Venemaa
suveniirid
HannaMaria Laak
Matrjoska
· Venemaa rahvasümbol.
· Kera- ja koonusekujulised naistefiguurid.
· Alates kahe- kuni kaheteistkümnekohalise matrjoskani .
· Värvirikas värving, ornamentide rohkus
· Erinevate printsiipide järgi teostatud komponeering, mis
peaks vastama oma peaeesmärgile - üllatada
· Lastele ja ilujaoks.
· Matrjoska on veidi enam kui 110 aastat vana.
Hohloma
· Käsitöö stiil mida kasutatakse enamjaolt
puust nõude kaunistamiseks.
· Värvidest kasutatakse kuldset,musta ja
punast.
· Nõudele joonistatakse: lehti,lilli,linde,marju
ja puuvilju.
Finift
- Laseme käia! Mul on 17, aga sul? - Aga mul 20. Nii tahaks küsida, ka sa tead, kust sed asja otsida? - Veel mitte. - Võib-olla aidata sind? Ma olen praegu koolivaheajal, palju vaba aega. - Tänan, ebamugav. - Ah, mis ebamugav!? Mul on endal huvitav. - Aga teie... see tähendab, sina, ammu elad Moskvas? - Ma siin ei ela, ma siin õpin MGU-s. - Mis see on? - See on Moskva riiklik ülikool. - Millises fakulteedis? - Ajaloo. Ma tegelen ajaloo ja kultuurisidemetega Eesti ja Venemaa vahel. - Vaja ju! Nagu venelased ütlevad: Kus hundist räägid seal hunt on! - Täpselt. Ma olen väga kasulik inimene sulle. - Imestama panev, - mõtles andres, millseid üllatusi mõnikord meile kingib elu. Kuidas nii võib juhtuda? No nad lõpuks jõudsid võõrastemajja ja ta kiiresti viskas selle mõtte peast välja. Kohtumine sõpradega. Lühike sisu: Andres sõidab sõprade juurde. Tutvustab neid Kristjaniga. Andres jutustab, miks ta kohale sõitis
Arhitektuur ehk ehituskunst Sõnaga arhitektuur, tähistatakse tavaliselt inimeste poolt loodud materiaalset keskkonda. Näiteks:elumajad, vabrikud, kanalid jne. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. See hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Arhitektuuri vastandiks on aga loodus, inimeste poolt muutmata jäänud elukeskkond. Loodus ja ehitised saavad aga olla suurepärases kooskõlas. Arhitektuur kui kunsti olemus avaldub enamasti selles, et ehitused kehastavad inimese võimu materjali üle, nad kutsuvad vaatajas esile teadmise maailma ümberkujundamisest inimese poolt . Ehituste hindamisel tuleb lähtuda nende siseruumidest, sest siseruumid on need mille pärast ehitatakse, kuid pööratakse ka tähelepanu välisele ehitusele . Arhitektuuris kasutatakse ka kaunistusi, selliseid mis sobivad vastava ehitisega kokku, aga kui kaunistus ei sobi ehitisega, siis võib ehitis kaotada kunstilise väärtuse. Arhitektuuri
TORDID · Biskviittordid 1. võikreemiga 2. munavalgekreemiga 3. vahukreemiga 4. glaseeritud 5. martsipaniga 6. puuviljadega · Beseetordid 1. võikreemiga 2. kohvikreemiga · Lehttaignatordid 1. võikreemiga 2. keedise ja kreemiga 3. vahukreemiga · Liivataignatordid 1. glaseeritud 2. kohupiimakreemiga · Erinevatest pooltoodetest tordid 1. võikreemiga 2. vahukreemiga · Erikujulised tellitud temaatilised tordid 1. Lastetordid 2. Katsikutordid 3. Soolaleivatordid 4. Sünnipäeva - ja juubelitordid 5. Pulmatordid 1 Biskviittordid võikreemiga 1. Biskviit kreemitort Nendele tortidele saadakse põhjad kas määrimise teel, või küpsetatakse vormides. Määrimise teel saadud põhjadest lüüakse või lõigatakse soovitud suuruse ja kujuga põhjad välja. Vormis küpsetatud põhi lõigatakse pooleks või kolmeks, niisutatakse, liidetakse, määritakse pealt
Põhivärvid ehk primaarvärvid Karolin Karbus ja Triinu Halliste Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi. Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb), algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Kollane Kollane on värvus, mille lainepikkus on 570-580 nanomeetrit. Kol
Maahaudadega põletusmatused (Kirimäe) Kääpad (levisid Ida-Eestis, eriti Kagu-Eestis). Pikad kääpad Ümarkääpad Viikingiaeg (800 - 1050 m.a.j) Viikingid e normannid e varjaagid. Tänu viikingitele hakkasid Põhja-Euroopas levima linnad. Kõige rahumeelsemateks peetakse Rootsi viikingeid, kes viljelesid enim kaubandust. Viikingite laevade triibulised purjed olid tingitud tolleagsest tekstiilivalmistamistehnikast. Staraja Ladoga - Venemaa vanim linn, viikingite pärand ja tugipunkt aastast 753. aastast. 862. a. sai see linn vikingipealiku Rjuriku tugipunktiks. ULFBERTH - levinud kiri viikingite relvade peal. Kuningate kääpad. Viikingiaeg Eestis Levisid damastseeritud relvad - tugevamad ja vastupidavamad relvad, mitmest raua sulamist sepistatud. Viikingiaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused. Alates 9. saj. hakkavad siinmail levima vermitud araabia mündid. Eestist leitud aaretes on u. 5000 araabia hõbemünti.
Iseloomulik vahelduvamatest templijäljenditest 14 ornament, nõu pinnal lohud rühmadena, moodustavad mingeid ornamente. Sageli mustad v punased. Kammkeraamikaga suhteliselt samaaegselt Ida-Soomes asbestkeraamika (u 30001500 eKr). Savis asbestikiud. Õhukeseservalised vastupidavad nõud. Kultuur kestis Ida- Soomes pronksiaja alguseni. Nõusid kaunistati väga lihtsalt. Püüti suuri metsloomi, hülgeid. Kaubasidemed praeguse Venemaa aladega, Lõuna- Skandinaaviaga. Mh toodi sisse tulekivi ja merevaiku. Asulakohtadeks rannad, päikesepoolne külg. Kultuurkiht õhuke. Hoonepõhjad. Mitmeid eri tüüpi hooned. Palju matmispaiku. Ookriga ja ilma. Enamikus siiski ookrit. V panusterohkeid matuseid. Panused: merevaik, tulekivist nooleotsad, rohkesti kiltkivi; sageli keraamikat. Kalmistud kas asulas v pisut eemal. Maetud ka elamutesse. Ruhede jäänused, reejalased. Pikemad retked talvel, oli hõlpsam liikuda. Jääga kaetud
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püramiide ümbritsevad aukandj
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame, et elektronm
Kõik kommentaarid