Osalemine kohtus kohustuslik; uurimisasutus esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus. Uurimisalluvust võib muuta järelevalvet teostav prokurör; kahtlustatav ja süüdistatav üks ja sama füüsiline isik erinevates menetluse etappides. Kahtlustatav kuriteo eest kinnipeetav, määruseta 48H kinnipidamise õigus; menetlusosalisena on kahtlustatav ülekuulatud. Kahtlustataval on õigus valetada (anda ütlusi või keelduda nende andmisest). Menetleja peab kohustusi ja õigusi tutvustama. Süüdistatav prokuratuur on esitanud/koostanud süüdistusakti, kuna tema suhtes on tehtud süüdimõistev või õigeks mõistev kohtuotsus; kannatanu moraalne, füüsiline, materiaalne kahju. Nii FI kui ka JI; tsiviilkostja ei ole kuritegu toimepannud isik, vaid see, kes seadusest tulenevalt kannab
ettepaneku teinud isik (taotleja) 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat) 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik) 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: 1) taotluse esitamisega haldusorganile; 2) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest; 7 3) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega.
kaitse (PS § 32 lg 2 ja § 28 lg 1). Ka ehitusseaduse (EhS) § 3 lg 4 näeb ette kõigi puudutatud isikute elu, tervise ja vara kaitse nõude. Seega ei ole puuduta LV tegevus mitte üksnes naaberkinnistu elanike huve (nt huvi senise elukorralduse püsimise suhtes), vaid võib puudutada neile õigusaktidega antud õigusi. Tulenevalt HMS § 11 lg 1 p-st 3 on naaberkinnistu elanikud eo ipso menetlusosalised (vrdl § 11 lg 2: ,,Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid /.../, kelle huve haldusakt /.../ võib puudutada".). Kuna tegemist on naaberkinnistutega, pidi LV-le olema olemasoleva ehitise elanike õiguste riive võimalikkus ettenähtav. ii) Menetlusosaliste teavitamine Vastavalt HMS § 35 lg-le 2 peab haldusorgan menetlusosalisi HA andmiseks taotluse esitamisest teavitama. (a) OÜ Luxus LV ei teavitanud OÜ-d menetluse algusest, kuid see ei olnud ka vajalik, sest HA
kraadiga) juristi abil. Hageja poolel on tegemist kaashagejate ühishagiga iseseisvate nõuetega, kusjuures menetluse esemeks on samalaadsed ja samalaadsest alusest tekkinud nõuded- TsMS § 207 lg.1 p.3. 9. Hageja palus taandada eksperdi, kuna ta 12 aastat tagasi töötas kostjaga ühes ettevõttes. Kas taanduseks on alust? TsMS § 31 sätestab, et ekspert peab taanduma TsMS § 23 nimetatud alusel-eeskätt milles osaleb juba menetlusosalisena, on menetlusosalise lähedane v sugulane jms. Ainult töötamine kostjaga ühes ettevõttes ei ole iseenesest kindlasti taandumise alus, aga TsMS § 23 p.7 alusel võiks isegi taanduda, kui alust kahelda eksperdi erapooletuses- on kostja sõber ja peretuttav vms. 10. Kaupo Väärsi laenas Peeter Tootsile maja remontimiseks 130000 krooni allkirja vastu. Kokkulepitud tähtajal Peeter Tootsi laenu ei tasunud ja nagu selgus, oli ta vahepeal kolinud Sinti, sealt aga lahkunud teadmata kuhu
2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. 16 Isiku menetlusosalise staatus võib tekkida kahel viisil: 1) automaatselt HMS § 11 lg-s 1 sätestatud isikutel – kohustuslikud menetlusosalised. Sellised isikud on menetlusosalisteks sõltumata sellest, kas haldusorgan on neid kaasanud (neid alustatud
teinud isik (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: 1) taotluse esitamisega haldusorganile; 2) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest; 3) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlus- toimingu sooritamisega. Otsus alustada menetlust ei ole haldusakt, v
ettepaneku teinud isik (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. § 12. Õigus- ja teovõime haldusmenetluses (1) Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. (2) Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. § 13
tegev isik; adressaat, kellelele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks; kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada; haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Haldusmenetluse kulgemine Menetluse algus Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: - taotluse esitamisega haldusorganile menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil
ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks; kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada; haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks 45 Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Haldusmenetluse kulgemine Menetluse algus Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: - taotluse esitamisega haldusorganile - menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil - esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil
4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama tema erisusi arvestades. menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti [RT I 2002, 110, 654 jõust. 9. 01. 2003] andmiseks või toimingu sooritamiseks. § 16. Menetlusosaline (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja Menetlusosaline on: organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib menetlusalune isik puudutada. ja tema kaitsja. Väärteomenetluses on samuti menetlusosalised. § 17. Kohtumenetluse pooled
Eraõiguslikule menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti juriidilisele isikule laieneb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatu andmiseks või toimingu sooritamiseks. tema erisusi arvestades. [RT I 2002, 110, 654 – jõust. 9. 01. 2003] (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib § 16. Menetlusosaline puudutada. Menetlusosaline on: menetlusalune isik Väärteomenetluses on samuti menetlusosalised. ja tema kaitsja. § 8
ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks; (p 2) Kolmas isik – kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada - Olulised on kaks aspekti, mille alusel saab kindlaks teha - õiguslik puutumus antava haldusaktiga ja ka faktiline puutumus.; (p 3) Haldusorgan – kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (p 4) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. NB! Haldusorgan, kes viib menetlust läbi ei ole menetlusosaline!!! Et olla menetlusosaline, peab olema tingimused täidetud – õigus ja teovõime § 12 - haldusmenetluses kohaldatakse TsÜSi sätteid. § 12 lg 2 – „alaealine või muu isik ei või haldustoiminguid iseseisvalt teha, kui seaduses ei näha teistmoodi ette.“
teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks; Kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada; Haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks 45 Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. 2.2. Haldusmenetluse kulgemine Menetluse algus Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: taotluse esitamisega haldusorganile menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus
tegev isik; adressaat, kellelele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks; kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada; haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Haldusmenetluse kulgemine Menetluse algus Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: - taotluse esitamisega haldusorganile - menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil - esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil
ka menetlusse kaasata. Nt omavalitsus tagastab elamu õigustatud isikule, kuid seal elavad sees üürnikud. Kui poleks olnud tagastamist ning elamu oleks olnud munitsipaalomandiga, oleks üürnikel olnud õigus osta korterid ära need üürnikud tuleb kaasata menetlusse 4. Haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. 5. Haldusorgan võib menetlusse menetlusosalisena kaasata ka muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Nt organid ja isiku, kes võivad esindada avalikke huve, sest võib tekkida kollisioon. Menetlusosaline pole: 1. Menetlust läbi viiv haldusorgan 2. ekspert, keda võib menetlusse kaasata Menetluses peab olema täidetud teatud tingimused, et olla menetlusosaline: isikutel peab olema olemas haldusõigus ja -teovõime. Haldusmenetluses kohaldatakse õigus ja teovõimele TSÜS sätteid
Valla- ja linnaelaniku mõistest Kasutatakse mõistet ,,omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud". KOVVS-s kasutatakse püsiva elukoha mõistet. Valla- ja linnaelaniku demokraatlikud õigused Kehtivad kõik PS-s ettenähtud põhiõigused ja vabadused. Munitsipaalõiguslikus kirjanduses tuuakse esile kohalike elanike: 1) õigus informeeritusele vt PS § 44. Õigus informeeritusele peab olema isikule menetlusosalisena tagatud ka haldusmenetluses. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see haldusorganil on olemas. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed, siis
annaabi.ee 
