1919. aastal läks Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni Kontsertidel esines ta aga koos Erskine Tate'i ja Carroll Dickersoni orkestritega. 1929. aasta mais läks Armstrong koos oma orkestriga tagasi New Yorki, kus alustas esinemisi Broadway revüüdes koos orkestriga Hot Chocolates. Looming Louis Amstrongil oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele Oma karjääri lõpul 1960ndatel peeti teda mitte ainult jazzi, vaid kogu popmuusika tugevaks mõjutajaks Tuntumad teosed "Chinatown, My Chinatown" "What a Wonderful World "Body and Soul" "Hello, Dolly!" "Ella and Louis" "Big Butter and Egg Man" "You Can Depend on Me"
Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid.
Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7. Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast 8. Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. sajand 11. Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased
kiiresti muutuvas maailmas otsivad inimesed tuge oma juurtelt. Seetõttu ongi pärimuskultuur taas populaarseks muutumas. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab pärimuskultuuri digitaliseerida. Selle abil on juba jäädvustatud hulk originaalmaterjale. Tänapäeval on põimunud vanem pärimuskultuur ka meie praeguse globaalse kultuuriga. Tekkinud on laulud vanade regivärsside alusel, kuid uue meloodiaga ja vastupidi, kus on kasutatud vanema laulu sõnu ning uuendatud ja muudetud meloodiat. Metstölli laulus ,,Oma laulu ei leia ma üles" on kasutatud vanema laulu sõnu, kuid uuendatud ja muudetud meloodiat. Kasutusel on ka põimunud luuletused ja jutud, kus on killuke minevikku ja olevikku. See põimitud versioon on vägagi populaarne ning võimas, samas ka hariduslik. See tutvustab uuele põlvkonnale vanemat kultuuri ja vanemale põlvkonnale uuemat. Mina arvan, et pärimuskultuuril on omad tõusud ja langused, kuid tähtsaks jääb see alati.
Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7. Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast 8. Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. sajand 11. Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased
Helikõrguste ülesmärkimiseks, kas tähtede, piltmärkide vm. abil. Ühtegi neist tänapäeval desifreerida pole õnnestunud, seetõttu ei saa me kuulda, kuidas kõlas nende maade muusika. M.a.j. tekkinud kristlik kultuur, mis võttis paljugi üle Antiik-Kreeka kul- tuurist, ei võtnud millegipärast üle kreeklaste ülenoodikirja (ei olnud piisavalt täpne nende jaoks?). Keskajal tekkinud Gregori koraali õpetati suuliselt põlvest põlve edasi. Selleks, et laulu meloodiat meenutada, märgiti Gregori koraali teksti peale spetsiaalsed märgid NEUMAD. Need aitasid juba õpitud meloodiat meenutada., aga mitte ära õppida! Nii saadetigi lauljad-mungad aina uutesse kloostritesse, et nad Gregori koraali laulmist õpetaksid. Ristiusk aga levis Euroopas kiirelt edasi ja lauluõpetajaid ei jätkunud kõikjale , kus neid vajati. Lisaks sellele muutus kirikumuusika kahehäälseks- Gregori koraalile lisati teine hääl -seda laululiiki nimetati ORGANUM. Kahehäälset laulu
Vibukujulised ühe keelega pillid on arhailine põispõll ja uuema aja jauram (umba). Jauramit mängiti vastu põrandat lüües. ÕHKPILLID Õhkpillides tekitab heli vibreeriv õhusammas. Väga iidsed, paljudel rahvastel tuntud pillid on nn vabad aerofonid, mille puhul õhusammas ei ole piiratud. Algelisteks puhkpillideks olid sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes tekib hääl. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Meloodiat sai juba mängida sõrmeavadega vilepillidel. Karjapasunaga edastasid karjased teateid, aga mängisid ka oma lõbuks. Sokusarv valmistati looma, enamasti soku sarvest. Selle esiküljel olid meloodia mängimiseks sõrmeavad. Torupill · pärineb Aasiast. · Põhiosad: puhumistoru, sõrmiline, 1-3 basstoru ja õhukott. · Tuulekotist sõrmilisse pidevalt surutav õhk võimaldab kõlada katkematul helidevool. · Helidevool ei sõltu mängija hingamisrütmist. Lõõtspill · pärineb Saksamaalt.
