SUUNDADELT Kollažitehnika Tüpograafilised trikid Värvikasutus HÄÄBUMINE 1920. algus Suubus sürrealismi Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco Marhel Duchamp Man Ray MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Prantsusmaalt Kultuurihuviline perekond Rouneis Corneille’ lütseum „Ready-made“ Pseudonüüm Males meistersportlane Kirimale ning maleajakirjanik Alates 1955 USA kodanik „Fontään“ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavarassor 1954 Alexina Sattler KUULSAMAD TEOSED „Trepist alla tulev akt“ „Jalgratta ratas“ „L.H.O.O.Q.“ Suur tänu kuulamast!
maletaja.Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Paul Keres Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Paul Kerese portree oli viie kroonisel rahatähel. Tallinnas Tõnismäel paikneb monument paul keresest ja Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja.Füüsik Harald Keres oli tema vend. Info võetud: vikipeediast (www.vikipeedia.ee)
oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. Sündis(7. jaanuar 1916 Narva) Suri 5. juuni 1975 Helsingi) 1948. aasta HaagMoskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandatneljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Paul Keres ja Heino Mikkin Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu kui ka välismaal Küsimused
, 1953. aastal Zrichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud vistlusel 2. ja 1962. aastal Curaaol 2. (Keres vitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamati, mis selgitas vlja, kumb neist pseb vahetult jrgmise tskli kaheksa pretendendi hulka.) 1939. aastal vitis Eesti vistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolmpial pronksmedalid. Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu vistkonda, mis vitis maleolmpia. Kerese mngustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka vlismaal. Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas psiva vrtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilppmngust. Lppmngu ksitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku
(Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse- meistersportlane. Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los Angelese olümpiamänge. Need olid küll sõprusmängud, kuid märgid näitasid halastamatult, et
raskekaalus.Aastatel 1931-38 oli Palusalu kreeka-rooma maadluses seitsme- ja vabamaadluses viiekordne Eesti meister. Johannes Kotkas Olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti meister tõstmises (1946), vasaraheites(1950), N. Liidu kergejõustiku meistrivõistlustel vasaraheites 1943 kuld (N.Liidu rekordiga 53.88), 1946 hõbe, 1945 pronks , N. Liidu 1951 sambomaadluse meistrivõistlustel võitis hõbeda, kusjuures alistas kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3
Iga indiviid erineb teistest mitmete tegurite poolest ja üheks neist on andekus. Andekus on "gift", ehk kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis. Andekus võib avalduda erinevates valdkondades teaduses, spordis, muusikas, kunstis, aga näiteks ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris. Erinevad inimesed on andekad erinevates asjades. Alar Tamming on ärimees, investor, NSV Liidu meistersportlane lauatennises ja psühholoog. Kust tuleb andekus ja misläbi on see mõõdetav? Eelmise sajandi kahekümnendatest sai alguse inimese andekuse võrdsustamine kõrge IQ- näitajaga. IQ näol on meil tegemist üldise vaimse võimekusega, mis, nagu hästi teada, jaotub normaaljaotuse järgi. Sellest kriteeriumist lähtuvalt peaks andekaid olema umbes 25 protsenti populatsioonist. Kuna IQ korreleerub kooliedukusega, siis võib see viia mõtteni
Melbourne'is. Mõistagi sai harjutamine Vladimir Zulini käe all nüüd konkreetsema eesmärgi. Eesmärgi selgus võib viia fantastilise tööni. Olgugi, et Aun oli 17-aastane, võis teda järgmise hooaja lõppedes võrrelda vabariigi tugevamate spordimeestega. Viievõistluse tulemusega ( 3247 punkti ) oli ta Heino Tiigi ja Uno Palu järel meie kõigi aegade kolmas ning kümnevõistluses sai Minskis Eesti '' Spartakit '' esindades 5319 punkti, praeguse punktitabeli järgi 6111 punkti. Meistersportlane aga olnuks ta hilisemat kümnevõistluse punktitabelit ja klassifikatsiooninõudeid rakendades juba 18-aastaselt. Uzgorodis 1959. a. Saavutatud Eesti noorterekord 6306 punkti võrdub kuuekümnendate aastate keskel maksma hakanud hindamis- skaala järgi 6817 punktiga. Aunal jätkus ülevoolavat energiat ja vaimustust kehaliseks rassimiseks. Kergejõustiku kõrval harrastas ta veel püsivamalt võrkpalli, milles kuulus ka '' Spartaki '' vabariikliku koondisesse. Energia-
aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.) Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal. Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Lõppmängu käsitlev
kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse. Teeneline meistersportlane. Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Arvatavasti on see kokkusattumus, aga Platonovi edukaimad aastad langesid täpselt kokku Loori kuulumisega koondisesse justkui sõltunuks edu Loori kohalviibimise faktist. Meenutagem. Loor võeti Liidu täiskasvanute esindusmeeskonda 1975. aastal, kui seda juhendas Juri Tsesnokov, hilisem Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB)
oli eesti maadleja, olümpiavõitja1952 Fifth level Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister1938 1966 (see on maailmarekord), MM- hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Ants Antson Click to edit Master text styles Second level on eesti endine kiiruisutaja, Third level Fourth level olümpiavõitja. Fifth level Ta võitis Innsbruckis peetu IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe
vabamaadlus (raskeskaal) Johannes Kotkas Johannes Kotkas (3. veebruar 1915 8. mai 1998) oli eesti maadleja,olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsevEuroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti NSV teeneline sporditegelane (1964), vabariikliku (1950) ja üleliidulise (1965) kategooria kohtunik. Aasta : 1952 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) Ants Antson Ants Antson (sündinud 11.novembril 1938 Tallinnas) on eesti endinekiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11
E.Aav-helikunstnik-helilooja ja koorijuht, kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi ,,Vikerlased''. A.Kapp-helikunstnik,dirigent, peadgoog,lõi oratooriumi ,,Hiiob''. E.Viiralt-graafik,tuntuimad teosed `'Põrgu'', `'Kabaree'', `'Neegripead''. J.Koort-skulptor, maalikunstnik ja keraamik. P.Pinna-tollae tuntuim lavatäht, oli Eesti NSV Riiklikus Kunstiansamblis. K.Palusalu-maadleja, võitis Berliini OM-idel kaks kuldmedalit. P.Keres-maletaja,üliõpilasselts Liivika liege, NSVL teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion. I. Duncan- modern-ehk vabatantsu looja. S. Dali-Hispaania kunstnik,lõi maale, mis tõi inimestes välja kujutlusvõime. A. Hitchcock-õudusfilmide meister ,,Santaaz''. C. Chaplin-lavastaja-näitleja,tema komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma. E. Hemingwey-kirjanik, lõi inimeste unelmad ja vaistlikke tundeid juttudesse ja raamatutesse.E. Rutherford-füüsik, teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni.
sarvloom triivjää verivorst s-tüveline liitumine nööpnõel välispoliitika vesiroos ehitustegevus juurvili vihmutussüsteem soolvesi kirjutuslaud meistersportlane põletusmatus kingloom haldusnõukogu lumivalge elamistingimused veripunane naisarst tigutiivan kalastusvahend poolaasta lugemiskiirus omastavaline täiendsõna omastavaline täiendsõna
Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses. Kaia Parve tuli kahekordseks maailmameistriks naiste laskesuusatamises ja võitis hõbemedali 5 km distantsil. N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis kaks kuldmedalit Kaia Parve. Parvest sai N Liidu teeneline meistersportlane. 1986 - Allar Levandi tuli kahevõistluses esimeseks Oberstdorfis peetud rahvusvahelistel võistlustel. 6 Naiste laskesuusatamise kahekordseks maailmameistriks tuli Kaia Parve. Eesti suusameistrivõistlusi hakati korraldama nii klassika- kui ka vabatehnika stiilis. 17. jaanuaril avati Rakveres spordiselts ,,Kalev"initsiatiivil Palermo linnalinnaossa ehitatud valgustatud suusarada.
