rikkumine), maksude- ja tollivaldkonnaga seotud rikkumised (nt maksukohustuse varjamine, ümbrikupalga maksmine, sigarettide ebaseaduslik toimetamine/kaubitsemine), keskkonnaga seotud rikkumised (nt jäätmete ebaseaduslik ladestamine, keskkonnareostus jne). Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul. Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata füüsilise isikule rahatrahve vahemikus 12-1200 eurot. Juriidilisele isikule määratav rahatrahvi määr on 32-32 000 eurot. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse määramise õigus on vaid kohtul. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga õigus valida, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist
Kaitsja osavõtt ringkonnakohtu istungist on kohustuslik 11.Mida saab pidada tõendiks kohtus? Nii füüsilist kui intelektuaalset töendidt miis on kohtupoolt määratud tõeseks 12.Mille poolest on eriline alaealise tunnistaja ülekuulamine? Menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi. Sama paragrahvi lõikes kaks on sätestatud, et kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale; tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega.
toimepanemist ettevaatamatusest. Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad) ning intellektuaalne omand (nt autoriõigus). Väärtegu on see, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest. Rahatrahvi võib määrata kohtuväline menetleja või mõista kohus. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 2
Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja. (nt: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused) Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine, avaliku korra rikkumine vägivallaga, keelatud majandustegevus) Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi. Väärteo menetlemise õigus on ka kohtuvälisel menetlejal. Apellatsioon – alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon – apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kus teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires. Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu: Korralised valimised – märtsikuu esimesel pühapäeval, iga 4 aasta tagant Erakorralised valimised – kui riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust, kui
Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 5. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses). Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 6. Töölepingu mõiste Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja korraldustele, tööandja aga kohustub maksma töötajale töötasu ja kindlustama talle töötingimused, mis on ette nähtud poolte
isikute võrdse kohtlemise ja avaliku menetlushuvi järgimise tagamiseks KrMSi paragrahvide 202 ja 203 kohaldamisel.Leebuspõhimõte on leidnud kajastamist 5 opurtuniteedijuhise punktis 64,mis võimaldab prokuröril KarSi paragrahvis 400 sätestatud kuriteo menetlemist isiku suhtes loobuda kui: 1) isik on teavitanud menetlejat kartelliosalistest esimesena 2) teavitamise hetkel puudusid menetlejal andmed teavitatavat kartelli kohta muudest allikatest 3) isik lõpetab koheselt osalemise kartellis ( v.a kui see on vajalik menetlue huvides) 4) isik tagab kogu temale teadeoleva informatsiooni edastamise menetlejale ja koostöö kuni menetluse lõpuni 5) isik ei olnud ise kartelli algataja või liider Enamik teatme teoste autorid,kes kirjuatvad leebusprogrammide olemusest, on seikohal oportuniteedijuhis ei taga isikutele piisavat kaitset ega õiguslikke garantiisid menetluse