Ma isegi ei tea, kas seda kõike peaks muusikaks nimetama? Võib olla oleks aeg hakata neid projekte nimetama kuidagi teistmoodi. Sest minujaoks on need projektid, ma ei kujuta ette, et peaksin sellist muusikat kuulama nt terve plaadi jagu. Aga ilmselt see ei olegi nii mõeldud. On jah, huvitav ja omapärane erinevaid asju ehk kombineerida, sest mida sa siin muusikas ikka enam välja mõtled, kõik on justkui olemas ja juba kirjutatud. Minu jaoks ei ole nendes teostes meloodiat, aga muusika, isegi kaasaegne, peaks endas kandma meloodiat. Kõlad on ebamäärased ja kuidagi mõelda kaasa autoriga, et mida ta soovib öelda, on raske. Kõik tundus kuidagi samasugune. Ma ei ütle midagi halba, kindlasti on sellised projektid üldkultuuriliselt kasulikud ja arendavad ja panevad ehk natuke teisi asju nägema, aga ma ei ole veel selleks valmis. Seepärast ei oskagi teost õigupoolest retsenseerida. ERSO oli hea nagu alati ja ma imestan kui
Seda oli huvitav kuulata tänu hüppelisele ja rõõmsameelsele meloodiale, vaheldusrikkale dünaamikale, mis alustas vaikselt ja muutus pala keskel valjemaks. Trummid kõlasid teistest instrumentidest natuke üle seega oli loo alguses natuke ebamugav kuulata, aga hiljem juba harjus sellega ära. Tämber tundus alguses natuke kare kuid seegi muutus mahedamaks. Kuna seal oli suur osa trummidel, mis on minu lemmikinstrumentiks, oli pala väga nauditav. Kohe alguses oli kuulda loo erksat meloodiat ja see äratas minus huvi. Kuna see lugu oli kontserdi alguses siis tõstis see pala minu ootusi kontserdi suhtes veelgi. Klahvpillimängija Vladimir Võssotski sündis aastal 1982 Ukrainas. Ta on helilooja, pianist ja pedagoog. Ta on õppinud erinevates muusikakallakutega koolides (nii Eestis kui Soomes) ning on kirjutanud lugusid oma bändile nagu ,,Endless melody". Saksofonimängija Danel Aljo on pärit Põltsamaalt ning on samuti lõpetanud muusikaerialaga koole
· klarneti tüüpi · trompeti tüüpi Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks. Setumaal oli kasutusel valipill, mis koosnes kahest vilepillist, mida korraga suul hoides mängida sai. Klarneti tüüpi puhkpillid on kõrrepill ja roopill. Need valmistati vastavalt viljakõrrest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need
I Periood ESIAEG e. MUINASAEG (loodusrahvaste muusika) · Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul rütmiseeritud kõne Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne seotud usuga, loitsumine
Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso.
vägevam ja võimsam tunne, kuna tõlgendasin nii viisi kui ka sõnasid teisiti. 4 „Kutse“ Ernesaksa „Kutse“ on 1957.aastal kirjutatud koorilaul, millele on peale kirjutatud ilus soolo. Sõnade autor Juhan Smuul. Laul on nii rahutu (rääkides meredest) kui ka rahulik ja rahustava kõlaga. Laul on jaotatud kolme osasse: Esimeses osas on tõsiste emotsioonidega kirjeldatud merd ja sinna minekut, teises osas on koor taustaks ja solist laulab meloodiat. Kolmandas laulavad mõlemad meloodiat ja tausta. „Kutse“ on minu jaoks jällegi meeldejääva, isamaalise viisiga. Rütm on jälle Ernesaksale iseloomulikult üldpildis rahulik ning üles äratavate vaheosadega. Harmoonia on duuris. Nagu enne öelnud, siis on meeleolu vahelduvalt rahutu ning siis tasa nagu veepind. Olen Ernesaksa „Kutset“ samuti laulnud meeskooriga ning kuigi loo nimi toona ei jäänud meelde, tulid sõnad ja viis esimese paari taktiga enda seest üles.
