· , · 15 · -- . · . : , , . · , · . · 90- XIX , . · , C
c T K 10 2011 , . . , . , , . : . . -- . , . . . 1890- , . . . - , XVII . , ( , , , ) . - , , . , . !
Venemaa suveniirid HannaMaria Laak Matrjoska · Venemaa rahvasümbol. · Kera- ja koonusekujulised naistefiguurid. · Alates kahe- kuni kaheteistkümnekohalise matrjoskani . · Värvirikas värving, ornamentide rohkus · Erinevate printsiipide järgi teostatud komponeering, mis peaks vastama oma peaeesmärgile - üllatada · Lastele ja ilujaoks. · Matrjoska on veidi enam kui 110 aastat vana. Hohloma · Käsitöö stiil mida kasutatakse enamjaolt puust nõude kaunistamiseks. · Värvidest kasutatakse kuldset,musta ja punast. · Nõudele joonistatakse: lehti,lilli,linde,marju ja puuvilju. Finift · See on käsitöö liik, millega kaunistatakse ehteid ja laekaid. · Finiftist ehted on kaetud emailiga, nende taust on kas must või valge, mille peale on peenelt maalituid
Olustvere 2013 Sisukord Venemaa............................................................................................3 Majandus........................................................................................4 Venemaa Föderatsioon....................................................................5 Matrjoska...........................................................................................7 Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik ning ulatub 11 ajavööndisse. Venemaa pikk rannajoon (37 653) ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere,Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku.
Joomine ja söömine Joomine on venelaste rõõm.Ilma selle lõbuta ei saa nad kuidagi elada.Seda lausus Kiievi suurvürst Vladimir juba 988. aastal. Tee varenjega ( moos) ja tseburekiga. Söömine on venelaste jaoks püha. Iseloom Armastavad pikalt maast-ja ilmast heietada,poliitlistest vaadetest Hindavad ülekõige dusad (hinge) Venelased on meisterlikud valetajad Matrjoskad Matrjoska (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami") on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi:kirevalt maalitud nukk, mille sees on samalaadsed väiksemad nukud. Tavapäraselt on nukke üksteise sees vähemalt kolm. Peaaegu alati on matrjoska munakujuline, lameda põhjaga ning koosneb kahest osast: ülemisest ja alumisest. Traditsiooniliselt kujutatakse matrjoskal naisterahvast punases sarafanis ja kollases kleidis
- Ise oled kartongist! Need on nõud või kujukesed portselanist. Nad on alati valge-sinised. - Portselan, keraamika, see on juba kallim! - Kui sa tahad kallimat, siis võib olla ,,finift".(emailkaunistusega ese). See on metall ja peal on email. - Mõnikord metall, mõnikord hõbe ja mõnikord isegi kuld. ,,Finift"- see on tavaliselt juveelehted. Emal on selline käevõru, ma näitan sulle. - Kuld, hõbe, vaat see on teemale lähemal. Ma ei usu, et vanavanaisa jättis matrjoska. Isegi kui se oli Palehast või Fedoskinost. - Kes teab, kes teab... - Sa oled mind juba ära piinanud oma rahvusküsimustega. Imekspandav, kui talendikas on vene rahvas! Noh, mis sul seal on veel jäänud? ütles rahulikult ja järsku peaaegu karjatas Laegas! Oh sa jumal! Laegas! Vanaisa jättis ju mulle laeka! Me peame teada saama, kus ta on! Vaja on kiiresti joosta võõrastemajja. -----------
Et näha kaugemale, tuleb kõigepealt vaadata enda ümber. Märka enda ümber toimuvat ning aita lähiümbruse arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest. Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemisega. Tema jaoks oli see kui sigar pärast lõunat. Ajalehed annavad kõigile midagi, eriti kohalikud, sest need sündmused puudutavad meid enim. Meie maakonnalehest "Vooremaa" on õnneks kõigil midagi
Tegelikult ei erine inimene loomariigi seadustest absoluutselt. Nagu ka kõik teised loomad vajavad ka inimesed endale juhti ja territooriumi. Nii on see ka kõik välja kujunenud. Igal riigil on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad, igal riigil on omad juhid, keda me pimesi usaldame. Nii on ka kui tõmbaksime otsi koomamale. Igal perel on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad kui ka pere pea keda nad pimesi usaldavad. See on kui matrjoska milles kõige väiksemas nukus oleme meie ja meist suuremates nukkudes on organisatsioonid ja igasugu liidud ,kes allutanud meid oma võimule, sundides meid täitma nende eeskirju. Nüüd võime juba näha, et minu kui ka teie vabadus sõltub kelleski teisest, kuid mitte meist endast. Inimesed on suutnud seda kõike süvendada oma eksisteerimise aja jooksul. Võimuihkajad ajavad taga suuremat võimu ja lihtsad inimesed on mässinud ennast lootusetult sellesse kunstlikku
