas. Trooja kuningas Laomedon oli (Zeusi käsul) lasknud Apollonil ja Poseidonil oma linna müüriga ümbritseda, kuid keeldus hiljem ehitajatele kokkuleppitud palka tasumast. Selle peale saatis Apollon Troojasse katku ning Poseidon merekoletise, kes pidi nahka pistma ohvriks toodud Laomedoni tütre. Viimases hädas pöördus kuningas Heraklese poole ja lubas talle abi korral hobused, mis Zeus oli tema vanaisale kinkinud. Herakles tappis merekoletise, kuid kui lubatud tasu ei järgnenud, kogus Herakles kokku laevastiku ning vallutas Trooja linna. 10)Geryoni kariloomad Kui Herakles sai hakkama ka Hippolye vöö toomisega, siis oli Eurystheus kangelasest
Pärasy surma muutsid jumalad ta lilleks ning panid sellele nimeks nartsiss. Nausikaa - Tuulte Oru valitseja tütar. Nereiidid - merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Nereuse tütred olid niivõrd kuulsad oma ilu poolest, et kui Aethiopia kuninganna Kassiopeia hooples end olevat ilusama kui neriidid, võtsid nereiidid seda solvanguna ja palusid Poseidonil Kassiopeiat karistada. Nii saatis Poseidon Aethiopiasse jälgi merekoletise, kes laastas maad ja kellele oleks Kassiopeia tütar Andromeda ohverdatud, kui Perseus ei oleks jõudnud teda päästa. Odysseus - Leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta, kavaldades ta üle.
Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Perseus lenda Okeanuse juurde, leidis Medusa ja tema mõlemad õed magamas ning lähenes ettevaatlikult koletisele, kellele otsavaadates muutus igaüks kiviks. Vaadates Medusa peegelpilti oma kilbi ümaruselt, lõikas ta koletise pea maha sirbikujulise möögaga, mille Hermes oli talle kinkinud, peitis pea oma pauna ning lahkus võlumütsi kaitsel. Tagasilennates nägi Perseus Etioopia kuningatütart Andromedat, kes oli merekoletise ohvrina aheldatud ühe kalju külge, ta armus kaunitarisse ning lubas Andromeda vanematele, et tapab koletise ja päästab neiu, kui saab ta endale naiseks. Perseus võitis ka seekord ning kui tema pulmas Andromedaga vaidlustas neiu endine kihlatu Phineus kauni pruudi kuuluvuse Perseusele, lahendas kangelane probleemi Medusa pea abil: Phineus ja tema kaaskond muutusid kiviks ja nagu veidi hiljem ka õel Polytektes, kelle pealetükkivuse eest oli Danae põgenenud templisse. Kui Perseus oli oma
Saatür sokkinimesed, inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustamisvõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud tema sõnadelt ustavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on merenümfidest ilusam. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saaates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada. Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, ettekäändega kosilastele, et ta tahab kududa Laertese surilina. Hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Graiad kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm. Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal. Paan leiutas karjaseflöödi, varitses nümfe ning põhjustas paanilise hirmu ja paanika. Pegasos tiivuline võluhobune
Tuntud on Babüloonia maailmaloomise eepos Enuma Elis, milles nimetatakse vetevalda Apsu. Kesksed tegelased on Apsu (magevesi, mehelik alge) ja Tiamat (soolane vesi ehk Pärsia laht? - naiselik alge). Neist sündisid vastandite paarid ja palju jumalaid, nende hulgas An (ja tema poeg Ea). Jumalaid said palju, nad häirisid Tiamati ning Apsu ja Tiamat otsustasid jumalad hävitada. Ea uinutas oma loitsudega Apsu, kes tapeti ning Ea sai jumalate valitsejaks. Tiamat sünnitas merekoletise Kingu, kellega sai palju järglasi. Nad tõstsid Ea vastu mässu. Eal oli sündinud poeg Marduk (sumeri algses versioonis ilmselt Enlil). Marduk juhtis jumalate võitlust koletiste vastu ning võitis ja tappis Tiamati. Tiamat lõigati lõhki ning tema ühest poolest tehti taevas ja teisest maa. Kingu verest tehti inimkond. Teised koletised pandi templit ehitama. Mardukist sai vastavalt teiste jumalate varasemale lubadusele (ta nõustus Tiamatiga võitlema vaid sellel tingimusel) kõigi
valitseja). Nemad said järglasi, kelle hulgas oli ka An ning An'i järglane Enki. Järglased hakkasid Apsut ja Tiamati häirima kuna nad olid lärmakad ning neid oli palju ja nad otsustasid nad hävitada. Kuid järglased said nende plaanist teada ja sõlmisid vandenõu ning tapsid Apsu. Marduk (Enki järglane), kes oli Babüloonia linna peajumal hakkas üle võtma Enlili positsiooni peajumalana. Marduk, kellel oli 4 kõrva ja silma sai 4 tuult ning häiris nendega Tiamati. Tiamat sigitas merekoletise Kingu, kes pidi järglastega lahingusse astuma. Jumalad kartsid Kingut ning Marduk otsustas, et tema astub lahingusse juhul kui jumalad valivad tema nende kuningaks; sellega nõustuti. Kingu taganes koheselt Marduki ees ning Tiamat võitles üksi. Marduk tappis Tiamati. Tiamat lõigati lõhki, ühest poolest tehti taevas ja teisest maa. Kingu üle mõisteti kohut ning tema verest tegi Enki inimkonna. Kui inimkond sai loodud, tekkisid kuningad. Inimeste rohkus hakkas häirima jumalaid, kes
Hadeses kivi mäkke lükkama, enne tippu veeres kivi alla. Perseus. Danae ja Zeusi poeg; Danae isa Akrisios kartis, et P tapab ta ära. Pani D&P kasti, merre. Kalur Diktys leidis. Kuningas Polydektes käskis P-l tuua Medusa pea. Asi õnnestus Athena (andis kilbi) ja Hermese (mõõga) abiga; graiad andsid talle nõu, kuis nümfide käest näpata lendavad sandaalid, nähtamatustav kiiver ja võlupaun. Tagasiteel P kivistas Atlase, vabastas kuningatütar Andromeda merekoletise käest (kivistas koletise), abiellus temaga, 10 pani Diktyse troonile. Läks Danae ja Andromedaga Argosesse. Kettaheitel lõi kogemata surnuks oma raugast vanaisa. Bellerophontes. Korintose heeros. Sisyphose pojapoeg. Isa mõrvas kahtlustatuna pani plehku. Jäi kuningas Proitose juurde. Tolle naine tahtis B-t võrgutada, aga lükati tagasi.
annaabi.ee 
