Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Vanderpooli (2004) arvates saab eristada kuut erinevat võimalust eutanaasia mõistmiseks: I. Praegusel ajal märgib eutanaasia kannatava ja surma sooviva terminaalses seisundis oleva patsiendi elu lõpetamist arsti osalemisel. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks seesama eespool nimetatud kerge, loomulik ja mitteesilekutsutud surm. III. 20. sajandi esimesel poolel seostus eutanaasia eugeenikaga ja mingil kaalutlusel mitteväärtuslikuks peetud elude kõrvaldamise praktikaga. IV. Eutanaasiaks on peetud ka rahustite kasutamist suremisel, kuid nii, et see ei lühenda elu pikkust. V
Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2009 Oma essee teemaks valisin eutanaasia, sellega seonduvalt toon välja termini ja ühe inglise filosoofi mõiste. Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. Eutanaasiat võib liigitada alljärgnevalt: A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Ma pooldan niiöelda. ,,vabatahtlikku eutanaasiat" kus haige inimene tahab ise surra, näiteks
Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Vanderpooli (2004) arvates saab eristada kuut erinevat võimalust eutanaasiat mõista: I. Praegusel ajal märgib eutanaasia kannatava ja surma sooviva terminaalses seisundis oleva patsiendi elu lõpetamist arsti osalemisel. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks seesama eespool nimetatud kerge, loomulik ja mitteesilekutsutud surm. III. 20. sajandi esimesel poolel seostus eutanaasia eugeenikaga ja mingil kaalutlusel mitteväärtuslikuks peetud elude kõrvaldamise praktikaga. IV. Eutanaasiaks on peetud ka rahustite kasutamist suremisel, kuid nii, et see ei lühenda elu pikkust. V
märkamisel. Sotsiaaltöötajal on informatsiooni, kas teatud perega on eelnevalt olnud probleeme või kokkupuuteid sotsiaalvaldkonnas. Sotsiaaltöötajal on õigus külastada kodu ning hinnata sealset olukorda, vanemate oskusi ning suhtlemise keskkonda. Sotsiaaltöötaja on see, kes vajadusel hakkab moodustama abivõrgustiku ning jagab infot pere liikmetele olukorrast ja saadav vajadusel mõne pereliikme uuringutele või nõustamisele.16 14 Soonets, R.,Kutsar, D. Meediku tööst väärkoheldud lastega. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 102-104. 15 Sealsamas, lk 102. 16 Sealsamas, lk 105. Kui väärkahtlus lapse puhul on tekkinud, siis saadetakse ta psühholoogi juurde, kes täpsustab probleemi olukorda ja tõsidust. Ta tegeleb lapse ja ta perekonnaga individuaalselt ning suunab neid vajadusel psühhoteraapiasse. Lisaks annab psühholoog ka nõuandeid pedagoogidele olukorras orienteerumiseks.17
Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Vanderpooli (2004) arvates saab eristada kuut erinevat võimalust eutanaasiat mõista: I. Praegusel ajal märgib eutanaasia kannatava ja surma sooviva terminaalses seisundis oleva patsiendi elu lõpetamist arsti osalemisel. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks seesama eespool nimetatud kerge, loomulik ja mitteesilekutsutud surm. III. 20. sajandi esimesel poolel seostus eutanaasia eugeenikaga ja mingil kaalutlusel mitteväärtuslikuks peetud elude kõrvaldamise praktikaga. IV. Eutanaasiaks on peetud ka rahustite kasutamist suremisel, kuid nii, et see ei lühenda elu pikkust. V
Enne ravi alustamist taimedega, mis omadustelt olid soojad, niisked, külmad või kuivad, pandi diagnoos. Selgitati välja, milliseid taimi -- niisutavaid või jahutavaid, soojendavaid või kuivatavaid -- tuleks kasutada. Näiteks peeti kõhulahtisust niiskeks ja soojaks, seega vajati raviks jahutavaid ja kuivatavaid taimi. Hippokrates uskus inimese organismi enesetervendamise võimesse, mida oli võimalik ergutada ravimtaimedega, aga ka mee ja äädikaga segatud veega. Suure meediku vaated on ära toodud tema kuulsas töös "Corpus Hippocraricum". Selles räägitakse ka kõrgetest moraalinõuetest, millele peab vastama tõeline arst. Ning just selles töös on ära toodud Hippokratese vande põhitõed. Sokratese ja Platoni ideede õpetus. Hüve idee. Enne Platonit esinevad vaid üksikud filosoofilise idealismi elemendid, kuid Platon on selle tõeline rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda - keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust.