Zanr-Muusikaliik Vorm- muusikateose ülesehitus Homofoonia- Mitmehäälne heliteos, kus üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära män...
Alates 1836. aastast korraldas Verdi Busseto linnakeses kontserte, esines dirigendina ning elas aastast 1839. põhiliselt Milanos. Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Rahvale meeldis Giuseppe muusika, ta oli mitte ainult ilus, vaid ka käis ajastuga. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega, sest see oli seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga.
Ülesande täitmiseks kuula palun vastavaid lugusid kuulamise lehelt. 1. Mida on ühist kõigil 3 swingilool (kuulamispalad nr 3, 4 ja 5)? Too välja 2 ühist joont. * Õõtsuv & kiikuv muusika * Tantsuline rütm Neile on svingilugudele omane õõtsuv ja kiikuv rütmika. Esimene pala küll tantsulisem kui kaks viimast. Kaks viimast sobiksid hästi aeglaseks tantsuks. 2. Pala nr 7: Charlie Parker / Dizzy Gillespie „Bloomdido“ Nimeta need 2 puhkpilli, mis mängivad selles palas meloodiat? Trompet ja saksofon 3. Pala nr 8: Dave Brubeck „Take Five“ Mis pillid seda lugu esitavad? Klaver, saksofon, trummid.. Kuidas nimetatakse sellise esitajate (pillide) arvuga koosseisu? Cool Jazz 4. Pala nr 10: Raimond Valgre „On kevad tulnud taas“ Ivo Linna Võrdle seda laulu kõigi teiste kuulamispaladega ja vasta, millise loo või lugudega leiad kõige enam sarnaseid jooni? Palun põhjenda. Kõige enam leian sarnase joone, kohe pikemalt mõtlemata Clenn Miller „Kuupaiste
sobilikud. Tavaliselt kui külastan mõnda kontrerdit, jäävad mulle alati meelde need parimad ja enimmeeldinud kavapunktid . Ka sellelgi kontsrdil ei olnud erandit ja järgmisena iseloomustan ma kahe enimmeeldinud kontserdi esitust : · Enim meeldis mulle teos löökpilli marimbaga, kus alguses mängis pilli vaid üks artist, veidi hiljem lisandus talle teinegi, ning siis kolmas. Koos mängiti veidi aega ühe pilli taga mõnusat meloodiat, kuid siis liitus ka neljas mängija. Pill oli nelja inimese jaoks liiga väike ja peagi hakati üksteist mänguhoos välja tõukama, kusjuures peab mainima, et meloodia tase ei muutunud aeglasemaks ja halvemaks. Veidi aega mängisid esitajad neljakesi pilli taga, pidevalt üksteist välja tõukamas, kuid hiljem juba segasid nad oma käed üksteise vahel ära ning mängisid täiesti teadmatuses, kuid siiski õiget meloodiat.
) Rondo on heliteos, mis on kirjutatud rondovormis. Rondo on välja arenenud vanast ringmängulaulust. Rondo liigid: Vana ehk kupleerondo tekkis 18. sajandil prantsuse muusikas. Peateemat nimetatakse rondeauks, episoode kupleedeks. Klassikaline ehk lihtrondokuju on ABACA. Vaba rondo Variatsioonivorm ehk variatsioonid on muusikas varieerimise printsiibile põhinev muusikavorm, milles sama muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikaliste elementide kogumit korratakse muudetud kujul.