mitmel üllataval moel nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt, sest just nende kahe riigi erinevate radade tõttu jagavad nad sarnaseid ajaloolisi hetki. Mõlemad on tohutud heterogeensed kutuurid, mõnikord ägedas võistluses kokku klammerdanud, mõlemad püüavad määratleda kaasaegse inimese loomust ja lükata oma ühiskonda edasi 21. sajandisse. Nagu me seda mujalgi oleme näinud, on kultuuriikoonid tihti metafoorid selle mõistmiseks, ning venelaste kultuuriliseks ikooniks on kuulus nukk matrjoska. See, mis pealispinnalt paistab grandioosse ja suurena, osutub tegelikult katteks väiksemale ja peidetumale kihile, mis omakorda katab veelgi väiksemat ja nii edasi. Välispind on söakas ja ülemõõduline, kuid peidab endas püha ja kallist tuuma. See kujutis on peegeldanud ka ajastus venelase mir'is või maailmas või külas (sama sõna tähendab rahu), mis on vene hige kollektiivne allikas ja mis andis muude asjade hulgas
kaaslasi ja ta omab rõngaste süsteemi. 18.Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, kuid periood sõltub geograafilisest laiusest see tähendab pooluste ja ekvaatori kohal olevad kihid liiguvad erineva kiirusega. 19.Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast . Kust on andmed pärit? Io- kõige lähemal Jupiterile, palju vulkaane Europa-sile ja detailivaene pind, kaetud jääkihiga Canymedes-suurim kuu Päikesesüsteemis, tal on veevulkaanid Calisto-pinnal esinevad matrjoska tüüpi kaatrid Andmed on pärit Voyageri kosmosejaamast. 20.Millest koosneb Jupiteri astmosfäär? Seal on 86% vesiniku, ülejäänu on põhiliselt helium. Teisi keemilisi ühendeid on vähe. 21. Kirjeldage Saturni välisilmet. Lapik planet, oamb erilist rõngaste süsteemi, tal on pidevas muutumises pilvevöödid ja ta on väga hõre planet. Paistab kollakas- punakas-oranzikana. 22.Kirjeldage Saturni rõngast. On hele ja selle laius on 65000 km ja see koosneb 3-st osast. Osad
pinnatemperatuur -120°C, öösel -200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 km-ni. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest
- Ise oled kartongist! Need on nõud või kujukesed portselanist. Nad on alati valge-sinised. - Portselan, keraamika, see on juba kallim! - Kui sa tahad kallimat, siis võib olla ,,finift".(emailkaunistusega ese). See on metall ja peal on email. - Mõnikord metall, mõnikord hõbe ja mõnikord isegi kuld. ,,Finift"- see on tavaliselt juveelehted. Emal on selline käevõru, ma näitan sulle. - Kuld, hõbe, vaat see on teemale lähemal. Ma ei usu, et vanavanaisa jättis matrjoska. Isegi kui se oli Palehast või Fedoskinost. - Kes teab, kes teab... - Sa oled mind juba ära piinanud oma rahvusküsimustega. Imekspandav, kui talendikas on vene rahvas! Noh, mis sul seal on veel jäänud? ütles rahulikult ja järsku peaaegu karjatas Laegas! Oh sa jumal! Laegas! Vanaisa jättis ju mulle laeka! Me peame teada saama, kus ta on! Vaja on kiiresti joosta võõrastemajja. -----------
Tume pind neelab hästi soojust ja sellepärast on suurkuu päevane pinnatemperatuur 120 o C, öösel vaid 200 o C. Ka Kallisto koosneb poolenisti veest, nagu Ganymedeski, ainult Kallisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Sealne pind on meteoriidikraatrite poolest rikkam kui meie Kuu mandrialad. Kuid need on lamedad ja madalad. Et kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, särab Kallisto nagu kalliskivi.Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla. Tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 km-ni. Suure veesisalduse tõttu on Kallisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kusagil ühte kilomeetrit. VAATLEMINE Enamuse aastast on Jupiter nähtaval, peitudes vaid mõneks nädalaks Päikese taha. Vaatlustingimused sõltuvad peamiselt käändenurgast, st
Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. 3. Neptuuni kaaslased. Kaaslasi on Neptuunil kolm: Triton, Proteus ja Nereis
Kuigi kümne lapse sünnitamine väga lühikese aja jooksul o9li talle suureks koormaks, leidis ta võimaluse avada võlgu võetud kaubaga vürtsipood. Ainult nii suutis ta oma lastekarja toita. Kui hiljem osteti vanaisa päranduse eest kivimaja-enneolematu luksus linnas, kus valitses puit-,laskis ta selle avarale õuele ehitada kolm palkmaja, mille üür viis perekonna päris jõukale järjele. Feiga-Ita välimuselt oli arvukatest seelikutest jäme nagu vene matrjoska, rätik peas, oli laialt tuntud peoproua, kes alati ahnelt aguliklatsi jahtis. Küllap elasid Chagalli mälestustes ja unelmates veel kaua kõik need lõputud lood, millega ema videvikutundidel oma rohkest sõõgist rammetult ja kuumusest tukastavat pere kostitas. Kõige enam jumaldas Marc enampoolset vanaisa, kelle pool Lioznos Marc oma suved veetis. Marcil oli armastav perekond. Teda lapsepõlves ümbritsenud hellus oli tõepoolest vapustav,
Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. Kasutatud materjal: Interneti aadressid: 1. http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html 2. http://karmo.tripod.com/jupiter/jupiter.htm 3
D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska = erilaadsed 3. PÕIM- Põimlause koosneb iseseisvast Nägin, et metsast tõusis suitsu, LAUSE pealausest ja sellele alistuva(te)st mis võttis suuna linna poole. kõrvallause(te)st. Eritasandiliste osalausete vahel on Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja alati koma helistasin päästeametisse.
Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. KOKKUVÕTE Väikese pikksilmaga on näha planeedi neli suurt kaaslast ning iseloomulikud vöödid Jupiteri pinnal
Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. (Allikad 4, 5, 8, 10) 28 8
Algselt on kindlad juhised aga hiljem ta teab ise kuidas ja mida tohib ja saab teha. · Soositud Tegevuse Tsoon- toetav. Objektid mida lapsele soovitatakse. Need ei kohusta last aga üldiselt vanemate soosinguid hakkavad lapsed ka ise jälgima. · Lähima Arengu Tsoon (Võgotski) Kõik omavahel seotud. Areng toimub seal, kus saavad kokku kolm tsooni. Urie Bronfenbrenner (1917-2005)- ökoloogilise arengu mudel (1979). Idee sai ta Venemaa matrjoska nukkudest. Ühe suure nuku sees on veel mitu samasugust väiksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga süsteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Mikrosüsteem- esmane keskkond (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Võib kodu füüsiline keskkond innustada või ka pärssida. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu,
Soositud Tegevuse Tsoon- toetav; lazps tegutseb teatavate tegevuste piires (rangemalt piiritletud) ja teab, mida saab teha ning mida miite. Lähima Arengu Tsoon (Võgotski) Kõik tsoonid on omavahel seotud. Areng toimub seal, kus saavad kokku kolm tsooni. Urie Bronfenbrenner (1917-2005)- ökoloogilise arengu mudel (1979). Idee sai ta Venemaa matrjoska nukkudest. Ühe suure nuku sees on veel mitu samasugust väiksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga süsteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest. Süsteemid väiksemast (sisemisest) suuremaks (välimiseks): Mikrosüsteem- esmane keskkond (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse
olevat nii nõrk. Alusteooria järgi võib gravitatsioon olla üsna tugev, kuid gravitatsioonijõu valgumine lisamõõtmetesse võib muuta ta nõrgaks suurtel kaugustel ja sellel braanil, mis on meie eluasemeks. Plancki pikkus lühim kaugus, milleni oma mõõtmistes võime minna, ilma, et tekiks must auk võib olla palju suurem kui see väärtus, mille me saame gravitatsiooni nõrkuse tõttu oma neljamõõtmelisel braanil. Matrjoska kõige pisem nukk ei pruugigi lõppude lõpuks olla nii pisike ja ta võib olla tulevikus ehitatavate kiirendite katseulatuses. Võimsate kiirendite abil ja vaatluste, Joon. 7. 14 c. Braan / mull paisub ruumi, mis ei ole tema sealhulgas kosmilise taustkiirguse vaatluste kaudu saame sisemuse peegelpilt. Sellises stsenaariumis võimaluse kindlaks teha, kas me elame braanil või mitte. tekivad ja paisuvad ka teised mullid.
olevat nii nõrk. Alusteooria järgi võib gravitatsioon olla üsna tugev, kuid gravitatsioonijõu valgumine lisamõõtmetesse võib muuta ta nõrgaks suurtel kaugustel ja sellel braanil, mis on meie eluasemeks. Plancki pikkus lühim kaugus, milleni oma mõõtmistes võime minna, ilma, et tekiks must auk võib olla palju suurem kui see väärtus, mille me saame gravitatsiooni nõrkuse tõttu oma neljamõõtmelisel braanil. Matrjoska kõige pisem nukk ei pruugigi lõppude lõpuks olla nii pisike ja ta võib olla tulevikus ehitatavate kiirendite katseulatuses. Võimsate kiirendite abil ja vaatluste, Joon. 7. 14 sealhulgas kosmilise taustkiirguse vaatluste kaudu saame c. Braan / mull paisub ruumi, mis ei ole tema sisemuse peegelpilt. Sellises stsenaariumis võimaluse kindlaks teha, kas me elame braanil või mitte
A majandus; G pol. süsteem; I religioon, massiteabevahendid, ühingud; L perekond, haridus, kultuuripärand - samas on iga institutsioon ka ise vaadeldav süsteemina. Majanduses samuti 4 põhivajadust. Selle mustrit säilitab nt. majandusharidus. Majandusharidus ka süsteem. Näiteks kohaneb muutustega uued õppekavad jne. Uusi õppekavasid teeb mingi komisjon. See peab näiteks olema integreeritud. jne. => nagu matrjoska nukud: nuku sees on alati väiksem samasugune! - kriitika strukturalismi, funktsionalismi ja Parsonsi kohta: · süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised. 50ndatel levinud. Põhjus: väärtuskonsensus ühiskonna sees, aga 60ndate konfliktid näitasid mudeli piiratust. · struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. · struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st
annaabi.ee 