KRIMINAALASI Kuriteod on sätestatud karistusseadustikus. Vargus, röövimine, altkäemaksu võtmine, keelatud majandustevus. Üheks osapooleks on riik, keda esindab prokurör VÄÄRTEOASJAD Politsei esitav materjalid kohtule karistuse mõistmiseks Väärteod ei pea olema karistusseadustikus, võivad olla ka teistes seadustes/õigusaktides Maks karistus kuni 30p aresti Menetlusõigus ka kohtuvälisel menetlejal Nt on tegemist korduvalt väärtegusi toime pannud isikuga, trahvid tasumata, äärmiselt ohtlik tegu 22. TSENTRALISEERITUD JA DETSENTRALISEERITUD ADMINISTRATIIVSTRUKTUURI MUDELID NING HINNANG EESTI MUDELILE TSENTRALISEERITUD Kohalikud valitsused on tugevasti sõltuvad keskvalitsusest. Kohalikud ja regionaalmaksud on väga väike protsent kõigist maksudest. Kohalikud omavalitsused saavad suure osa oma eelarvest sihtotstarbelise eraldisena. DETSENTRALISEERITUD
tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 5) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduses sätestatud määras; 6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud; 7) konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud; 8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamisest tingitud kulud; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, v.a need, mida loetakse eri- või lisakuludeks. Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud kaitsekulud. Menetluskulude hulka ei
sõlmitud kliendileping menetluses oleva kriminaalasja kohta teabe kogumiseks. Oma edaspidise tegevuse peab eradetektiiv asja menetleva ametnikuga kooskõlastama. Seda tuleb vaadelda kooskõlas eelnõu § 16 p-s 2 sätestatud keeluga teha takistusi kriminaalasjade kohtueelsele ja kohtumenetlusele. Seega ei tohi eradetektiiv oma tegevusega mingil moel kahjustada kriminaalasja üldist käiku ega olla takistuseks menetlejale. Kui eradetektiiv hakkab tegutsema menetlejat takistades, on menetlejal võimalus pöörduda järelevalveametniku poole, kes järelevalve käigus saab teha eradetektiivile ettekirjutusi ning võtta samme tema tegevusloa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. § 15 sätestab eradetektiivi õigused teabe kogumisel, millede hulgast võiks märkida õigust küsitleda ja võtta kirjalik seletus isikult tema nõusolekul, kasutada teabe salvestamiseks üksnes üldkasutatavaid teabe salvestamise vahendeid, teostada jälgimist üldkasutatavas
Põhiseaduse §-st 14 tuleneb, et riik peab tagama põhiõigusi garanteeriva menetluse ja kohtuistungi korralduse. Siia alla kuulub ka distsiplinaarkolleegiumi menetlus. Võimalik, et menetlusaluste jt menetluses osalevate isikute õigu- sed, kohustused ja garantiid distsiplinaarmenetluse kohtulikus faasis vajaksid täpsustamist.*41 Näiteks on seaduse tasandil sätestamata, kas menetluse algataja osaleb kohtuistungil süüdistusfunktsiooni täitjana. Menetlejal puuduvad protsessuaalsed tagatised tõendite kogumiseks ja seletuste võtmiseks, kohtuniku või tunnistaja ütluste andmiseks ja tõtt rääkima kohustamiseks ning dokumentide ja muu teabe esitamiseks. Praktikas on distsiplinaarkolleegium menetluse algatajat ikka asja arutamisele kut- sunud, kuid tema täpsem roll istungil on määramata. Samamoodi puudub ühtne arusaam menetlusalu- se kohtuniku osalemisest istungil ja tema rollist seal. Tõendite kogumisel võiks ehk põhiseaduse §-s
Hoiatus on suuline, jäetakse karistamata. Liiklusasjade puhul on kirjalik hoiatus ja trahvimäär kuni 190 eurot. 2) kiirmenetlus- tehakse kui asjaolud on selged. Menetlusalune isik peab olema menetlusega nõus. Karistuseks on kuni 100 trahviühikut. Alaealistele kiirmenetlust ei tehta ja ka siis, kui on vaja midagi konfiskeerida, õiguse ära võtmisega. 3) üldmenetlus: kui asjaolud ei ole selged. Kõige pealt on menetlejal 15 päeva aega. Koostatakse protokoll- tuleb esitada tutvumiseks. Menetlusalusel isikul on õigus esitada vastulause, aega selleks on 15 päeva. Maksimaalne karistus on 300 trahviühikut. - Edasikaebamise kord: Kohtuvälises: edasi kaevata ei saa. Kiirmenetluse ja üldmenetluse otsuse teeb kohtuväline menetleja, selle otsuse peale mittenõustumisel saab edasi
