põhjaga kaubalaevad 3) Pikklaevad suurimad ja kiireimad, 20-25m pikkused, kasutati röövretkedel, mahutasid 80 inimest (piltidel) Viikingite retked Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid · Al. VIII-st sajandist rüüstasid · Rändasid mööda Dnepri ja Inglismaad ja Frangi riiki. Volga jõgesid Venemaale, kus · 874 asundus Islandil kauplesid pronksnõude, · Hispaanias said mauridelt lüüa pärlite, hõbeda ja hiina siidiga. · Korduvalt piirati Pariisi, nõuti · Kauplesid ka Lähis-Idas. lunaraha, 911 läänistati neile · 860 Novgorodi vürstiriik Normandia poolsaar. · Rajasid Kiievi ja Novgorodi. · 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse.
sajandini. Vahepeal olid araablaste vallutused teinud Vahemere peaaegu araabia sisemereks, kuid 11. sajandil ajasid normannid saratseenid välja Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Edasi püüdsid nad Tuneesiat ja Tripolit rünnates jõudude tasakaalu muuta. Pärast seda tekkis Venezial, Pisal, Genoval ja teistel Põhja-Itaalia linnadel elav kaubavahetus Aafrika rannikualadega. 15. sajandi lõpuks oli peaaegu kogu Pürenee poolsaar mauridelt tagasi vallutatud. Samal ajal kui muslimitest valitsejad ikka veel kontrollisid Granadat, oli Portugal saanud piisavalt tugevaks, et pidda sõda Aafrikas. 1415 vallutasid portugallased Ceuta Aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas Potugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania omandas sadamad Alzeerias ja Tuneesias. Portugal sai vahepeal (1578) ränga kaotuse osaliseks Abd el Malek I-lt Ksar el-Kebiri
romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV sajandil. XVI sajandil ja edaspidi ilmus rohkeid romansikogusid ehk romansseerosid. Lüüriliste rahvalaulude kõrval oli hispaania romanss peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Lisaks keskaegse ajaloo suursündmustele — nagu rekonkista, s.o maa tagasivallutamine mauridelt — oli romansside aineseks sageli ka hispaanlaste (kristlaste) ja mauride vahekord piiri aladel. Teemasid laenati nii vanadest kroonikatest kui ka selleks ajaks juba hääbunud kangelaslauludest. Arvukalt romansse on loo dud Hispaania rahvuskangelasest Cidist ja teistest sangareist. Osa romansse oli ka Iüürilise tundetooniga — nende materjal pärines ena masti prantsuse rüütlikirjandusest. Romanss oli 8-
Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja
Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama 4 Spikrivabrik Savi 10.a klass sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku
Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983- 986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste
Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. 1. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal, sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif
jutlustajad. Lihtrahvale lähemale pääsemiseks liikusid ringi kerjusmunkadena. Olid teaoloogid ja said inkvisitsiooni eestvedajaks. Rekonkista( e tagasivallutus) 11. saj oli Jumala nimel võitlemine saanud kiriku heakskiidu. Paljudele noortele feodaalidele oli sõdimine põhiliseks tegevuseks ja ainus sissetuleku allikas. Feodaaltsivilisatsiooni pidev edasi tung tulenes vajadusest leida feodaalide agressiivsusele lahendus. Suund võeti Pürenee poolsaare tagasivallutamisele mauridelt(araablastest moslemid) Eurooplased olid selle ala kaotanud u 5 aastaga. Tagasivallutamisele kulus ligikaudu 700 aastat. Viimane linn Granada vabastati moslemite käest 1492. Edasi kandus võitlus Uude Maailma, kus algas indiaanlaste hävitamine.
Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku
4. sajand Hakkab levima ristiusk. 5. saj Portugali alad kuuluvad sueebidele 6. saj Alad vallutatakse läänegootide poolt. 8. saj Portugal kuulub araablastele. 10.saj Algab araablaste vastane võitlus (rekonkista). 1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks. 1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra. 1147 Mauridelt vallutatakse Lissabon. 1251 Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine.
