Religioon oli mõlemas riigis olemas kuigi ühes vähem teises rohkem. Egiptuses oli jumalaid vähem kuid neid võeti tõsisemalt. Tähtsaim jumal oli Ra, hiljem tuntud ka Amon-Ra nime all. Ka mesopotaamias oli jumalatesse usku kuid neid oli poole rohkem kui Egiptuses ja neid kujutati inimesekujuliseks. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Egiptuses usuti ka surmajärgsesse ellu. Arvati et peale surma läheb elu edasi teispoolsuses, kuid selleks oli vaja matuserituaali ja hauapaika. Peamiselt maeti Niiluse lähedale ning vaaraod püramiididesse. Egiptuse teispoolsuse jumal oli Osiris. Mesopotaamias vastupidiselt kardeti surma. Arvati et peale surma lähevad inimesed süngesse allilma. Templitesse pääsesid ainult preestrid-seda mõlemas riigis. Templite kõrval olid ka koolid rikkamate laste jaoks. Preestrite ülesanne oli ka jumalate kujude eest hoolitseda. Mesopotaamias oli astmiktempel, mis ei olnud ainult jumalatele pühendatud koht kuna seal
kokkuloetud umbes 740. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra'ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks ning neid oli ligikaudu 1500. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Surmajärgsesse ellu usuti Egiptuses. Arvati, et peale surma saab inimene teispoolsusesse ning tema senine elu jätkub seal samamoodi. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Hauakambrid asusid peamiselt Niiluse lääne kaldal. Vaarao ehk riigivalitseja, kellel oli piiramatuvõim, lasi endale ehitada hauakambriteks püramiidid. Jumal Osiris oli teispoolsuse jumal. Mesopotaamias usuti, et karistused, mis jumalatelt ülekohtusele osaks saavad, pidi kätte jõudma juba siinpoolses elus ning et peale surma ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas seega surma kardeti. Templitesse said mõlemas riigis ainult preestrid. Nemad pidid hoolitsema ka
Paljuski sarnane tänapäevase kombestikuga erinevates piirkondades, kuid mitte nii rikkalik ja uhke. Kõik ainult selleks, et inimene saaks nö tagasi pöörduda, jätkata elamist teises faasis. Usuti, et teispoolsus on samasugune ning isegi, et saadakse perekonnaga kokku pärast surma ja selle pärast oli väga tähtis surnukeha hästi säilitamine ja asjade kaasa panek. Varuti toitu, vett, riideid jne. Hoolikalt balsameeriti keha, põhimõtteliselt oli matuserituaali keskseks kohaks muumia valmistamine ning siis maeti ta uhkesse hauakambrisse. Hauakambri suurus väljendas enamasti lahkunu tätsust, kuid peamine funktsioon oli siiski lahkunut kaitsta, et ta saaks edasi elada oma järgmises faasis, selleks suleti hoolikalt, maskeeriti. Seega vaaraodele ehitati suuremad uhkemad püramiidid, ilmselt astmetega nö astmikpüramiid. Tasus elada ausalt ja heade kavatsustega, nii nagu tänapäevalgi. Olenevalt erinevatest
umbes 740. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra'ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks ning neid oli ligikaudu 1500. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Surmajärgne oli Egiptuses ja Mesopotaamias mõlemal väga erineval tähtsuse kohal. Egiptuse usk, aga erines sootus selle poolest, et elati surma jaoks. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Mesopotaamias, aga surmajärgse elu tähtsus ei olnud nii kõrgel kohal, kui Egiptlastel. Mesopotaamias usuti, et peale surma lähevad surnute hinged Allilma, kus neid ootab kurb oleskelu. Seepärast sooviti olla õnnelik maises elus. Mis oli vastupidine Egiptuse usule surmajärgsesse ellu. Templitesse said üldjuhul mõlemas riigis ainult preestrid ja ülikud. Preestrid olid seal nii jumalasõna edasiandjad kui ka tavaliselt templi kõrval asuva kooli õpetajad
Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra-ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Surmajärgsesse ellu usuti Egiptuses. Arvati, et peale surma saab inimene teispoolsusesse ning tema senine elu jätkub seal samamoodi. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Hauakambrid asusid peamiselt Niiluse lääne kaldal. Vaarao ehk riigivalitseja, kellel oli piiramatuvõim, lasi endale ehitada hauakambriteks püramiidid. Jumal Osiris oli teispoolsuse jumal. Mesopotaamias usuti, et karistused, mis jumalatelt ülekohtusele osaks saavad, pidi kätte jõudma juba siinpoolses elus ning et peale surma ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas seega surma kardeti. Templitesse said mõlemas riigis ainult preestrid. Nemad