ning selles määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud. Seega on Eestis kõrgemalseisval prokuröril teatud juhtu- del siiski võimalik anda prokuröridele kohustuslikke suuniseid. Sellise määruse peale on põhimõtteliselt võimalik esitada ka kaebus, seda aga isiku poolt, kelle sub- jektiivseid õigusi see rikub. Prokuröril kui menetlejal aga subjektiivseid õigusi kriminaalmenetluses ei ole. Põhimõtteliselt võiks internse kaebekorrana kõne alla tulla avaliku teenistuse seaduse*50 § 62 lõikes 2 ette- nähtud võimalus, et korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on teenistuja kohustatud kohe teatama korral- 46 RT I 2003, 27, 166; RT I, 14.03.2011, 3. 47 Kõrgemalseisva prokuröri korraldust esitada kaheldaval juhul süüdistus seejuures nii problemaatiliseks ei peeta, sest hilisem
RK: (ülekuulamine (elektronposti vahendusel)) ...ülekuulamisena ei saa käsitada elektronposti vahendusel asetleidnud menetleja ja menetlusaluse isiku suhtlemist. Muu hulgas on võimatu ette kujutada, kuidas tagada elektroonilisel suhtlemisel KrMS § 34 lg 1 p-s 5 sätestatud kahtlustatava õigust olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul. Samuti ei võimalda kõnealune elektrooniline suhtlemine menetlejal efektiivselt realiseerida ülekuulamise taktikasoovitusi ja analüüsida vastuste tõepärasust lähtuvalt näiteks edastatava teabe struktuurist või ka kehakeele eripärast. Ka on vahetu ja suulise ülekuulamise korral minimeeritud oht, et keegi võib ütluste andjat mingil moel mõjutada. Samuti välistatakse suuresti võimalus, et ütlusi annab õige isiku asemel keegi teine. Elektronpostiga korraldatav ülekuulamine on aga neile ohtudele avatud, kuivõrd
Puudub vähimgi võimalus kas kohtul, prokuröril, uurimisasutusel või vanglateenistusel vaagida, kas konkreetsest isikust lähtuv oht ja käimasoleva kriminaalmenetluse seis võimaldaks nimetatud jäikasid piiranguid leevendada ilma piirangute eesmärke ohtu seadmata (nt kriminaalasjas on esitatud kassatsioon seetõttu ei ole tehtud otsus veel jõustunud, ent tõenäosus, et asutakse uuesti juba uuritud tõendeid uurima on väga oluliselt vähenenud). Vanglateenistusel ega ka menetlejal kriminaalasjas ei ole mingit võimalust eirata VangS § 90 lõigetes 3 ja 5 toodut ning suhtlemispiirangute leevenemist saab vahistatu oodata vaid kohtuotsuse jõustumisel või olukorras, kus isik vabastatakse. Antud olukorras ei pruugi lahendust pakkuda ka kriminaalasja menetleja aktiivsem tegevus vahistamise jätkuva põhjendatuse hindamisel. Nii võib juhtuda, et isiku vahi all pidamiseks on kriminaalmenetluse kulgemise faasist tingituna ainsa põhjusena alles jäänud vaid vajadus
12.2011, 1) eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. 124. Millised on karistused väärteo eest? Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 125. Kes lahendavad väärteoasju? Väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. 126. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Maksualane väärtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. 127
määrus annab isikule tsiviilkostja menetlusseisundi koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, olles ühtlasi üheks eelduseks ilma milleta ei ole võimalik kannatanu nõuet selle isiku vastu suunata. Samas ei saa menetleja täiendada nende isikute ringi, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud. Näiteks kui materiaalõiguslikult vastutavad kaks süüdistatavat kannatanule tekitatud kahju eest solidaarselt, kannatanu otsustab esitada tsiviilhagi aga vaid ühe süüdistatava vastu, puudub menetlejal võimalus lugeda tsiviilhagi esitatuks ka teise süüdistatava vastu. Hagide liitmine Kohtuasja kiirema ja õigema lahendamise tagamiseks võib erinevad hagisid arutada ühes menetluses, liites hagid ühte menetlusse. Hagide subjektiivsel liitmisel esitatakse ühes hagis sama nõue mitme kostja vastu. Hagide objektiivsel liitmisel esitatakse ühe kostja vastu mitu nõuet. Eeltingimuseks on, et nõuded on esitatud sama kostja vastu ja kohus on pädev lahendama mõlemaid nõudeid
annaabi.ee 