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-sonaadi paralleellvorm
varjunime all ja lauluks oli "Blond Aleksandra". Aga kokku on ta teinud üle saja laulu. Tema loometööd on kasutanud ka paljud teised heliloojad ja samuti ka Eesti filmides. Mõned laulud "Aegviidu valss" jne. Raimond Valgre laulu hääl oli väga hea aga kahjuks pole tema häälest mingit heliülesvõtet. Raimondi suur armastus oli Alice kelle ema oli eestlanna ja pärit Pärnust, isa oli aga prantsuse diplomaat Moskvas, kes kadunuks jäi. Koos lõid nad ühist muusikat. Valgre kirjutas meloodiat ja Alice kirjutas laulusõnad. Nende ühine laul on hetkel hoiul Teatri, ja Muusikamuuseumis.!
http://www.youtube.com/watch? v=hHZvMAJUN5g http://www.youtube.com/watch? v=VVWRg2YMGN8&feature=relmfu http://www.accordionsusa.com/ Veel 20.sajandini oli akordion rahvuspill Mängiti kohvikutes ja muudes rahvarohketes kohtades 1931. avati akordionistide kool, mis asub Saksamaal, Trossingeni linnas Üks tähtsamaid osi on vloditud nahksest vm materjalist lõõts. Ühel pool lõõtsa asetseb klaviatuur, millega mängitakse meloodiat, ja registriklahvid tämbri muutmiseks. Teisel pool asetsevad nupud bassinootide või akordide mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled. Akordioni kasutusvõiamlused ulatuvad tänapäeval rahvamuusikast jazz,ini. Eesti tuntumad akordionistid on Tiit Kallust, Henn Rebane. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Accordion_button_ mechanism.svg http://www.youtube.com/watch? v=GI2a7_XfKaI http://www.youtube.com/watch?
IX B klass Ajalugu ja tekkimine Sai alguse 1950. lõpus ja 1960. alguses Jazzmuusikud Miles Davis ja George Russell hakkasid laiendama tavapärase jazzi harmooniat e kooskõla Tavapärane mazoor-minoor (rõõmsakõlaline-kurvakõlaline) harmoonia asendati teistsugusega Loodi kogu aeg uusi meloodiaid, et rikastada jazzi Indiaani ja keskaja muusika päritoluga Iseloomustus Aeglane ja harmooniline rütm Lihtsad meloodiad Kasutatakse improvisatsiooni Taustaks mängitakse ühesugust meloodiat, kui samal ajal puhkpillidel mängitakse soolot. Trompet, kontrabass, trummid, klaver ja saksofon Jazzmuusikud Modaalse jazzi tuntuimad artistid läbi aegade: George Russell Bill Evans John Coltrane Miles Davis Miles Davis Sündis 1926 Ameerikas ja suri 1991 USA trompetist, jazzmuusik ja ansamblijuht Tema osalusel tekkis modaalne jazz ja palju teisi jazziliike Andis välja17 albumit ja mängis kokku 4 erinevas koosseisus Parima läbimüügiga jazzmuusika album ,,Kind of Blue" on parim näide
Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega mängitav klaviatuur. Registrinupudega saab muuta kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10 okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad. Tähtsamad mängijad Klaver- Rein Rannap, Mihkel poll, Kalle Randalu Klavesiin- Ene Nael, Imbu Tarum, Reinut Tepp Orel- Andres Uibo, Ines Maidre, Piret Aidulo Akordion- Tiit Kalluste, Henn Rebane
pärit on Ülem-Itaaliast. Miks?/mõtteviis See on väliselt toretsev ja Uus muusikastiil eelistas elu nautiv: ajastule andis klassikaliselt selgeid tooni ülepaisutatud vormiskeeme ning lihtsat ja rituaalidesse uppunud korrapäraselt liigendatud priiskav õukonnaelu, mis meloodiat, mida pidi saatma justkui püüdis luua mingit samavõrra lihtne ja selge uut ja parema reaalsust. harmoonia. Klassitsism Kõik loomulik näis võttis eeskuju barokiaegsele inimesele antiikkultuurist, otsides pigem tühine ja väljenduses ja vormis
15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile. Järgneval aastal lisas ta nahast lõõtsa, kaane, nupud ja patenteeris leiutise kui handaeolini. Instrumenti täiustas austerlane Cyrill Demian (1772 1847), kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida liikus diagonaalselt üle kolme nupurea ning iga nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie nupureaga