olulist osa mängida päikesejumala Ra kultus, sest üks Ra sümboleid oli püramiidikujuline kivi. Siledad küljed, mis olid kaetud kvaliteetse lihvitud liivakiviga, kujundati selliselt, et need peegeldaksid päikesevalgust tagasi. Püramiidi ümber ehitas Snefru oma pereliikmetele ja õukondlastele mastabat meenutavad hauakambrid. Kui surnuid palsameeriti, pandi neile kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Pärast matuserituaali suleti käigud ja sissepääs. Iga päramiidi ümbrits terve kompleks ehitisi- "surnute linn, mida valvasid sfinksid, väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma
ja paar ruumi hauainventari jaoks. Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Tolleagsetes tingimustest nõudis sellise rajatise püstipanek lausa geniaalset tehnilist mõtlemist. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Nendes tingimustes läks see maksma palju inimjõudu ja -elusid. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega (säilinud vaid Cheopsi püramiidil). Pärast matuserituaali suleti käigud ja sissepääs. Iga päramiidi ümbrits terve kompleks ehitisi- "surnute linn" ,mida valvasid sfinksid, väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Kõike monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. Sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiidid: kõrgus 146 m, küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidides on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. See
avarama avaruse ja valgema valguse poole“21, kuni juurdub kadakana kõrgel luiteharjal. Ilu muudab kannatuse millekski muuks. Milleks ja kuidas? Tegemist on kunstiteosele eriomase nähtusega: vaevalt et tegelikus elus “tuleõie“ ilu lähedase inimese tulesurma ülendaks; ilu tunduks pigem vastupidi kohatu, absurdne kategooria. Surma saab ilusaks ülendada siis, kui see on juba möödas – matuserituaali kohta võib ütelda “ilus“. Kirjandus, sõna vahendusel loodud alternatiivne tegelikkus, võib aga kannatuse iluga ühendada, ilma et tekiks dissonants. Kas nii tekib katarsis? Või sobiks ilu ja kannatuse ühendust pigem kinnistama üleva mõiste? Milles õieti seisneb üleva ja katarktilise erinevus, kas tegu pole mitte sünonüümidega? Meenutagem Kanti: “Ülev on see, millega võrreldes kõik muu on väike.”22 Ülev on suurimaist suurim, mõõdutu, kujutlusvõime jaoks 16
ainult mõned. isegi lähedased kultuurid konstrueerivad täiesti erinevaid süsteeme suhteliselt sarnastest elementidest. Näiteks värvuste suhtes võivad semantilised laengud eri suguharude puhul olla isegi vastupidised. Aborigeenidel on valge ja punane väga olulised värvid, valge tähistab markeerimatust, punane on nö 'täiuslik värv', ühendatud kas surma või eluga. Ühel teisel aborigeenisuguharul on sarnase matuserituaali puhul punase asemel musta ja valge kombinatsioon ja markeerimatu on värvita. Veel ühel suguharul on must leinavärviks paarispõlvkondadele, punane isadele-poegadele. Indiaanlaste puhul esineb sama vastandus heli ja vaikuse vahel. Järeldus: mingit kollektiivset alateadvust pole olemas. (Totemism olevat lihtsalt erand klassifikatsioonide üldproblemaatikas.) Klassifikatsioonid, mis on
Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umbes 2650. Aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Pärast matuserituaali suleti käigud ja maskeeriti sissepääs. Iga püramiidi ümbritses terve kompleks ehitisi ,,surnute linn": väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Kõige suuremad ja monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. Sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Naist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid: kõrgus 146m, küljepikkus 232m. Cheopsi püramiidis on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t.
lohistasid selle matmispaika, "et ta seltsiks isade ja emadega ning et surnuteriigi valitsejad ütleksid talle tere tulemast". Paistab, et haua ääres läbi viidud tseremoonia, mis sümboliseeris Ra-Osirise öist rännakut, oli lausa teatraalne. Retsiteeriti kohustuslike palveid ja suitsutati viirukit. Lahkunu sugulased kaeblesid valjusti, abiks elukutselised leinalised, kes itkesid läbilõikavalt, kui rongkäik lähenes pikkamisi hauale ehk mastabale, millest sai muumia viimne puhkepaik. Matuserituaali tähtsaim isik oli preester, keda kutsuti semiks. Kui matuserong saabus, lebas sem nagu muumiagi sidemetesse mähitult hauas. Kolm meest pidid semi äratama, et too juhiks pikalevenivat tseremooniat. Kui jõuti pika haudehitise ukseni, võeti surnukeha kirstust ning jumal Anubist sümboliseeriva saakalimaskiga preester tõstis ta mastaba seina najale püsti. Seejärel asus sem läbi viima tähtsat suu ja silmade avamise rituaali
