Kodukirjand (tegelaste lühitutvustus) ''Hüvasti Kollane kass'' autor : Mari Unt Aarne on kaheksateistkümne aastane noormees, kellele meeldib Maia. Noormees on äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel tüdrukutega väljas musitab. Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt.
Viimane reis Lõuna-Aafrikase: Kingsley saabus Aafrikas aastal 1899, keset Boer sõda (Suur Britania võitles Afrikaner Republic of South Africa). Ta töötas journalistina ja meditsini õena Simoni Linnas, Lõuna Afrikas. Õena ta ravis Boer sõja vangidega. Ta kirjutas raamatu ''West African Studies'' (1899). Kinsley suuri haiguse tõttu juuni 3, 1900- ta oli ainult 38 aastane. Kingsley maeti merel tema viimase soovina. Louise Arner Boyd: Artika Avastaja Louse Arnet Boyd (1887-1972), Tuntud ''Ice Woman.'' oli Ameeriklane kes avastas korduvalt ja pildistas Artika ookeani; ta oli veel esimene naine kes lendas üle Põhja Poolsuse. Sündinud San Rafael, California (San Francisco ligidal), Boyd päris oma pere varanduse (tehtud tema isa investment compani poolt)kui ta 33 aastaseks sai (aastal 1920). Otsides Amundsen: Aastal 1928, Boyd finantseeris ja juhtis ekspeditsioni et leida Norra avastaja Roald Amundsen kes oli kadunud samal aastal kui lendas
Ta oli hakanud juba vaikselt oma meremeest unustama kuigi mõtted triivisid ikka veel temani. Arne oli tema vastu õrn ja hoolitsev. Oli näha, et ta tahtis temaga koos olla ilma igasuguste eriliste tagamaadeta. Nad mõlemad nautisid üksteise seltskonda. Ingeri ja Arne suhet hoidis koos ainult lootus. Inger lootis sügavalt, et mingi aeg saab Arne oma naise maha jätta, siis kui lapsed juba suuremad on ja saavad asjadest õigesti aru. Inger vajas Arnet. Ta oli talle, kui kalju mille naljal sai toetuda. Arne andis Ingerile igasuguse kindlus- ja turvatunde. Ta tekitas temas tundeid, mida ta arvas endas mitte iial leidvat. Inger ei olnud inimene, kes oma muredest kohe räägib. Arne ja tema vahel oli perekond ja Ingeril polnud ometi südant seda lõhkuda. Sisimas ta loomulikult muud ei tahtnud. Ta hoidis oma armukadedust kindlalt vaka all. Nende suhtele saigi saatuslikuks see, et naine jäi
Ta oli üleni porine ning mõistis, et koju ta nii minna ei julge, seega läks ta Benteini ema juurde, kellele ta juhtunust rääkis, sel ajal, kui naine tema riideid pesi ja õmbles. Pärast seda läks Kristiina koju. Esimesel argipäeval pärast jõule jõudsid kurvad sõnumid Silisse - Arne oli ära surnud. Matuste ajal oli Arne ema, Inga, kutsunud Kristiina lähemale kirstu juurde ja palunud Kristiinal Arnet suudelda. Kui huuled olid puudutanud surnukeha, pöördus Inga rahvapoole ja ütles nõnda: ,,Nagu ma näen, on vale, mis rahvas räägib, et koolnud mehe haav hakkab verd jooksma, kui see, kes tema surmas süüdi on, teda puudutab." Ta rääkis kogu rahvale, kuidas Kristiina oli käinud Arnega kohtumas, rääkis sellest, mis Kristiina ja Benteini vahel juhtus, kuidas Benteini ema oli Kristiina riideid pesnud ning süüdistas Kristiinat oma poja surmas. Simon astus Kristiina eest välja
annaabi.ee 