ega vajadustki - tudengeid poleks nagunii jätkunud. Eesti esimese maailmanimega kunstniku Michel Sittowi (1469-1525) maalitud Taani kuninga Christian II portree (u 1514). Flaami juurtega Michel Sittow oli kogu Euroopas hinnatud meister, muuhulgas Hispaania õukonnakunstnik aastail 1494-1504 ja 1516-1517 - ajastul, mil lõpetati reconquista (Pürenee poolsaare tagasivallutamine mauridelt) ja läkitati oma merereisidele Kolumbus. Sittowi töid säilitatakse maailma kõige mainekamates galeriides ja erakogudes. Neid on siiski Eestiski USUPUHASTUS. 15. sajandi lõpp ja 16. sajandi algus olid Euroopas murrangulised See oli uute mõtete esiletõusu, senisest odavamate trükitud raamatute leviku vana feodaalkorra lagunemise ja uute ühiskondlike suhete läbimurdeaeg. Suured maadeavastused laiendasid järsult eurooplaste maailmapilti, seninäge matute
1291 vallutasid seldzhukid Akka – viimase ristisõdijate tugipunkti mandril, sellega olid ristisõjad lõppenud. 8.2 Kirikulõhe Ida ja Lääne kristluse lõhenemine 1054 Suur usulõhe 1378-1417 (katoliikliku kiriku-sisene) Leidis aset, kuna paralleelsüsteem Ilmaliku võimu ja Vaimuliku jõu vahel kogus palju pingeid. 20-30% territooriumidest kuulus kirikule. 8.3 Rekonkista ehk alade tagasivallutamine islamiusulistelt mauridelt. Hispaania riik kujunes välja rekonkista käigus. 1479 tekkis Hispaania riik Aragoni ja Kastiilia ühendamise teel – Isabel I (Kastiilia) ja Fernando II (Aragon) abiellusid. Kujunes välja üsna tsentraliseeritud riik. 1492 langes Granada – viimane mauride tugipunkt Ibeeria poolsaarel. Samal aastal avastas Kolumbus Ameerika – algas Hispaania õitseaeg. 8.4 Saja-aastane sõda 1337-1453 Inglismaa ja Prantsusmaa. Kaudselt oli põhjuseks Prantsusmaa kuningate tugevnemine
Arenes Anjou ja Aragóni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. märtsil õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik prantslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Sõda lõppes 1302 . Sitsiilia jäi 1713. aastani Hispaania ülemvõimu alla. Aragóni dünastia Itaalias 1035 sai Aragooniast iseseisev kuningriik. 1118 vallutati mauridelt Zaragova ja tehti Aragoonia pealinnaks. 1172 liideti sellega Roussillon, 1238 Valencia, 1284 Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks. Sitsiilllased kutsusid appi Aragóni kuninga Pedro III, kes andis vastulöögi Carlo katsele saart uuesti vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka
Arenes Anjou ja Aragóni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. märtsil õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik prantslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Sõda lõppes 1302 . Sitsiilia jäi 1713. aastani Hispaania ülemvõimu alla. Aragóni dünastia Itaalias 1035 sai Aragooniast iseseisev kuningriik. 1118 vallutati mauridelt Zaragova ja tehti Aragoonia pealinnaks. 1172 liideti sellega Roussillon, 1238 Valencia, 1284 Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks. Sitsiilllased kutsusid appi Aragóni kuninga Pedro III, kes andis vastulöögi Carlo katsele saart uuesti vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis
4. sajand Hakkab levima ristiusk. 5. saj Portugali alad kuuluvad sueebidele 6. saj Alad vallutatakse läänegootide poolt. 8. saj Portugal kuulub araablastele. 10.saj Algab araablaste vastane võitlus (rekonkista). 1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks. 1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra. 1147 Mauridelt vallutatakse Lissabon. 1251 Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine.
Ehkki inglased saavutasid alul edu, sunniti nad lõpuks taanduma - 1453 Bordeux’ rahu. Louis XI (Valois’de dünastia) ajal hakkas Prantsusmaal kujunema ühtne riik. 1477 purustas Louis XI Burgundia (Charles Südi) ja allutas Provence’i. Chrales VIII liitis Bretagne’i. 15 sajandi lõpus 16 alul hakkas kujunema absolutistlik Prantsuse riik. Hispaania Hispaania riik kujunes välja rekonkista (alade tagasivallutamine islamiusulistelt mauridelt) käigus. Alul palju pisiriike. 11. saj tugevnesid Kastiilia ja Aragoni kuningriid. 1479 tekkis Hispaania riik Aragoni ja Kastiilia ühendamise teel – Isabel I (Kastiilia) ja 22 Fernando II (Aragon) abiellusid. Kujunes välja üsna tsentraliseeritud riik. 1492 langes Granada – viimane mauride tugipunkt Ibeeria poolsaarel. Samal aastal avastas Kolumbus Ameerika – algas Hispaania õitseaeg. 3
oma vormikõnelt enamasti ranged ja kained. 69 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES Nagu Prantsusmaal, nii on ka teistes Euroopa maades renessansi algusaeg ligi sada aastat hilisem kui Itaalias. Hispaania renessanssliikumine oli Itaalia ja Prantsusmaa omast suuresti erinev. Hispaanlaste eneseteadvust olid kõvasti kergitanud nende poolt tehtud maadeavastused. Maa mauridelt tagasivallutamise e. reconquista käigus oli tugevnenud kuningavõim, mis allutas endale suurfeodaalid ja linn-kommuunid. Piiramatuks muutunud kuningavõim tugines kirikule, mis oli tugevam kui ühelgi teisel maal. Kodumaisele majanduse arendamisele ei pööratud tähelepanu, sest rikkusi ammutati Hispaaniale kuuluvatest tohututest koloniaalvaldustest. Kõigele vaatamata sugenes ka Hispaanias humanistlik liikumine, mis pani aluse umbes sada aastat kestnud renessansile (16.saj. algus 17.saj
aia- ja pargikunstis toimusid renessansiperioodil olulised muutused. Prantsusmaa naaberriigid olid väga mitmekülgsed - kliimalt, reljeefilt, rahvastikult jne. Aia- ja pargikunstile muutusid kõige määravamaks sotsiaalsed mõjud. Tänu sellele ei levinud renessanss neisse maadesse puhtal kujul, vaid lisandus palju neile maadele iseloomulikku. Portugal oli mõjutatud kontaktidest läänemaailmaga, avaldusid ka Kaug-Ida mõjud. Hispaania sai idapoolseid mõjusid, ka mauridelt. Saksamaa, Austria, Madalmaad olid kõik pindalalt väikesed, neis maades toimus aastatel 1618-1648 30-aastane sõda ning mitmed väiksemad ususõjad; sõja ajal aianduse areng seiskus, kuid jätkus uurimistöö (koguti taimi, kirjutati teoseid). Tolleaegne Saksamaa oli siis juhtriik. Hollandi peaprobleemiks tol ajal oli vabanemine Hispaania võimu alt. Mõttevabadus oli Hollandis suhteliselt suur, ka kujundused olid väga vabad ja
annaabi.ee 