mehed, kuid hiljem ka naised)- oli mõeldud rahva lõbustamiseks. Circus Maximusel toimusid hoburakendite võidusõidud ehk kaarikuvõidusõidud. Gladiaatorite võitlused toimusid antiikaja suurimas amfiteatris Colosseum'is, mis asus Rooma linnas. Gladiaator võis olla: 1) orjast sõjavang 2) vaba inimene, kes oli võlaorjuses 3) vabatahtlik (au ja kuulsuse nimel) Selle traditsiooni (gladiaatorite võitluse) võtsid roomlased üle etruskidelt, mil matuserituaali käigus võitlesid orjad elu ja surma nimel. Hiline keisririik (valitsemine ja jagunemine) ning suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma riigi lõpp- 3. saj Rooma impeeriumi iseloomustasid sagedased riigipöörded, kus senatiaristokraatiast pärit keisrid asendusid sõdurkeisritega (nt korraga oli võimul 30 keisrit). Segatustele riigis tegi lõpu keiser Diocletianus (284-305) tema vanemad olid talupojad, kes lõi tava, et riiki valitsevad korraga kaks keisrit
surnuteriigi valitsejad ütleksid talle tere tulemast". Paistab, et haua ääres läbi viidud tseremoonia, mis sümboliseeris Ra-Osirise öist rännakut, oli lausa teatraalne. Retsiteeriti kohustuslike palveid ja suitsutati viirukit. Lahkunu sugulased kaeblesid valjusti, abiks elukutselised leinalised, kes itkesid läbilõikavalt, kui rongkäik lähenes pikkamisi hauale ehk mastabale, millest sai muumia viimne puhkepaik. Matuserituaali tähtsaim isik oli preester, keda kutsuti semiks. Kui matuserong saabus, lebas sem nagu muumiagi sidemetesse mähitult hauas. Kolm meest pidid semi äratama, et too juhiks pikalevenivat tseremooniat. Kui jõuti pika haudehitise ukseni, võeti surnukeha kirstust ning jumal Anubist sümboliseeriva saakalimaskiga preester tõstis ta mastaba seina najale püsti. Seejärel asus sem läbi viima tähtsat suu ja silmade avamise rituaali. Paljude maagiliste
Muistsed kreeklased paigutasid püramiidid 7 maailmaime hulgas esikohale. Kui Napoleon Bonaparte 1798. aastal saabus suure laevastikuga Aleksandriasse ning hõivas Kairo, möödus ta püramiidides ja hüüdis neile näidates pateetiliselt: "Sõdurid! Nelikümmend sajandit vaatavad meie peale!" Egiptuses ehitati püramiide umbes 1200 aasta vältel (XXVIII - XVI sajandini e. m. a.), algul looduslikust kivist, hiljem tellisest. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Pärast matuserituaali suleti käigud ja maskeeriti sissepääs. Iga püramiidi ümbritses terve kompleks ehitisi - ,,surnute linn": väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Püramiidist idas paiknes lahkunud vaaraole pühendatud tempel, millest viis pikk kaetud käik Niiluse kaldal asuva väiksema templini. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist
r¨ undav s~ona, hoopis . T¨ atoveerimine on seo- kaitsev s~ona. tud p¨uhendusrituaalidega, ol- k¨asitleb t¨ahenduses `seletus, les osalejat puhastava ja kaits- vestlus' . V~oib oletada, et va toimega. Matuserituaali oli u ¨heks viisiks korral tehti rinnale rist s~onamaagiaga maavai- nagu n¨ a ha m¨a rkidest
saabumiseni. Kirst langetati hauda ning seejärel järgnes preestri osa: kirstu ristikujuline liiva puistamine ja palvete lugemine, mille tava ja kord sõltus sellest, kas tegemist oli luterlike või õigeusklike matustega ( 2000: 160), (Berg 1998: 430). Vene matustel pandi hauale laudlina ja koogid, mesi ja kutja ning söödi ( 1999: 523). Tänapäeval pakutakse vene matustel külalistele vaid kerged suupisted ja tops viina. Paljude inimeste arvates on tops viina kohustuslik matuserituaali osa ning keeldumine sellest on lugupidamatus surnu ja tema perekonna suhtes. Eesti matustel toimub toidupakkumine kalmistu väravas pärast surnu sängitamist mulda, enamasti pakutakse kerged suupisted. Matusekorraldajad toitu tagasi koju ei too, see jaotatakse 12 külaliste vahel. 1998. aasta küsitlus kinnitas, et toidupakkumine kalmistu väravas on populaarne
nase v¨arviga lahkunu p¨uhitsemiseks tema rinnale 胸 maaling 絵身, sama kommet そう せき じ さん げん j¨algiti ka abiellumisel 爽・ ・爾, s¨unnitamisel 産 ning raugaikka j˜oudmisel 彦. T¨atoveerimine on seotud p¨uhendusrituaalidega, olles osalejat puhastava ja kaitsva きょうれい きょう toimega. Matuserituaali 凶礼 korral tehti rinnale rist nagu n¨aha m¨arkidest 凶・兇・ きょう きょう 匈・恟・胸. Yin 殷 ajastul oli t¨atoveerimine veel u¨ ldrahvalik komme nagu hiljem paljude Kagu-Aasia p˜olisrahvaste, ka jaapanlaste juures on avastatud. 文 m¨argiga しつ on u¨ le tuhande s˜ona, vastandm¨argiks v˜oiks pidada 質. 参考 ⇒ 凶 凶 MATMISRIITUS KEHAKIRJA - GA
annaabi.ee 
