· Umbes 10 000 inimest peab ennast setoks · www.folklore.ee/rl/folkte/sugri · www.finnougria.ru Mõisted · Uskumused väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku · Müüt kirjeldab maailma loomist ( jumalik jõud loob kaosest kosmose , korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed · Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulikku avaldumist argielus · Legend piiblipärimus · Memoraat isikulooline usundiline jutt · Maagia katsed/ soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks ülal ilm kõrgemate olendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingete ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. · Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu see maailma telg kogu ilma ruumi neljaks ilmakaareks
Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele ja enamasti on sellel ka pühakiri (Piibel, Koraan jne – seos kirjakultuuriga ), on organiseeritud, üleolev teiste usundite suhtes. Olulisel kohal on õpetus/pühakiri, institutsioon, vaimulikkond, usu levitamine. Rahvausund on aga korraldamata ja levib inimeste vahelises suhtluses ja traditsioonides, seeläbi on ka varieeruv ja seda on raske kindlalt piiritleda, olulisel kohal on inimene ja tema religioosne kogemus. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on lugu, mis on räägitud minavormis ja mis kajastab jutustaja isiklikku kogemust või läbielamist. Võib olla nii luuleline ,kindlat ülesehitust järgiv kuid ka vastupidi konkreetne ja emotsioonitu. Kui muistend püüab tõsiseltvõetavuse huvides lisada teatud fakte (asukoht, keegi kes oli kohal, tuntud tegelased), siis memoraat keskendub rohkem kogemuse
See ei ole ametlike insitutsionaalsete religioossete vormide vastand, vaid esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni ega ole vana termini asendus. Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused. Vanema mõiste järgi on rahvausund pidevalt muutuv ja täienev avatud süsteem, uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab ebaloogilisus, vastuolusus, heterogeensus. 43. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloori zanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest. Sellel võivad puududa poeetilised tunnused, ei pruugi olla traditisiooniline. Markeerimata; mitte väga pikk aka üsna lühike; Erinevalt memoraadist ei ole muistend mina-vormis, tal on traditisioonilisi elemente, mida memoraadis alati ei kohta. Samuti markeerimata; lühike jutt. 44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorits
teiste usundite suhtes, veendumus oma tõe ainuõiguses; õpetuse aktiivne kuulutamine. Rahvausund avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; uue tõlgendamine vana arusaamal; iseloomustab ebaloogilisus, vastuolulisus; seostub folklooriga. Kr on organiseeritud, ru korraldamata; kr institutsionaalne ru mitteametlik; kr ette kirjutatud, ru elatud; kr fikseeritud ru varieeruv. Ühendajaks on pärimuse kandjad. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise, võivad puududa poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. O. Loorits „Liivi rahva usund“; U. Masing „Eesti usund“, I. Paulson „vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus?
väljendused Rahvausundi ja kõrgreligiooni vastandamine on õigeusu rahvapäraste ja lokaalsete tõlgenduste uurimiseks sobimatu – Rahvausundi mõiste eksotiseerib ja marginaliseerib oma uuritavat; ses kajastuvad võimusuhted, normatiivne ja hierarhiline mõõde – Paremini sobib “elatud usundi” mõiste, mis võimaldab jälgida religioossust nii, nagu seda praktiseeritakse, kogetakse ja väljendatakse inimeste igapäevaelus 49. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat • Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a. • Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise • Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline Muistendile omaseid tunnuseid - pärimuslik jutt - lühike (ühe- või mõne-episoodiline)
.................................................................................................... .................. ................................................................................................................................. ................... 18 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. 19 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 20 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva
.) 4. Kuuseoksad 5. Kuused (värava juures, talu piiri juures) 6. Vesi, söed 7. Eksitati surnuaeda minekul – mindi mööda kõrvalisi teid ja tehti haake 8. Risti lõikamine 9. Vaadati esimest vastutulijat (sugu, vanus, kui kaugelt vastu tuleb) – kui tuli naine vastu anti tort, kui mees siis pudel viina 24. Reasta järgmised žanrid usundilise informatsiooni sisalduse alusel: loits, regilaul, muistend, muinasjutt, memoraat. 25. Too näiteid tasakaaluprintsiibil põhinevatest praktikatest Eesti vanas usus Säilitatakse taasloomise kaudu (kosmilised riitused). Eestlastel nt jaanipäev (antakse päikesele väge juurde, et päev pikemaks läheks). Tegu – tagajärg – energeetiline energia 26. Kuidas suhtuti hunti Eesti vanas usus? Põhjenda vastust. Hunti suhtuti aupaklikult, samas muidugi kardeti hunti sedavõrd, et ei julgetud tema päris
iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, ette kirjutatud, fikseeritud. Keskendub ajalooliste isikute õpetusele, seostub kirjakultuuriga. Rahvausund on korraldamata, mitteametlik, varieeruv. Uusi tähendusi luuakse pidevas loomeprotsessis, seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Ühine tunnus: mõlemad on pärimuse kandjad. 32. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Eesti folklooris on rahvausundi põhiallikateks usundiline muistend, memoraat, usundi- ja kombekirjeldused. ??? 33. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni'' 34. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Uskumus, et kui ollakse martide vastu head, toovad need majja leivaõnne ja karjaõnne ja viljaõnne. 35. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega on seotud siirderiituste kohta.