korral. Parimad tulemused:25-m ujulas vabalt 50m 22,32 (1993), 100m 49,38 (1998) ja 200m 1.52,47 (1993), selili 50m 25,60 (1999) ja 100m 56,38 (1995), rinnuli 100m 1.04,53(1996), liblikat 50m 24,10 (2000) ja 100m 53,85 (1997), kompleksi 100m 54,22 (2000) ja 200m 2.03,63 (1993); 50m-m ujulas vabalt 50m 22,65 (2000), 100m 50,78 (1993) ja 200m 1.56,39 (1991), selili 50m 26,99 (1998) ja 100m 58,36 (1994), liblikat 50m 24,45 (2000) ja 100m 55,93 (1996), kompleksi 200m 2.07,86 (1991). Meistersportlane 1988. Kuulunud aastast 1987 Eesti koondisesse Eesti 1993. a. parim meessportlane. Tegelenud äriga. Elina Partõka Eesti ujuja. 178 cm, 63 kg. Õppis Kohtla-Järve ühisgümnaasiumis. Hakkas ujumist harrastama 1994 a. Kohtla-Järve "Kalevi" spordikoolis ema juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il vabaujumise 100 meetris 29. Ja 200 meetris 31.,EM-il 200 meetris 16., 1998 a. noorte maailmamängudel 100 meetris 4. Ja 1999 a
staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna, Holstre, Haanja, Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe, Jõulumäe jne. rajad. Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on 90- meetrise hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl rollerirada. 4 Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. 5 Olulisemad nimed NL teeneline meistersportlane on Kaija Parve-Helinurm Tallinn 1985.a. NL rahvusvahelise klassi meistersportlased laskesuusatamises on Matti Paavo (Elva, 1975), Even Tudeberg (Tallinn, 1984) ja Urmas Kaldvee (Tallinn, 1989). NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised: Valeri Zelentsov 1961. a murdmaasuusatamises ja 1963. a laskesuusatamises Kalev Ojaste 1962
Sai 1949 TRÜ spordiklubi meeskonnaga NSV Liidu meistriks (hõbemedal 1950, pronksmedal 1951 ning pronksmedal ka 1945 Tallinna "Kalevi" meeskonnas). Eesti meister 1948, 1956, 1957 ja 1960. Oli 1966--93 TÜ õppejõud (1973--83 ka sportmängude kateedri juh), 1960--71 ühtlasi Tartu "Kalevi" korvpallimeeskonna vanemtreener, juhendas ka Eesti koondist (NSV Liidu rahvaste spartakiaadil saavutati 1967 hõbe- ja 1971 pronksmedal). NSVL-i teeneline meistersportlane (1951), NSVL-i teeneline treener (1965). 13 2.2. Gert Kullamäe · Sündinud: 3. juuni 1971 · Pikkus: 196 cm · Kaal: 92 kg · Positsioon: 2 Gert Kullamäed võib pidada kahtluseta Eesti läbi aegade parimaks kome punkti viskajaks. Kullame tegi oma debüüdi Eesti Meistriliigas TTÜ ridades. See juhtus 1985. aasta sügisel, kui ta oli vaid 14 aastat ja 4 kuud vana
Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses. Kaia Parve tuli kahekordseks maailmameistriks naiste laskesuusatamises ja võitis hõbemedali 5 km distantsil. N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis kaks kuldmedalit Kaia Parve. Parvest sai N Liidu teeneline meistersportlane. 1986 - Allar Levandi tuli kahevõistluses esimeseks Oberstdorfis peetud rahvusvahelistel võistlustel. Naiste laskesuusatamise kahekordseks maailmameistriks tuli Kaia Parve. Eesti suusameistrivõistlusi hakati korraldama nii klassika- kui ka vabatehnika stiilis. 17. jaanuaril avati Rakveres spordiselts ,,Kalev"initsiatiivil Palermo linnalinnaossa ehitatud valgustatud suusarada. 1987 - Suusatamise MM-il võitis Allar Levandi N Liidu koondises meeskondlikus
klassis 1981. aastal. Juba järgmisel aastal esindas ta Nsv Liidu sotsialismimaade karikavõistlustel ja lõpetas etappide kokkuvõttes pronksmedaliga. Järgnesid Nsv Liidu meistritiitlid 1983. aastal meeste 125 ja 1986. aastal 500 cm3 klassis, millele tuli Andres Nsv Liidu rahvaste spartkiaadi võitjaks ning sai pronksmedali 1983. aasta üleliidulistel tehnikaspordialade spartakiaadil. Andres Krestinov on 1981. aastast Nõukogude Liidu meistersportlane. Gert Krestinov Gert Krestinov on sündinud 02.08.1990 Tallinnas. Eesti Krossisõitja. Hakkas motokrossiga tegelema aastal isa Andrese soovitusel. Esimene võistlus oli 1994. Profisõitja karjääriga tegi algust aastal 2002. Saksamaa meistrivõistlustel aastal 2004 sai ta 85cc oli hooaja kokkuvõttes oma klassi meister. 2004 aastal tuli juuniorite maailma-ja euroopameistrivõistlustel 85cc klassis teisele kohale.
annaabi.ee 