RHK-s on psühhosomaatiline nimetatud psühhofüsioloogiliseks. S.t. psühhosomaatiline meditsiin on seotud psüüholiste, füsioloogiliste ja sotsiaalsete teguritega. * klliniline psühholoogia käsitleb isiksuse kohanemist haigusega ja käitumuslikke reaktsioone mis haigusega kaasnevad. Peamiselt tegeletakse vaimsete probleemidega. Eesmärk on käitumise muutmine. * meditsiiniline psühholoogia põhineb mehanistlikul mudelil. Tendents on holismi suunas. Tegeleb põhiliselt patsiendi-meediku omavaheliste suhetega ja orienteeritud peamiselt ravile. * käitumuslik meditsiin algas umbes siis kui algas biopsühhosotsiaalne lähenemine. Siin on ühendatud meditsiin, psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika. Peamine rõhuasetus on ennetuslik. Skinneri operantne lähenemine sobib siia väga hästi. Käitumusliku meditsiini laiendina tekkis biotagasiside. Õppida saama tagasisidet oma bioloogilistest reaktsioonidest ja protsessidest ning seeläbi õpib kontrollima oma reaktsiooni.
või muutuvad. Teiseks on oluline ümberkontekstualiseerimine, mis viitab teadmiste assigneeringule ja ümberkujundamisele eri eesmärkidel. Kolmandaks raamimine viitab s õppekava struktureerimisele ja kursuse ja õppematerjalide vormindamisele. (Näiteks distsiplinaarseid teadmised (bioloogia) on täiesti erinevad teenindaja ja meditsiinitöö alal. Ilmselgelt on neil ühisosa millega mõlemad peaks olema kursis, kuid meediku tedmised peaks olema ulatuslikumad. ) · Millest on otseselt tuletatud kutseteadmised? Kutsealaste teadmiste tuletamisel mängib rolli see, mis ametiga on tegemist, mis on selle ameti oskused. Lisanuma peab nimetatud ametioskuste praktiseerimine, kuid ära ei tohiks unustada ka teadmisi, mis on antud ameti spetsiifikasse mitte puutuvad. (Et mitte panna kinni teed ülikooli. Arvan, mida mitmekesisem teadmiste baas, seda suurem tõenäosus on elukestvaõppe raames jõuda ka ülikooli)
maapiirkondadesse. 1938. a rõhutatakse vajadust arstide-eriteadlaste väljaõpetamise järele ning sotsiaalminister leiab, et ülikool peaks vastuvõttu suurendama 15-20 inimese võrra. Arstiteaduskonna juurde asutati 1938. a Eugeenika instituut. Ka 1938.a asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia (kuhu kuulusid A. Paldrok ja L. Puusepp). Selle presidendiks saab prof. Karl Schlossmann. Iseseisvuse jooksul sai ülikoolist hariduse üle 800 meediku (kellest naisi veidi üle ¼). Ülikooli arstiteaduskonna juures töötasid ämmaemandate kool ja õdedekool. Kokkuvõttes võib ülikooli arstiteaduskonda sõdadevahelisel perioodil vaadelda teatavas vastuolulisuses. Ühelt poolt oldi majandusliku ja kultuurilise autarkia tingimusis sunnitud minetama oma tähtsust fundamentaalteaduste viljelemise vallas, teisalt andis just seesama olukord võimaluse keskenduda rahvuslike väärtuste ja ootuste arendamisele. Kujunema hakkas
Erakorralise meditsiini tehnikutel peavad olema edukaks kiirabitööks enamad kui vaid meditsiiniteadmised. Väga oluline on selles töös suhtlusoskus. Ainult õiget tooni tabades tekib usaldus, mis võimaldab edukalt patsienti ravida. Suhtlemine tähendab rohkemat kui ainult üksteisega rääkimine. Ka kehahoiakud, näoilmed, hääletoonid, inimeste asukohad ja kaugused üksteisest kuuluvad suhtlemise alla. Mis sellel kiirabitööga pistmist on? Nii mõndagi. Ühine keel patsiendi ja meediku vahel on hea koostöö põhialuseks, see on aga omakorda kvaliteetse haiglaeelse abi lahutamatuks osaks. Austria psühhoterapeut Paul Wazlawick on öelnud, et mitte suhelda ei ole võimalik, sest isegi vaikimine ja mitte midagi tegemine annavad teavet osaliste omavaheliste suhete kohta. Erakorralise meditsiini tehnikud peavad suhtlemise põhialuseid tundma ja oma suhtluskäitumist regulaarselt analüüsima. Terminoloogia Suhtlus – enda arusaadavaks tegemine kahe või enama osalise vahel
30. maist 1919 kuni peaaegu Vabadussõja lõpuni teenis ta 1. diviisi arstina. Vabadussõja teenete eest sai ta Vabadusristi I/2. 15. jaanuaril 1920 määrati ta Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse (alates 1929. aastast Kaitseväe Tervishoiuvalitsus) ülema abiks. 16. novembrist 1935 sai ta Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse (1937. aastast jällegi Sõjaväe tervishoiuvalitsus) ülemaks. Oma põhitöö kõrvalt töötas ta Kõrgemas Sõjakoolis lektorina. 24. veebruaril 1937 sai ta kindralmajor-meediku auastme. Eesti okupeerimisel 1940. aastal määrat ta meie kaitseväest formeeritud 22. territoriaal-laskurkorpuse sanitaarteenistuse ülemaks. 1941. aasta suvel viidi ta Venemaale ja suri 15. oktoobril 1942 Tseljabinski vangilaagris. Hugo Eduard Kauler, tavaliselt tuntud küll vaid Hugo Kaulerina, sündis 2. oktoobril 1893 Väinjärve vallas Järvamaal tisleri pojana. Ta õppis Tallinnas Peetri reaalkoolis, mille lõpetas 1913. Seejärel jõudis ta ühe aasta õppida St
●● valmistab vajadusel jaoülemale käsu andmiseks tarviliku maastikumudeli; ●● kogub kokku vangidelt võetud relvastuse, varustuse ja dokumendid; ●● varustab jagu koostöös RV kindlustamismaterjalidega. 7 Laskur-sanitar: ●● vastutab haavatutele esmaabi andmise eest; ●● kui on palju haavatuid, aitab rühma meedikut esmaabi andmisel; ●● evakueerib koostöös rühma meediku ja rühmavanemaga haavatud; ●● kannab hoolt selle eest, et sõduritel oleksid olemas individuaalsed es- maabivahendid; ●● täiendab koostöös rühma meedikuga sidumise ja esmaabivahendeid; ●● kontrollib, et jaos täidetaks hügieeninõudeid (näiteks isiklik hügieen, ka- teloki puhtus); ●● täidab kõiki laskuri kohustusi. Kuulipildujapaar: Täidab jaoülema poolt kohustuseks tehtud tulekorraldusi ning peab olema võimeline katma jao tuleala.
