· Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja Salmonella enteritidis salmonelloosi tekitaja
·Antibiootikumid on väga erilised ravimid, sest: toimivad elusatesse, kohanemisvõimelistesse mikroorganismidesse toimivad ka mittepõhjendatud kasutamisel toime ka teistele patsientidele ·profülaktikaks perioperatiivne ·lühiajaline parenteraalne antibiootikumide manustamine enne operatsiooni, operatsiooni ajal ja selle järel seotud mõnede kliiniliste seisunditega ·kokkupuude virulentse patogeeniga ( Neisseria meningitidis) ·preparaat I põlvkonna (tsefasoliin) või II põlvkonna (tsefoksitiin) tsefalosporiin ·annustamine täiskasvanutele kehakaaluga üle 80 kg 2 g, alla 80 kg 1 g tsefasoliini, tsefoksitiini 1g lastel 30-40 mg/kg kohta nii tsefasoliini kui tsefoksitiini ·ajastamine 30 minutit kuni 1 tund enne naha lõike sooritamist ·kestus enamasti manustatakse ühekordselt erandid: kauakestvad operatsioonid, südame- ja kopsulõikused
koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli.
4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus.
maksas inaktiivseks glükuroniidiks. Silmatilkadena, salvidena. N • Võimaluse korral tuleb kasutada teisi mikroobide vastaseid aineid, mis on sama efektiivsed ja vähem toksilised. • Enamusse tekitajatesse toimib bakteriostaatiliselt, mõnedesse tundlikumatesse (nt. H.influenzae, N. Raseduse lõpul ja vastsündinutel meningitidis, S.pneumoniaevõib toimida bakteriotsiidselt. • Resistentsuse kasutatuna halli beebi sündroom mehhanismid: Lammutamine ensüümide, nt. atsetüültransferaaside, poolt, ribosoomi struktuuri muutus, vähenenud tungimine mikroobirakku KT • Suhteliselt harva esinevad allergilised nahalööbed • Palavik võib esineda üksi või koos nahalöövetega. • Herxheimeri reaktsioon võib
Fakultatiivne intratsellulaarne parasiit. Pööratud elektronide voog. Nitrifitseerib NH3 -> NO2- Fermentatiivne. Kasutab Entner-Doudoroffi rada kääritamisel. Saavad energiat sulfiidide, S, tiosulfaadi oksüdeerimisel. N. gonorrhoeae (tripper) ja N. meningitidis (meningiit) on inimese primaarsed patogeenid. Oksüdeerivad sulfiidi elementaarseks väävliks. Elavad organismide soolestikus. Fermenteerivad glükoosi hapeteks. Põhjustab shigelloosi (düsenteeria). Tekitavad sulfaadist H2S-i. Põhjustab salmonelloosi. Kuseteedeinfektsioonid. Redutseerib nitraate. Toodab H2S.
Vaktsiineeritakse plaaniliselt Subfebriilsus 10. Leia B-hepatiidilie 3 iseloomulikku tunnust Levik vereproduktidega Tekib maksa kahjustus Fekaal-oraalne nakkus Nakkusallikateks närilised, eriti hiired ja rotid Vaktsineeritakse plaaniliselt Ravi antibiootikumidega, aga peab jälgima haigustekitajate tundlikkust 11. Meningokokiline infektsioon (üks väide veel vaja leida) Tekitaja on Corynebacterium meningitidis, mis ei talu madalaid temperatuure Hiagust iseloomstab lööve, kuid seda ei teki nina-suu kolmnrka Oluliseks haigustunnused on tugev peaval koos okendamisega, millesse tuleb tõsiselt suhtuda Septilist vormi iseloomstab hemmoraagiline lööve 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Puukentsefaliit Puuk-borrelioos Puugi "hammstuspiirkonnas" punetav laik Tekitaja viirus
Kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis tänud laialdasele vaktsineerimisele oluliselt vähenenud soovitatakse ennetavalt marutõve vastu vaktsineeritakse üldjuhul neid inimestel, kelle töö iseärasuste tõttu on võimalik oht nakatumiseks (nt veterinaartöötajad, metsatöölised, jahimehed jt). Vaktsineerimise vajaduse kokkupuute järgselt võimaliku marutaudis loomaga otsustab arst. Meningokokk-nakkus Meningokokk-nakkuse tekitaja on bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk. Meningokokid jaotakse 12 alagruppi ehk serogruppi. Meningokokk-nakkus ei ole Euroopas laialt levinud, kuid iga aasta esinevad üksikud ja grupiviisilisi haigusjuhte. Meningokokk- nakkus on kõrge nakkavusega ning kandub üle inimeselt inimesele köhimisel või aevastamisel. Meningokokk-nakkus võib põhjustada peavalu, kõrget palavikku, oksendamist, teadvuse hägustumist. Raskematel juhtudel võib tekkida sepsis, mis põhjustab kiiret terviseseisundi