rahvausundis võib olla asju/isikuid/ olendeid, mida/keda uskuda väga palju ning iga inimene võib leida oma. Kõrgreligiooni puhul on ka tavaliselt olemas õpetajad (või need samad vahendajad), kes võivad rahvausundis puududa. Rahvausund on isiklikum kui kõrgreligioon. Rahvausundit vahendavad nt usundilegendid [NB! ebatäpne mõiste, õige on “usundiline muistend”], kuid samas võivad seda teha ka memoraadid ning miks mitte ka loitsud. 40. Mis ons memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. • Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a. • Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise • Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorist „Eesti rahvausundi maailmavaade“
nagu inimesed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad ja praktiseerivad. See ei ole ametlike/institutsionaalsete religiossete vormide vastand, vaid esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni, ega ole vana termini ja kontseptsiooni ,,rahvausund" asendus. See muudab viisi, kuidas usundit uuritakse, liigutades fookusesse inimese, mitte religiooni või uskumuse kui abstraktsiooni. Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused. 43. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorizanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise. Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline, vahendab isiklikke kokkupuuteid üleloomulikuga (Sydow). Muistendile omased tunnused: pärimuslik jutt, lühike, keskkonnale kohandatud, lokaliseeritud, projitseeritud (lähi)minevikku, usutav või mitte,
Eksimine iseloomustab teatud protsessi, muutust, mille korral üks maailmaosa vaheldub teisega: siseringist välisringi. 22. Missugustele evolutsionalistliku antropoloogia seisukohtadele vastandub C. W. von Sydowi fiktsiooniteooria? Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Carl Wilhelm von Sydow (1878-1952) · võrdles folkloorizanre taime- ja loomaliikidega botaanikas ja zooloogias · lõi hulga uusi rahvajutuzanre nagu memoraat, faabel (sks. Fabel, ingl. fable) ja simeraat (sks. Schimäremärchen, ingl. chimerate) · tõi folkloristikasse zanrikategooria fiktsioon (sks. Fiktion, ingl. fict): need on fiktiivsed ütlused, mis on esitatud uskumusteatele sarnaselt väite vormis, kuid mis ei edasta rahvausundilist informatsiooni Fiktsioonide alakategooriad von Sydowil · kalendaarsed fiktsioonid, milleks on ilmaennustused ja muud kalendrit puudu-
sarnastest motiividest on jutustatud erinevates aikades, kuigi üksik jutustaja ei ole sellest alati teadlik. Raamistik muistenditetegevuse ümber on enamasti realistlik, tavaliselt mõni seik igapäevaelust. Keset argipäeva juhtub siis midagi seletamatut ja imelist, mis tahab meelde tuletada, et meie omaga parlleelselt eksisteerib üleloomulik maailm, millega me aeg-ajalt võime kontakti saada. Kui jutustaja kirjeldab juhtumusi, mida ta ise või mõni tuttav on kogenud, kasutatakse terminit memoraat. Teoreetiliselt peaksid niisugused kirjeldused eriti usaldusväärsed olema, kuna need peaks muistenditest paremini peegeldama seda, millesse jutustaja tegelikult on uskunud. Kui rahvausundi kohta käival väitel puudub eepiline struktuur, nimetatakse seda usutõeks (,,Metshaldjal on saba", ,,Majahaldjas elab tallis"). Olulist rolli on mänginud traditsioonikandjad, inimesed, kellel on olnud erilinehuvi ja võime kodukoha traditsioone edasi kanda. Maagiline maastik