ikka veel maas lamab: ,,Kutsuge arst Machaon, tulgu ta kiiresti! Samal ajal valmistugem lahinguks! Troojalased veel maksavad selle eest! Ei, vennas," lisab ta, nähes, et Menelaos püüab ennast üksi noolest vabastada, ,,sa lase Machaon ravib sind. Selle haava kätte sa ei sure, vaid tuled varsti tagasi lahingusse!" Samal ajal saabuvad joostes teised kreeklaste vanemad ja kogu armee hakkab ähvardavalt liikuma. Lahingu algus on lähenemas. Samal ajal on üks heeroldeist jõudnud joostes suure meediku Asklepiose poja Machaoni juurde. ,,Tule kiiresti," räägib ta. ,,Menelaos sai noolest haavata! Sa pead ta päästma!" Machaon kiirustab lahinguväljale; Menelaos lamab maas ja on kahvatu, sest haav veritseb ohtralt, tema ümber aga seisavad tihedas ringis tema sõbrad, teda kaitstes ja lohutades. Machaon rajab teed, kummardab, haarab tugevasti noole ümbert kinni ja tõmbab selle ühe raksuga välja. ,,Ei, ära karda, Menelaos," ütleb ta, ,,haav ei ole sugugi nii sügav, kui sa arvad
Meedikutest kuulusid Teaduste Akadeemiasse veel A. Paldrok ja L. Puusepp. 1930. aastate teine pool tõi kaasa ka teatava vastasseisu Tartu akadeemiliste (aga ka poliitiliste) ringkondade ning Tallinna, kui domineerimispüüetega võimukeskuse vahel. Välja hakkas kujunema Tartu-Tallinna konkurents nii mõneski valdkonnas, sh ka meditsiiniasutusi puudutavates. 52 Iseseisvuse jooksul sai ülikoolist hariduse üle 800 meediku (kellest naisi veidi üle ¼), lisaks kolm ja poolsada rohuteadlast ning poolsada kehakultuurlast. Ülikooli arstiteaduskonna juures töötav ämmaemandate kool laskis selle aja jooksul välja veidi üle 200 lõpetaja, õdedekool andis aastail 1928-1939 132 lõpetajat. Kokkuvõttes võib ülikooli arstiteaduskonda sõdadevahelisel perioodil vaadelda teatavas vastuolulisuses. Ühelt poolt oldi majandusliku ja kultuurilise autarkia tingimusis sunnitud
Haiguspõhjuste klassifitseerimine: · Tabu rikkumine; · Hinge kaotamine; · Võõra hinge sissetung; · Projektiil (siirik vahend nt surnu mõju edasikandmiseks teisele inimesele); · Haiguseuss (välja kasvanud paelussi kohalolekust...) Järgmine asjassepuutuv jaotus on rajatud mõnes mõttes kaasaegse akadeemilise meditsiini vundamendile, jagades traditsioonilised haiguspõhjuste seletused vastavalt sellele, kui ratsionaalsed need tänapäeva inimese (meediku vms teadlase) seisukohalt tunduvad: Loomulikud (akadeemilisele meditsiinile enamvähem aktsepteeritavad): · Infektsioon (ideed Kochi ja Pasteurini välja); · Stress (füsioloogia nälg, janu vms kui psühhiaatria valdkond), ka ehmatamine; · Orgaaniline mandumine (vanadus või pärilik/kaasasündinud haigus/puue); · Õnnetusjuhtum; · Vägivald. Üleloomulikud: Müstilised tekkepõhjused (umbisikulised seosed ohvriga); · Usk;