Kontsert- mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja/või orkestrile Monoodia- ühehäälne meloodia da-capo-aaria – vokaalne sooloetteaste ooperis, kolmelõigulise vormiga (A-B-A) barokitrio- pilliansambel (2 meelodipilli ja basso continou) basso continiou- generaalbass, oli ajastule tüüpiline ja sinna kuulus 2 või enam pilli (basspill, mängib bassimeloodiat(tšello; fagott) harmooniapill, improb. Bassihelidele meloodiat( klavessiin, orel ja lauto)) ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näitetantsu ja kujutava kunsti
improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine,
27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel, akordion, käristi, torupill, rataslüüra, salmei, trumm, tamburiin jm. 19. sajandil sai akordionist populaarseim rahvapill Prantsusmaal, kust ta levis kiiresti ka mujale Euroopasse. Erakordse populaarsuse põhjuseks on asjaolu, et akrdionil saab mängida korraga nii meloodiat kui ka harmooniat, ta on suhteliselt odav, teda on kerge õppida ja kaasas kanda.
esitati lauldes ja see oli suurejooneline Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal, autoriks oli Jacopo Peri Esimene säilinud ooper on "Eurydike", mis etendati 1600. aastal Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi (1567-1643) Monteverdi viievaatuseline ooper "Orpheus" oli esimene täiesti terviklik teos selles zanris 17. sajandi ooper oli muusikateos, milles meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater Ooperi ülesehitus Ooper algab instrumentaalse avamänguga Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale Ooperi viimasele vaatusele võib järgneda epiloog
siis nende samade mitmeosaliste muusikavormide I osa kirjutatakse tavaliselt SONAAT-ALLEGRO vormis. Selles muusikavormis on 3 alajaotust: EKSPOSITSIOON- esitatakse kaks iseloomult vastandlikku meloodiajuppi ehk TEEMAT. Kõigepealt PEATEEMA, mis on tavaliselt ergas, mehine. Seejärel kuuleme KÕRVALTEEMAT, hoopis lüürilisemat ja leebemat meloodiat, mis on kindlasti hoopis teises helistikus, kui peateema. Vahel ekspositsiooni ka korratakse, et teemad hästi meelde jääks (näiteks kordab Beethoven oma 5. Sümfoonia I osas ekspositsiooni. See teos on ka Sinu kuulamiskavas). Järgmisena hakatakse neid teemasid töötlema, arendama. Seda alaosa nimetataksegi TÖÖTLUS. Kolmas alaosa REPRIIS: teemad jälle algkujus nagu alguses, aga kõrvalteema on nüüd
Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning see korratakse sekventsiliselt sama rütmiga ainult, et väike sekund allpool. Pala keskel asub jällegi harf kaks takti sisse põhimeloodiaga, samas kui tsellol on pausid. Kui tsello on esimest korda põhiteemat mänginud kordab ta seda samasuguselt ainult et seekord on mõndade üleskäikude korral lisatud väikesed kaunistused helil (nt triool eeltaktis, mis juhatab nooti sisse)
Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaks andekuse tunnuseks. Muusikaline intelligentsus Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. (Mõned lapsed hakkavad enne ümisedes meloodiat jäljendama kui esimesi sõnu ütlema). Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust
Giuseppe Verdi keskeas Viimased eluaastad ja surm 1901. aastal sai Verdi insuldi ning suri mõne nädala pärast Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurimaks rahvakogunemiseks Looming Oli üks 19.saj Itaalia tuntuimatest heliloojatest Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega Lemmikzanriks oli tal ooper Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Heliteoseid Ooperid - "Nabucco" , "Attila" , "Rigoletto" , "Traviata" , "Othello" Teosed koorile - "Ave Maria" , "Pater noster" , "Rahvuste hümn" Kammerteosed - "Stornello" , "Nokturn" , "Ahvatlus" , "Pagendatu" Roll Itaalia ühendamises Verdi populaarsus langes kokku Itaalia ühendamisajaga
vinüülplaadid pluss igasugused ökonoomilised faktorid. Benny Goodman ja tema orkester Kui võrrelda bigbändi ja dixielandi, siis bigbändis improveseeris üks soolo mängija, aga kõik ülejäänud muusikud mängisid täpselt noodist aranzeeritud materjali. Dixielandis ei olnud aranzeeritud materjali, kuid oli kollektiivne improvisieerimine. Muusikud improveseerisid oma tunde järgi vaba meloodiat peamiselt, et see ei hakka üldmuusika kujule halvasti mõjuma.