Tänapäeval ka lühemad raviskeemid, ka mak-roliididega. § Invasiivsed streptokokknakkused ravi penitsilliiniga sageli ebaefektiivne. Parem alternatiiv klindamütsiin või ka vankomütsiin. § AB pole efektiivsed reuma ja glomerulonefriidi ravis. Streptococcus pneumoniae Streptococcus pneumoniae on ovaalsed lansetikujulised kokid, esinevad paaridena. Nimetatakse pneumokokkideks. Polüsahhariidne tüübispetsiifiline kihn, kaitseb fagotsütoosi eest. Neisseria Neisseria meningitidis Väikesed, 0,8-1,0 µm, Gram-negatiivsed diplokokid. Liikumatud. Eosed ja mikroskoobis nähtav kihn puuduvad. Mikroobirakud on neeru- või kohvioa kujulised, kusjuures paaris asetsevad nõgusküljed koos. N. meningitidis omab polüsahhariidset kihnu (mikroskoobis pole nähtac!), virulentsusfaktor. Kihnu polüsahhariidide järgi grupeeritakse meningokokid 13 gruppi: A, B, C, D, 29E, H, I, K, L, W135, X, Y, Z. Serogrupid A, B, C, W135 ja Y on põhilised infektsioonide tekitajad.
Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Diplococcus on kaksikkokk (diplokokk). Streptococcus (Diplococcus) pneumoniae on kaksikkokk. Agregaadi ümber ühine kapsel. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Neisseria meningitidis (meningokokk) on kaksikkokk. Põhjustab meningiiti. Moraxella cattarhalis on kaksikkokk. Põhjustab hingamisteede, ninaneelu ja Neisseria gonorrhoeae kõrvahaigusi. (gonokokk) põhjustab
B. burgdorferi - puukborrelioosi e. Lyme tõbe Leptospira Leptospira interrogans põhjustab leptospiroosi Neisseeriad Gramnegatiivsed kohvioakujulised kokid, esinevad paaridena. Epiteeli pinnale kinnitumiseks omavad nad pilisid ja adhesiine ning on suhteliselt vastupidavad fagotsüütide toimele; rakuseina lüüsil vabaneb endotoksiin. Osa liikidest on tuntud normaalsete hingamisteede mikroobidena. Inimpatogeensed on: • Neisseria meningitidis (meningokokid) omab ka kihnu. Põhjustab kerge või subkliinilise pildiga ülemiste hingamisteede nakkust, meningiiti, septitseemiat • Neisseria gonorrhoeae (gonokokid). Levib inimeselt inimesele peamiselt otsesel seksuaalkontaktil, aga ka värske infitseeritud sekreediga. Põhjustab gonorröad. 38 Klamüüdiad Klamüüdiad on väikeste liikumatute gramnegatiivsete obligatoorselt intratsellulaarsete
· Haemophilius influenzae kopsupõletiku ja meningiidi tekitaja · Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja · Legionella pneumophila legionelloosi tekitaja · Leptospira interrogans leptospiroosi tekitaja · Mycobacterium leprae pidalitõve tekitaja · Mycobacterium tuberculosis tuberkuloosi tekitaja; avastaja Robert Koch; kuulub aktinobakterite hõimkonda · Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja · Neisseria meningitidis meningiidi tekitaja · Rickettsia prowazekii tähnilise tüüfuse tekitaja · Salmonella typhi tüüfuse tekitaja · Salmonella typhimurium toidumürgituse tekitaja · Shigella düsenteeria tekitaja · Staphylococcus aureus kopsupõletiku ja toidumürgituse tekitaja; toodab mitmeid erinevad toksiine; toodab tsütotoksiini, mis toimib superantigeenina · Streptococcus pneumoniae kopsupõletiku tekitaja
coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus. Rickettsia prowazekii. Läkaköha. Bordetella pertussis. Brutselloos. Brucella. Kandidoosid
Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Vt. Vihikust. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid selliste agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi
tetratsükliinidega. Oftalmiat ravitakse tseftriaksooniga. Profülaktika: vaktsiini pole. Arengumaades vastsündinute rutiinne profülaktika 1% hõbenitraadiga. Kemoprofülaktika on efektiivne ainult vastsündinute silmainfektsioonide korral. Ennetustöös oluline seksuaalharidus, kondoomide kasutamine, infitseeritute partnerite ravi. Bakterid mõmm :) 05/06 Neisseria meningitidis Üldist. Aeroobne G- diplokokk (meenutab kohviuba). Liikumatu. Spoore ei moodusta. Oksüdeerib glükoosi ja maltoosi (N. gonorrhoeae ainult glükoosi). On oksüdaas- ja katalaaspositiivne. Elab kõige rõõmsamalt 35…37°C niiskes õhus (ei talu külma, kuivamist). Kliiniliselt olulised serogrupid on A, B ja C. Süsivesikuline kihn. Tsütoplasmamembraanist algavad pilid, mis läbivad välismembraani: võimaldavad kinnitumist,
kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Ahelkokid ehk streptokokid Thiomargarita namibiensis, Streptococcus Üksikult esinevad kokid: Arthrobacter, Megasphaera, Halococcus, Veillonella, Enterococcus Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Stafülokokid ehk kobarkokid Staphylococcus aureus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani, Escherichia coli ehk soolekepike Kruvibakterid e
*Neisseria - perekonda Neisseria kuuluvad liikumatud aeroobsed g (-) kokid, mis paiknevad paaridena, nö kohvioakujuliselt. Neil on kapslid ja fimbriad. Rakud on oksüdaaspositiivsed. Nad parasiteerivad imetajate limaskestade epiteelirakkudel ja mitmed on patogeenid. Kinnitumiseks kasutavad pilisid ja pinnavalke. Kinnitumine kaitseb väljauhtumise eest. N. gonorrhoeae tekitab suguhaigust gonorröad e. tripperit. ja N. meningitidis bakteriaalset meningiiti. Neisseriatel on siderofoorid, et saada kätte inimorganismist rauda. Gonorröa moodustab 15-20% suguteede infektsioonidest. See on noorte haigus. Esinemissagedus on suurim 15-19 a naistel. Gonokokid ei kuulu kunagi inimese normaalsesse mikrofloorasse. Inimeselt inimesele levivad peamiselt seksuaalkontakti kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletikku. Meestel ja naiste on kliiniline pilt erinev
Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, mükoplasmad, klamüüdiad. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Läkaköha. Bordetella pertussis. 10 erinevust lüütilise ja lüsogeenses rajas bakteriofaag lambdal
replikatsiooni olukorras, kus praimer ei ole DNA-ga täies ulatuses paardunud (misaligned primer/template structures). Sellega kaasneb mutatsioonisageduse tõus rakkudes võimenduvad raaminihke mutatsioonid (1-deletsioonid, insertsioonid). Raaminihke mutatsioonid tekivad kergemini DNA regioonides, mis sisaldavad pikki mononukleotiidseid (või dinukleotiidseid) kordusi. Osadel patogeensetel mikroorganismidel (Haemophilus influenzae, Helicobacter pylori, Neisseria meningitidis) on kirjeldatud nähtust, kus nende bakterite infektsioonivõimet suurendavad mutatsioonid tekivad väga kõrge sagedusega teatud geenides asuvates hüpermutabiilsetes DNA kordusjärjestustes (contingency loci). Selline faasi varieeruvus (phase variation) e. fenotüübiline ümberlülitus (phenptypic switching) on oluline just selliste bakteriaalsete infektsioonide korral, kus algne bakteripopulatsioon on
Välismembraanil on sisemembraanile sarnane selektiivse barjääri tähtsus. Hüdrofiilsed kuni 600 Da raskused ained difundeeruvad väga lihtsalt läbi välismembraani, kasutades mittespetsiifilisi valgulisi kanaleid, mida kutsutakse poorideks. Vitamiinid ja Fe- kelaadid läbivad välismembraani mööda spetsiifilisi kanaleid. Kuna lipopolüsahhariidid on väga tugevad antigeenid imetajate immuunsüsteemile, siis bakterid varieerivad LPS-kihti. Patogeenid, nagu Neisseria meningitidis ja Gonococcus spp muudavad oma LPS välimise kihi koostist nii, et need 29 sarnanevad erütrotsüütide ABH glükolipiididele ning pääsevad sedasi inimese immuunvastusest. Lipopolüsahhariidide biosüntees E. coli's LPS sünteesitakse tsütoplasmamembraanis ning translokeeritakse välismembraani. See on ühesuunaline transport. LPS-i kõik komponendid
annaabi.ee 