02.11 Jaan Lahe Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse Mõisted: o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku o Müüt: kirjeldab maailma loomist(jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. o Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomuliku avaldumist argielus o Legend- piiblipärimus o Memoraat: isikulooline usundiline jutt o Maagia: katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituse abil. · Valge maagia: kogukond on heaks kiitnud- puhas · Must maagia: ebapuhas, kahjustab kogukonda ning ei kiideta heaks. Maailmapuu- yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks- ülalilm kõrgemate vaimuolendite tarvis, keskmine ilms lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute
tekkimise.Teoloogilised seletavad ära jumalate tekkimise. Trickster mütoloogiline tegelane paljudes indiaanlaste lugudes, kes on ülimalt potentsikas, enamasti loomakujul; ta on toonud teadmisi näiteks laste kasvatamisest; kultuuritooja; võib olla pirtsakas ja teha halba järelemõtlematusest; kohati moraliseerivad õpetuslood; enamasti koomilised. · Muistend kaasajale lähemal, sageli meile tuttavad inimesed või seotud nt puudega · Memoraat kellegi jutustus oma mütoloogilisest läbielamisest · usunditeade Müüte hakati Kreekas kirja panema siis, kui neisse väga enam ei usutud. Taara ehk Tharapita saarlaste jumal Riitused kujutletud, otsitud suhtlemine numinoossega/teispoolsusega/pühaga · kriisiriitused näiteks vihma esilekutsumine ja haiguse väljaajamine · kalendririitused nt põllundusega seotud tähtpäevad
• Muistendite hulka on arvatud ka legendid ja müüdid, kuid puhtal kujul on Eesti rahvaluules vähe. • Muistendid on olnud aluseks paljude kirjanike loomingule. • Kreutswald- Kalevipoeg, Marie Underi ballaadidele, Pajatused • Peamised teemavaldkonnad: ebatavalised sündmused, naljakad juhtumised, endis aegne elu-olu, ebatavaline isik. • 1) Memoraat- kõige eredam rühm, selle all mõistetakse imeloomulikku kogemuse, elamuse lugu. Nt surma enne; kohtumine teispoolsusega, jumalaga, kummitusega; eelneva hoiatuse, ennustuse täitmine; ufo • 2) Kromikaat- jutustaja seisukohalt erakordset juhtumised, isiklik seotus mingisuguse faktiga. • 3) Lood vägilase prototüüpidest- jutustused mõne inimese erakordsest võimest, nt • suur jõud, täitmata isu, pikk uni, suur võime mingis reaalses olukorras „vedas
Sellepärast panevad nad müristamise algul uksed ja aknad hoolega kinni, et kurat tuppa ei roomaks ja pikne sisse ei lööks. Vadja kõnekäänd: kui vihma sajab ja päike paistab, siis vanajumal riidlevat kuradiga. Liivi muistendi kohaselt võtvat vanakuri omale koera kuju. Müristamise ja välgu ajal ei tohtivat ühtegi koera enda ligi lasta, ka mitte oma koera, kuna ei olnud teada kas see pole mitte vanakuri ise. Vadja metshaldja memoraat räägib kuidas kuri võtab endale haldja kuju ja otsib äikese ajal varju inimeste läheduses. Pikset peeti heaks. Eesti muistend musta härjana pagevast vanakurjast. Piksenool ajab alati vanakurja taga, kuna see tahtvat taevast päikest, tähti ja kuud varastada. Liivi muistend kuradist veehauas. Vanakuri peitis end veehauda ja õrritas pikset ajades paljast tagumikku veest välja. Pikne palus külamehe abi vanakurja
Argi keeles tähendab ta mingeid uskumisi, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Narratiivid või rahvalaulud, mis annavad pildi kuidas maailm loodi. Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte kategooriasse, 1) valge ehk puhas maagia ja 2) must maagia, ebapuhas tegevus, keegi kes valdab maagiat, mis kahjustab kogukonda (süvahavva). Yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae Ilmapuu Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tsandiks – ülalilm kõrgemate
7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku. Müüt kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1
annaabi.ee 