· Veidi hiljem suri ka abikaasa · Verdi langes sügavasse masendusse · Samal ajal kirjutas oma esimest ooperit Elulugu · Abiellus uuesti 1859. aastal · Viimased aastad veetis Milanos · Tegeles heategevusega, avas haigla · Sai insuldi 21. jaanuaril 1901. aastal · 6 päeva hiljem suri · Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine Looming · Lemmikzanr oli ooper · Pidas muusikas kõige tähtsamaks meloodiat · Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga · Tema teoste kirjutamise aeg langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga Looming · Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel · Kirjandusest kasutab Shakespeare'i, Schilleri ja Hugo loomingut · 26 ooperit · Reekviem Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" · 1840: "Kuningas üheks tunniks" · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses
Mis on muusika ? Küsimusele ,, Mis on muusika ? " on väga rakse leida vastust ,kuna peaaegu iga inimese jaoks on see erinev mõiste . Definitsiooni kohaselt on muusika nootide kokkukõla , kuid tegelikult see ei ole nii. Kui me kuulame mingid lugu , siis me ju ei mõtle nende nootide peale ,mida seal mängitakse. Me naudime seda meloodiat ning kujutame ette mingi väikse muusikalise maailma. Vanadel aegadel peeti muusikat imeks ning arvati ,et ainult vähesed suudavad sellega tegeleda . Tänapäeval on muusika inimeste jaoks muutunud väga oluliseks ning harjumuspäraseks .Peaaegu iga inimene kuulab muusikat ,reklaamides on muusika , pidudel on seda samuti kuulda võimalik .Muusika oli ja on ka tervise sümbol . Kui vanasti arvati ,et muusikat mängides ja
... kultuur on üks maailma vanimaid kultuure Siit said alguse usundid: HINDUISM ja BUDISM VEEDAST esitati hümne laulva häälega lugedes RETSITATIIVSELT ehk laulva häälega Muusikat peeti jumalikuks kunstiks Lauldi ühehäälselt Saatepillid toetasid meloodiat Muusikavormid erinevad Euroopa omadest Klassikalisi muusikavorme on mitu RAGA · Teatud meeleolule vastav helide rühm, mille piires muusik improviseerib kindlate reeglite järgi. · Improvisatsiooni saadab pidev burdoon, see on muutumatu saateheli Maailm olla loodud ühest ainsast alghelist Kuuldavast häälest Kuuldamatust häälest Burdoon sümboliseerib algheli kuuldamatut häält.
Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Vilepill Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks. Setumaal oli kasutusel valipill, mis koosnes kahest vilepillist, mida korraga suul hoides mängida sai. Roopill Klarneti tüüpi puhkpillid on kõrrepill ja roopill. Need valmistati vastavalt viljakõrrest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid võimaldasid
varajases loomingus, siis maalikunsti mõjud on hoopis laiemalt tajutavad. Nagu öeldud, tõuseb impressionistlikus muusikas esikohale koloriit. Nad nägid maailma uut moodi ja kujutasid ka seda uudselt. Elu, jõudu, ilu otsiti ja leitigi loodusest. Seega on eriti poeetiliselt öeldud, et impressionistlik muusika on värske ja värviküllane, ning, et helilooja suisa maalib helidega. Muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvide tuginevat suunda. Impressionistid väldivad muusikas meloodiat, harmooniat ja rütmiliselt selgesti eristatavaid arengufaase ning taotlevad pidevalt, voolavat elementide üksteisega kohandamist. Debussy looming Klaveriteosed: * Deux Arabesques (1888) * Suite bergamasque (sisaldab loo Clair de Lune, 1890) * Reverie (1890) * Pour Le Piano (1899) * Estampes (1903) * Images (1905, 1907) * Children's Corner (1909) * Preludes (1910-1913) * Etudes (1915) Orkestriteosed:
Klassitsism muusikas BAROKK KLASSITSISM Mis oli valitsev: Instrumentaalmuusika- Püsis huvi Instrumentaalmuusika- Sümfoonia instrumentaalmu vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai areneb kui instrumentaalmuusika usika või instrumentaalmuusika. vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti vokaalmuusika? virtuoosne uhkeldamine. kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid Klassikaline stiil. Mis oli valitsev: Ilmalik muusika- Kasvas huvi ilmaliku muusika Imaliku muusika domineerivus. vaimulik või vastu, mis arenes edukalt. ilmalik muusika?
kohalolekuga ka kuulus beatbox'i artist Dub FX. Dub FX´i näol on tegemist artistiga, kes tuuritab mööda Euroopat ja annab live esinemisi, jättes kõrvale kõik muusikalised instrumendid ja kasutades vaid enda häälelisi oskusi ning selle suurejoonelisuses veendusin ma alles kontserdi kestel. Dub FX ei tee koostööd suurte plaadifirmadega ning tal ei ole produtsenti. Ta eelistab vaba ning loomingulist lähenemist, töötades koos oma naisega. Dub FX´I muusikas on nii meloodiat kui rütmi, põimitud on lüüriline viis ja tantsuline stiil. Peamisteks stiilideks on tema esituses hip hop, reggae ja drum and bass ning ühe mehena suudab ta luua muusikat, mida pillidel mängiks justkui terve ansambel. Rääkides tema esitusest, siis see oli üllatav ning ka väga originaalne, sest Dub Fxi ning tema naise kokkulaulmine sobivad kui põimitult ja nende vokaalne esitus on väga hea kõlaga ning kuulamise tegi meeldivaks nende teksti selgus
tänapäeva meedias? Iga päev kuuleme klassikalise muusika katkeid erinevatest meediakanalitest. Kuuleme muusikat tänaval telefonihelinana, raadio ja televisiooni reklaamides. Enamasti ei mõelda sellele, kes on loo autor ja milline suurteos tegelikult kõlab. Kas reklaam rikub ilusa klassikalise muusika või hoopis tekitab huvi noortes sedasorti muusika vastu? Esimesena tuleb meelde pesupulber Ajaxi reklaam, kus kasutatakse meloodiat muusikalist Carmen. Minus ei tekita see sugugi meeldivat tunnet, pigem vihkan seda reklaami. Ma ei leia mingit seost reklaami ja muusikali vahel. Kui reklaamis olev muusika on mulle juba vastumeelseks muutunud, ei kutsu see mind ka seda muusikali vaatama. Minu arvates rikuvad halvad reklaamid hea muusika ära. Reklaamis on tihti muusika muudetud koomiliseks ja sõnad on tobedad. Mina noore inimesena ei pruugigi teada, et see on tegelikult väga kuulsa helilooja kirjutatud teos
Rütm - helivältuste korrastatud järgnemine Tempo - muusika esitamise kiirus Dünaamika - helitugevus ja selle muutumine muusikateoses Tämber - muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärv Vorm - heliteose ülesehitus Harmoonia - helide kooskõla; õpetus akordidest heterofoonia - mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Gregoriuse laul - laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel : ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, lähtub loomuliku kõne rütmist, levis suuliselt Neima - Noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada.
Euroopa muusikapärismuse vastastikul mõjul. 2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon. Rütmipillide ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid, mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5
Ideaaliks sai kõigi häälte sarnasus ja kooskõla. Spinett e.Virginaal;Tsembalo16.saj klavessiini tüüp. Viola da gombapoogenpill(mängiti põlvedel v põlvedevahel). Viola da bracciopoogp.(pill toetus õlavarrele). Puupuhkpillid:Pomberoboe eelkäia, Dulcianfagoti eelkäija. BAROKK:Polüfooniamitmehäälsus,koosneb võrdse tähtsus.häältest(nt kaanon). Monoodia1häälne meloodia,tavaliselt käib kaasas harmooniasaade. Homofooniamitmehäälsus,kus 1 hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harm.saate. Basso continuo e.genereaalbassbarokkmuusikas isel. Improvisatsiooniline harmooniasaade,lähtus üleskirj.bassihäältest. Da capo aariavokaalne sooloetteaste ooperis,3lõiguline vorm,põhilõiku korratakse peale kontrastses keskosa.Retsetatiivkõnelaul,kõnemeloodiat jäljendav laulmine.Oopermuusik.lavateos,ühendatud on laulmine,instrumentaalmusa. Opera buffa seriaitaalia koomiline ooper. Opera seriaitaalia tõsine ooper.
Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Ooper- Muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. Oratooriumižanri alaliik
2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7. Multimeedia- heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus 8. Traktaat- uurimus.Selle rütmikäsitlus toetub suures osas India traditsioonilisele muusikale. 9. Postmodernism- globaalne kunstiline hoiak, mis järgneb modernismlikule hoiakule. 10
Triin Pajanen Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla, Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajasem elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta eraõpetaja juures.
Dub FX´i näol on tegemist artistiga, kes tuuritab mööda Euroopat ja annab live esinemisi, jättes kõrvale kõik muusikalised instrumendid ja kasutades vaid enda häälelisi oskusi. Esitusviis oli just selline nagu see olema peaks ja see oli ka väga originaalne. Esituse kohta ühtegi halba sõna ei ole. Dub FX ei tee koostööd suurte plaadifirmadega ning tal ei ole produtsenti. Ta eelistab vaba ning loomingulist lähenemist, töötades koos oma naisega. Dub FX´I muusikas on nii meloodiat kui rütmi, põimitud on lüüriline viis ja tantsuline stiil. Ühe mehena suudab ta luua muusika, mida pillidel mängiks terve ansambel. Lisaks selle, tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean paljusi plaadikeerutajaid ja lisaks nendele veel ka Rauno Pella trummidel. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui üritus peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas järjest erinevad Dj-d kes umbes pooletunniste vahedega üksteise
Eestis on populaarsust kogunud aasta jooksul uued muusikastiilid nagu näiteks hip-hop, räpp, kantri, rock jne. Seda on mõjutanud peamiselt välismaalaste muusika, mida ka noored igapäevaselt kuulavad. Selle tagajärjel on eesti artistid üritanud jäljendada teiste riikide muusikastiile. Peamiseks eeskujuks on Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Prantsusmaa jne. Eestis laulud ei kõla enam nii originaalselt kui varem, mis on suur kahju. Artistid kopeerivad tuntute lugude rütme, meloodiat, millest saab väga kiiresti aru. Paljud laulud pole enam eesti keeles, vaid lauldakse peamiselt inglise keeles. Eeldatakse, et siis on suurem võimalus, et teised riigid seda kuulavad ja naudivad. Eesmärgiks on seatud kuulsuse saavutamine. Eesti muusika on jätkusuutlik, kui jäädakse rohkem oma juurte juurde. Väga tähtsad on erinevad üritused, loovad artistid, eestikeelsed lood. Oma ajalugu tuleb austada.
annaabi.ee 
